Põnev teadus
Zooniverse võimaldab kõigil osa saada vahvast kogemusest ning omandada uusi teadmisi. Foto: ekraanitõmmis lehelt zooniverse.org

Zooniverse: anna oma panus põnevatesse teadusprojektidesse 0


Hiljuti avaldanud autorid

Zooniverse võimaldab kõigil osa saada vahvast kogemusest ja omandada uusi teadmisi. Alustamiseks on vaja vaid internetti ja arvutit või nutiseadet ning natuke vaba aega. Zooniverse’i veebilehel on kavalalt kasutatud crowdsourcing’u võimalusi, et aidata kaasa teadustöö edendamisele.

Eesti keeles on lähim vaste crowdsourcing’ule rahvahange. Lühidalt selgitades on rahvahanke näol tegemist mingi suurema ülesandega, mille lahendamiseks saab iga osaleja oma panuse anda. Neid projekte, milles Zooniverse.org lehel kaasa lüüa, on hulgi ja eri huvidega inimestele. Teemade hulgas on näiteks kunst, bioloogia, kliima, ajalugu, keeled, kirjandus, meditsiin, sotsiaalteadused, loodus, füüsika ja kosmos.

Valminud projekte kasutatakse päris teadustöös ja nende abil tehakse uusi avastusi.

Aita kaasa seni avastamata Üheksanda planeedi otsimisele

Kes on silma peal hoidnud meie Päikesesüsteemi kohta käivatel uudislugudel, see on ehk teadlik, et aktiivselt käivad nn üheksanda planeedi otsingud. Selle olemasolu on seni tõendamata, kuid on märke, mis viitavad, et meie Päikesesüsteemi kaugetes avarustes võib ringi luusida üks seni avastamata planeet. Seda kutsutakse Planet 9-ks ehk 9. planeediks.

planet_9
9. planeedi illustratsioon (Foto: https://solarsystem.nasa.gov/planet9)

Ka selle seni avastamata planeedi otsingutele saab iga Zooniverse’i kasutaja kaasa aidata. Selleks tuleb lihtsalt liituda “Backyard Worlds: Planet 9” otsinguga. Salapärase planeedi kohta saad huvi korral lugeda juurde siit.

Valid ise, kui suures mahus oma aega panustad

Liitudes mõne projektiga, ei pea sa kulutama kindlat aega ülesannete täitmiseks. Panustad selle ajaga, mis sul anda on. Nii palju, kui aitad lahendada, on edaspidi jälle teistel lihtsam. Enne liitumist tutvustatakse sulle, mida ja kuidas on vaja teha. Pildid ja tekstid on ülevaatlikud ja piisavalt lihtsad. Inglise keele oskus tuleb muidugi kasuks.

Eelmainitud üheksanda planeedi otsingul näiteks seisneb ülesanne neljalt eri fotolt kiirelt ja aeglaselt liikuvate taevakehade otsimises. Fotod on tehtud samast kohast eri ajal viie aasta jooksul. Kiirelt liikuvad kehad on piltidel pruunid täpikesed, mis muudavad eri piltidel asukohta. Aeglaselt liikuvad taevakehad ehk “dipole’id” leiab selle järgi, et valge ja must värv vahelduvad kerajal objektil.

Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt
Üheksanda planeedi otsingul seisneb ülesanne neljalt eri fotolt kiirelt ja aeglaselt liikuvate taevakehade otsimises. Ekraanipilt https://www.zooniverse.org

Oma leiud saad fotodele märkida ning ära saata, et siis jälle hakata uusi pilte võrdlema. Nii saavad teadlased oma väärtuslikku aega kulutada just nende fotode uurimisele, kus on jälgi millestki uuest ja huvipakkuvast.

Zooniverse pakub võimalust kaasa lüüa ka ajaloos ja loodusteadustes

Shakespeare´s World projektis tuvastatakse vabatahtlike abiga vanu sisse skaneeritud Shakespeare’i ajast pärit kirjatöid neid ümber trükkides.

Selline tegevus eeldab juba inglise keele paremat tundmist ja on ajamahukam. Samas võib ümber trükkimiseks antud tekstide hulgas olla huvitavaid märkmeid ja dokumente. Ehk see võiks huvitada neid, kel huvi ajaloo ja inglise keele ning kultuuri vastu.

Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt
Vanu sisse skaneeritud Shakespeare’i ajast pärit kirjatöid tuvastatakse neid ümber trükkides. Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt

Operation War Diary pakub võimalust digitaliseerida osa Esimese maailmasõja aegsetest dokumentidest. Projekti raames töötatakse läbi 1,5 miljonit lehekülge. Dokumendid on ingliskeelsed ja pärinevad läänerindelt. Kirjeldatud on inimeste nimesid ja tegevusi. Kogu teksti ümber trükkida ei ole vaja. Pigem on vaja aidata määrata dokumendi tüüpi ja põhilisi märksõnasid ning isikuid. Kui jääd dokumendi tüüpi määrates hätta, saad tutvuda juhistega Field Guide’i abimenüüs. Seal on toodud juhised ja näited, et lihtsamini toimetada. Võttes arvesse töö suurt mahtu, võib vaid oletada, kui kaua aega kuluks mõnel ajaloolasel üksi sellise hunniku paberite läbitöötamiseks. Arvatavasti jõuaks isegi tegus inimene kulunud tööpäevade lugemisega päevadest kuudesse ja aastatesse.

Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt
1,5 miljonil leheküljel on tarvis määrata dokumendi tüüp, põhilised märksõnad ja isikud. Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt

Nii nagu vanade dokumentide puhul ikka, on ka siin lihtsam aru saada trükimasinaga kirjutatud tekstidest. Mõnel juhul võib käekirjast arusaamine ise osutuda juba parajaks väljakutseks. On ka tekste, kus kõik tähed ja sõnad on korrektselt ja korralikult paberile maalitud.

Penguine Watch projektis osaledes aitad looduses tehtud pingviinipiltidel märkida üles noori ja täiskasvanud pingviine ning nende järglasi ja mune. Selle projektiga püstitati British Science Weeki raames eesmärk koguda rahvahanke abil 250 000 pingviini klassifitseerimist. Artikli kirjutamise ajaks oli see number juba üle 350 000, mis on oluliselt rohkem, kui algselt loodeti. Tundub, et piltidest puudu ei tule ja soovijad saavad edaspidigi aidata. Peale juhiste äravaatamist, saad hakata kohe tegutsema. Olles kõik pingviinid pildil märkinud, saad tulemuse ära saata ja uue pildi juurde liikuda.

Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt
Projektis osaledes aitad looduses tehtud pingviinipiltidel märkida üles noori ja täiskasvanud pingviine ning nende järglasi ja mune. Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt

Kokkuvõtteks

Zooniverse’i projektid on midagi ristsõna ja sudoku vahepealset. Need sobivad hästi, kui sulle meeldib lahendada erinevaid mõtlemist ja tähelepanu nõudvaid ülesandeid. Olgu siis niisama ajaviiteks või vahetevahel mõtlemise ja tähelepanu treenimiseks. Samas on iga projekti juures uuritavat teemat selgitavad juhendid, mis annavad lahendajale juurde uusi teadmisi ja avardavad maailmapilti.

Oleks vahva kunagi näha Zooniverse’i sarnast veebilehte meie oma Eesti veebiruumis.

Kindlasti on ka siinsetes arhiivides veel olulisi läbitöötamata dokumente ja pilte ning meie teadlastel käsil projekte, milles saaks rahvahanget kasutada.

ekraanit├Ąmmis welcome screen
Ekraanipilt https://www.zooniverse.org/ kodulehelt

Autorist

Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid