Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

#VunkAF16 LIVE BLOGI kell 11: „Idufirma – kas jälle mõni äpp“


vestluse sisu ja osalejad

Väljaspool startup kogukonda on levinud arvamus, et idufirmad tegelevad äppide ehitamise või muude sotsiaalmeedia leiutistega, mida kellelgi tegelikult vaja pole ja mida arendavad mingid noored kutid lihtsalt enda lõbuks. Kas see on tõesti nii? Eestist on välja kasvanud mitmeid uuenduslikke maailmas laineid löövaid lahendusi, mis lisaks kliendi probleemile lahenduse pakkumisele muudavad moel või teisel ka täna traditsiooniliseks muutunud majandussektoreid. Millise müüdi lükkad ümber Sina, et suurendada idufirmade tõsiseltvõetavust?
Moderaator: Pirko Konsa
Pirko Konsa on innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonna ekspert, kes on oma karjääri jooksul töötanud juhtivatel kohtadel nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Tehnopolis kui ka Eesti Arengufondis. Idufirmadega on ta kokku puutunud juba aastast 2001.
Osalejad:
Martin Sokk, TransferWise’i tootevaldkonna juht
Mari Vavulski, Startup Estonia juht ja riskikapitalifond SmartCap juhatuse liige
Marta Jaakson, Äripäeva ajakirjanik
Holger Haljand, Telia erakliendi- ja turundusüksuse juht ning VUNKi eestvedaja

Digitark teeb vestlusest live-blogi algusega kell 11.00

Pirko Konsa juhatab sisse vestluse küsides publikult, mis tuleb esimesena meelde sõnaga “idufirma”? Vastuseid sai erinevaid: VUNK, Garage48, palju tööd ja vähe raha. Holger lisab, et energia, tahe ja meeskond on just see, mis on oluline ning viib start-up ettevõtted eduni.

Konsa uuris publikult, et mitu panka oli Eestis 90ndate alguses? Ligi 40. Sellist ressurssi enam vaja pole ning pankadega saab mugavalt läbi teiste platvormide suhelda. Seejärel küsib Marta Jaaksonilt, et kuidas idufirma töötajaid värbab ja miks idufirmad nii populaarsed on. Jaakson vastab, et idufirma on hetkel nagu kultus – uudne ja huvitav, lisaks oleme kursis paljude edulugudega. Noored mõtlevad pigem kuidas ise olla ettevõte, mitte kellegi käepikendus. Start-up`ide ettevõtlusvorm on teistsugune ja idufirmad tahavad olla idufirmad ning üldiselt ei ole huvitatud sealt edasi korporatsiooniks arenema. Sokk lisab, et 80% ajast kulub idee selgitamisele.

Mari Vavulski lisab, et Garage48 on väga hea ettevõtmine, sest sealt jõuavad ideed kiirelt teostuseni ning ebaõnnestumist saab start-up ettevõtetes kõige kiiremini ja paremini läbi elada, et seejärel uuesti proovida ning õppida igast ebaõnnestumisest. Konsa tunneb huvi, et mis siis saaks kui kõik teeksid start-up ettevõtteid. Haljand vastab, et mingi hetk võib ka raha otsa saada, kui start-up ise raha sisse tooma ei hakka.

Konsa tunneb huvi, et kas haip kui nähtus on oluline start-up maailmas? Näiteks tõi Tommy Cashi ja presidendi pildi, et näitlikustada, kuidas seda riigi tasandil tehakse. Start-up maailmas käib see sarnaselt, pildid jõuavad tihti päris suure publiku ette. Sealjuures arendab teemat edasi ja uurib, et kas haip võiks veel suuremaks minna? Sokk vastas, et tasuta reklaam lõppeb mingi hetk ära ja uuritakse resultaadi kohta, ja siis peab olema midagi ette näidata.

Konsa rääkis start-up ettevõttest nagu Tesla – annavad lubadusi ja inimesed ootavad, millal auto valmis saab ning julgevad investeerida toodetesse, mida pole veel reaalselt olemaski. Haljand lisas, et ka tema ootab uut Tesla autot. Alati tee ja siis mõtle on tihti start-up`ide mentaliteet, et leida uudseid ideid ning viib maailma edasi, see on ka põhjus miks inimesed investeerivad idufirmadesse. Konsa toob välja crowdfunding põhimõtte, et see pole küll päris annetus, kuid inimeed investeerivad ideedesse, et neid teostada.

Sokk räägib, et Sart-upidel on probleeme just maksuametiga suhtlemisel ning riigiga suhtlemisel, ka seadusandlus pole start-up ettevõtetele soosiv.

Jaakson lisab, et idufirmad võiksid veelgi julgemalt tegutseda ja ebaõnnestumist ei tohiks karta. Konsa lisas ka Cherry näite, et kuidas start-up ettevõtted võivad ka kaduda turult. Haljand toob välja VUNK ettevõtmise, mis on kui idee teostamiskiirendi, mis kaasab kiirelt paljusid spetsialiste ning viivad idufirma kiirelt edasi, nii mõnigi idufirma on selle protsessi käigus ka tegevuse lõpetanud, sest kõik ideed ei saagi alati toimida.

Konsa uurib, et kas iduetteõtted on ainult IT valdkonnas? Vavulski vastab, et Eestis see suures osas nii ongi. Haljand lisab ka, et start-upid tekivad üldiselt sinna kus on raha. Sokk toob välja, et tehnoloogia võimaldab Eestil konkureerida maailma mastaabis, sest rakendust saavad kõik üle maailma kasutada.

Start-up`ide eesmärk on pakkuda lisavärtust ning kiirendada või muuta mugavamaks paljusid igapäeva tegevusi. Konsa lisab, et ka keskkonna suhtes on mõistlik läbi Uberi taksot tellida, sest alati tuleb lähim takso ning see läbi sõidavad taksod vähem. Tulevikus võib ka nii olla, et inimesed ei osta enam omale autot vaid sõidavadki Uberiga.

Sokk ütles, et Transferwise on küll Eesti ettevõte, aga peakontor on Londonis, sest seal on lihtsam skaleerida maailma. See ei tähenda, et Eesti halb koht start-up ettetevõtete asutamiseks oleks, vastupidi Eestis on hea start-up ettevõteid teha, sest siin on olemas vajalike teadmiste ja oskustega tööjõud ning väga head tingimused.

Jaakson toob välja, et kui iduettevõte lahkub Eestist, siis Eestisse ei jäägi midagi muud kui see uhkus, et siin see alguse sai. Vavulski vaidleb vastu, et Eesti start-up ettevõtetes on 80% töötajatest eestlased. Konsa uuris, et kas on võimalik teha täiesti puhast Eesti start-upi ja kas see lööks maailmas läbi? Jaakson vatsas, et sellise eesmärgiga pole mõistlik mingit idufirmat teha.

Sokk lisab, et välismaa tööjõudu on vaja, sest me ei tea kuidas USA toimib või kuidas Aasia riikides äri tehakse ja kuidas seal müüakse, väilstööjõud annab globaalse mõõtme idufirmadele. Välismaa tööjõud on üldjuhul ka väga kallis. Publikust öeldi, et Eesti võiks olla rohkem avatud ning et kõikidel võiks olla võimalus subscribe`ida Eestisse. Vavulski vastab, et meil on see tegelikult juba tehtud e-residentsuse võimalusega.

Riigid on ajutine nähtus – Holger Haljand

Sokk lisab, et kroon-coin võiks raha olla ning kogu informatsioon võiks pilves olla. Riik ei oma preagusel kujul enam sellist väärtust nagu varem ning riikidevaheline liikumine võiks olla tunduvalt lihtsam ja kiirem protsess.

Vavulski lisab, et start-up ettevõtteid ei saa teha üksi ning start-up ise on täiesti teine ettevõtte tüüp, mis on siiani ennast tõestanud ja võimalik, et tulevikus polegi korporatsioone praegusel kujul, vaid ongi ainult start-up`id. Jaakson usub, et iduettevõtete haip tuleneb ka nende endi reklaamist sotsiaalmeedias ja sealt tuleb ka kogu tähelepanu ning seepärast saadab neid ettevõtmisi ka edu.

Haljand lisab, et Telia tunnetab riigi poolt avatuse puudumist ning seab paljudele koostöövõimalustele piiranguid. Sokk lisab, et näiteks Trasferwise ettevõttel on ligi 600 inimest, kuid start-up ettevõtted harva uurivad suurettevõtete käest abi ja koostöö võimalusi. Selleks, et see keskkond tekiks tuleb see ise luua, nagu Telia lõi VUNK ettevõtmise, et ise pöörduda idufirmade poole.

Jaakson toob välja, et vanade klassikaliste firmade puhul tulebki idufirma toimimist õpetada. Vavulski lisab omalt poolt ka ebaõnnestumise idee, et seda ei tohiks karta. Konsa täiendab, et idufirmade puhul võiks kasutada “ebaõnnestumine” mõiste asemel “eksperiment” mõistet, sest see ongi katsetamise koht.

Konsa toob välja avatuse idee, et Eesti võiks olla tunduvalt avatum ning võõraviha on suur probleem, idufirmade toimimise koha pealt on väga oluline, et töötajad oleks erineva kultuurilise taustaga ning tunneksid erinevaid välismaa turge ja ühtlasi on vaja väga erinevaid spetsiifiliste oskustega inimesi.

Kõige suurem takisitus maailmas, mille vastu võidelda on rumalus – Pirko Konsa

Publikust tuli huvitav näide, et ka hariduse omandamise poolest on 16-aastane ja 46-aastane inimene väga erinevad, kunagi varem pole see lõhe nii suur olnud. 16-aastane õpib palju asju youtube keskkonnas ja õppevideotelt, kooliõpetajatel tihti pole nutiseadetki.

Konsa toob välja idee, et 1 päev nädalas võiks minna ja õppida teistelt ettevõtetelt ning tuleb õppida ka pidevalt. Publikust tuli idee Transferwise`le, et nad võtaks omale sõpruskooli ja mida kaugemal kool asub Tallinnast, seda parem. Publik kommenteeris ka seda, et praegu näiteks Tallinna Ülikoolis teevad erinevatelt erialadelt tudengid omavahel koostöö projekte.

Arutelu on lõppenud.

 

ehk e-Marie teab läbi oma argitööde, et tehnoloogia areneb pidevalt, mistõttu ei saa otsa ka tehnikauudised. "Seega avastada on lõputult," sõnab ta. "Usun, et elu läheb veelgi mugavamaks ja tehnoloogia, mis hetkel on veel lapsekingades, saab tulevikus palju rohkem määravaks kui praegu." Ta toob näiteks pilveteenuse, mis trügib vaikselt teisi andmekandjaid turult välja. Kõik tüütud toimetused saab ta käigu pealt ja paari klikiga tehtud tänu Mobiil-ID-le. "Nii saab keskenduda olulisele," julgustab ta teisigi digiallkirjastamist proovima. "Mobiilne internet on nii iseenesest mõistetav ja mugav, et olenemata asukohast ja situatsioonist saan alati mobiilsele internetile loota. Ilma mobiilse parkimiseta ma käiks jala." Eelkoolis veetis ta tihti aega sellises programmiga nagu MS Paint. "Nutitelefon tuli minu ellu alles aastal 2013 ja sedagi suure skeptilisusega," muigab ta, "tagasi vaadates on see olnud elumuutev ning olen teinud suure n-ö digihüppe," ütleb nüüd Telia müügikonsultandina töötav e-Marie. "Leian, et igaüks leiab sellest maailmast midagi kasulikku, on see siis ajakokkuhoid, produktiivsem töö või rohkem võimalusi oma silmaringi avardada." Ta soovib läbi uudiste ja lugude selgitada ning näidata, kuidas orienteeruda selles pea lõputute võimalustega digiuniversumis.

Kommentaarid