Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Uue teleri soetamine ei pruugi olla kerge ülesanne. Erinevaid tootjad, tehnoloogiad ja termineid on palju, hinnaskaalast rääkimata. Kokkuvõttes soovib aga pea iga ostja saada oma raha eest võimalikult head seadet, mis peab lisaks ka üsna kaua vastu pidama, kuna telerite keskmine kasutusaeg on pigem rohkem kui viis aastat.

 

Hinnaskaala kõrgemas otsas asuvad televiisorid pakuvad suurepärast pilti, mitmeid lisavõimalusi ning näevad ka ise väga head välja, kuid nagu öeldud, maksavad üsna palju. Seetõttu ei tule valik lihtsalt ning eelnev uurimustöö ja omadustega tutvumine kulub igati marjaks. Seega tutvustamegi pisut lähemalt Samsungi ja LG tippude sekka kuuluvaid ekraane Q85R ja SM90. Valikus on just need, kuna oma olemuselt on tegemist võrreldavate tehnoloogiatega ning nii-öelda otseste konkurentidega. Olgu veel öeldud, et juttu on LED LCD ekraanidest, mida on erinevate vahekihtidega täiustatud ja OLED kui selline jääb seekord kõrvale.

 

Samsung QLED ja LG NanoCell

 

Kõigepealt veidi kasutatavast ekraanitehnoloogiast. Põhimõtteliselt on mõlemad tootjad tavalist LCD ekraani paremaks muutnud, lisades paneelile erilisest materjalist kihte, mille tulemusena paranevad värvid, kontrast ja vaatenurk.

Samsungi QLED baseerub Quantum dot nimelisel lahendusel, mis siis tähendab nanokristallide vahekihti paneelis. See võimaldab parandada värviedastust ehk saavutada väga teravat ja täpsete värvidega pilti. Kõik toonid on vajadusel kirkad ja vabad nii-öelda pleekinud efektist. Kõrge on ka kontarst, valge on tänu taustavalgusele väga hele ja must värv jällegi väga tume. Vaatenurk on põhimõtteliselt 180 kraadi.

LG Nano Cell  ekraan on põhimõtteliselt sarnane. Ka siin pakub teler väga puhtaid värve ja suurt vaatenurka tänu sellele lisatud nano osakeste kihile. See neutraliseerib väga edukalt taustavalguse üleliigse „lekkimise“ ning tõstab värvide täpsust. Ka nurga alt vaadates ei muutu pilt põhimõtteliselt üldse ehk värvid püsivad samasugused seni kuni pilti veel näha on. Koos ekraani taha pagutatud taustavalgustuse ja väga täpse pildi juhtimisega on saavutatud pilt tõesti väga-väga ilus.

 

Esmamulje

 

Iga seadme juures on oluline esmamulje ehk viis kuidas see on pakendatud, milliseid materjale on kasutatud ning kui kerge on seadistamine. Peab ütlema, et mõlemad telerid on pakendatud hoolikalt ning mõeldud on nende võimalikult väikeste kahjudega üles seadmisele. Nii LG kui Samsung on kasutusele võtnud ekraani servasid kaitsvad pehmendused ning Samsungil on lisaks veel kogu ekraani kattev kile, et vältida selle kogemata kriimustamist näiteks jala külge kruvimisel. Rääkides jalgadest, jääb silma, et Samsungil on see metallist, LG-l aga plastikust. Väike asi, kuid metall näeb ja tundub lihtsalt rohkem premium. Mõlemal teleril saab kaablid peita jala sisse nii, et üldmulje jääks puhas ja juhtmevaba. Põhimõtteliselt on seadmetel erinev ka muu juhtmetega seonduv. Nimelt on LG tagaküljel traditsioonilised ühendused, kuhu käivad siis voolukaabel, digiboks jms. Samsung aga on kasutusele võtnud eraldi „aju“. See tähendab, et kõik, kaasaarvatud elektrijuhe, ühendatakse sinna ja edasi ekraanini viib vaid peenike poolläbipaistev kaabel. Tegelikult on see mugav, kuna nii läheb telerisse vähem juhtmeid ja erinevaid lisaseadmeid nagu näiteks mälupulka on hulga lihtsam ühendada, eriti kui teler on seinale kinnitatud. Kuna pult toimib Bluetooth tehnoloogial, võib „aju“ vabalt näiteks ka kappi, silma alt ära panna.

 

Puldid

 

Täiesti erinevalt on lähenenud ka kasutatavatele pultidele. Samsungi pult on minimalistlik ja metallist ehk näeb väga kallis välja. Selle kasutusmugavusel pole ka viga, kuid arvestama peab, et enamasti käib liikumine nooleklahvide abil ning teatud toimingute tegemiseks koguneb vajutusi üsna palju. LG aga pakub endiselt mugavat magic remote nimelist pulti. See toimib viibete teel ehk õhus pulti liigutades ilmub teleri ekraanile kursor ja õigele kohale hõljudes saab valiku tehtud. Kuigi kõlab keeruliselt, on selle kasutamine tegelikult äärmiselt lihtne ja intuitiivne. Paraku aga on LG puldi välimus lihtsakoeline, et mitte öelda odav. Eriti Samsungi omaga kõrvutades.

 

 

Disain

 

Kuigi tänapäeval on peamiseks suunaks nii-öelda raamita pilt, saab mõne sõna rääkida ka telerite disainist. Eestvaates on küll mõlemal seadmel fookuses ekraan ning seda ümbritsevat serva ei ole peaaegu nähagi. LG on selle vähesegi värvinud tumedaks nii, et see veelgi märkamatum oleks. Samsung aga kasutab harjatud metallist viimistlust, mis raami veidi esile toob. Maitse asi, kuid koos samast materjalist jalaga ei näe ka see lahendus paha välja. Mõlemad tootjad on aga lisaks esiküljele rõhku pannud ka tagumise poole välimusele. See on küll plastikust, kuid struktuurne ning ilusam ikka kui tavapärane sile plastmass. Veidi rikub üldmuljet Samsungi puhul seinakinnituse osa ja LG-l jällegi erinevad pesad liideste jaoks. Mõneti ootamatult on aga mõlemad telerid üsna paksud, korpuse sügavus on vastavalt 6,2 ja 6,3 cm. Imeõhukeste OLED ekraanidega võrreldes on seda paljuvõitu, kuid siin seab omad piirid tehnoloogia. Nimelt kasutavad mõlemad telerid full-led taustavalgustust, mis tähendab, et taustavalgustuse led-id on paigutatud sektorite kaupa otse ekraani taha. Selle tulemusena saab pilti palju täpsemalt juhtida ehk mittevajalike led-e välja lülitades saavutatakse parem kontrastsus. Miinuspoolena aga ongi teler ise tagantpoolt pisut kogukam.

 

Nutisisu

 

Nutiajastule kohaselt saab mõlemad telerid ühendada internetiga ning neis kasutada erinevaid rakendusi. Nii LG kui Samsungi smart keskkonnad on mugavad kasutada ja vajaliku leiab kiirelt.

 

 

Samsung toetub enda arendatud Tizen nimelisele operatsioonisüsteemile ning on näha, et see on nutitelerites juba väga kaua eksisteerinud. Ehk kasutamine on lihtne ja kiire. Ekraani alaossa kuvatakse rakenduste nimekiri ning külgedele ja üles liikudes saab teha soovitud valikud. Mõneti sarnane on ka LG Web OS. Ka siin ilmub rakenduste nimekiri ekraani alaossa ning puldiga viibates saab oma soovid telerile selgeks teha. Tänu võimekatele protsessoritele ei koormata kasutajaid ka tarbetult pikkade oote- ja laadimisaegadega. Muidugi pakuvad mõlemad seadmed juba tehase poolt mitmeid voogedastuskeskkondi nagu näiteks Netflix ja Amazon prime. Erilisemate funktsionaalsuste poole pealt aga võiks Samsungi puhul välja tuua Ambient mode nimelise. See võimaldab koostöös nutitelefoniga, mille abil pildistatakse üles teleri taga olev sein, ekraanile kuvada sama pildi mis telerit ümbritseb. Nii muutub ekraan justkui pooleldi nähtamatuks. LG pakub aga lihtsalt erinevate maalide kuvamist koos sulnilt kõlava taustamuusikaga. Ka see on vahva, kuid mitte nii äge kui Samsungi lähenemine.

 

 

Mõlema teleriga on võimalik Bluetoothi abil ühendada ka erinevaid lisaseadmeid nagu näiteks kõlarid, klaviatuurid jms.

 

Pilt

 

Kuna nimetatud telerid kuuluvad lipulaevade hulka, on pilt mõistetavalt väga-väga hea. Esiteks on kasutatav tehnoloogia see, mis iseenesest võimaldab palju. Tänu eelpool mainitud vahekihtidele on saavutatud väga ilusad värvid ning full-led taustavalgustus võimaldab kõrge kontrasti, mis muudab ka kinoelamuse suurepäraseks. Kui siia lisada veel HDR-i (mõlemad toetavad mitmeid erinevaid standardeid) tugi ja võimas protsessor, mis kuva pidevalt optimeerib, võibki öelda, et pildi poolest ei pea pettuma kummagi ekraani ostja. Lihtsalt peab arvestama, et otse karbist võttes on Samsungi pilti pisut rohkem peale keeratud, ehk värvid on kärtsumad ja tulemus ei ole nii rahulik kui LG oma. Samas aga on soovitatav nii või naa võtta pisut aega ja endale sobivaimad sätted rahulikult paika sättida. Selleks on ekraanidel nii eelseadistatud režiime, kui ka väga täpselt reguleeritavad profi-sätted. Üsna hästi saavad mõlemad seadmed hakkama ka SD signaali, mida veel mõni telekanal edastab, kuvamisega oma UHD ekraanil. Samas on näha, et mõlemale telerile meeldib selgelt rohkem kui sisse tuleb Full HD signaal.

Hea pildi juurde kuulub aga ka hea heli ning peab ütlema, et kuigi mõlemad tootjad on siin pingutanud, ei saa füüsika vastu siiski keegi ning õhukese ekraani sisse lihtsalt ei mahu piisavalt madalaid sagedusi pakkuvad kõlarid. Seega on pikemas perspektiivis soovitatav siiski mõelda ka sellele, kuidas suurepärast ekraani vastava heliga täiendada.

 

Kokkuvõtteks

 

Kokkuvõttes saab aga kasutaja QLED või NanoCell tähisega ekraani soetades tänase päeva parima, mida LCD tehnoloogia pakkuda suudab ehk pilt on enam-vähem kindlasti väga-väga hea. Muus osas ilmnevad tootjate lõikes aga küllalt suured erinevused, seda nii disaini, kasutamise, kui pakutavate lisavõimaluste poole pealt. See, mis meeldib ühele, ei pruugi sobida teisele jne. Nii, et kokkuvõttes sõltub kõik ikkagi kasutajast endast ja sellest, mis konkreetselt temale rohkem meelepärane on.

 

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi