Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Uued tehnoloogiad suurendavad internetikiirusi. Pilt: Shutterstock

Fiiberoptiline kaabel (edaspidi optika) on tänapäeval kõige kiirem viis internetivõrgus andmete edastamiseks. Ehkki signaal läbib tohutuid vahemaid, ühendades nii riike kui ka kontinente, püsib selle kvaliteet praktiliselt muutumatu.

Optika vs vask

Vaatamata sellele, et optiline kiud koosneb klaasist ja selle üksikuid struktuure peab ettevaatlikult käsitsema, peab valmiskaabel vastu väga suurele koormusele. On olemas kaablid, mis suudavad taluda üle 80 kg tõmbetugevust.
Uuringud on näidanud, et optilised kiud taluvad suuremat koormust kui vask. Lisaks ei ohusta optilist kiudu vasest erinevalt rooste, oksüdeerumine, vesi ega lumi ning see ei reageeri raadiolainetele.

Veel üks oluline eelis vase ees on see, et optiline kiud ei karda äikest ega elektrivõrgus esinevaid häireid. Erinevalt ADSL-modemitest, mis kipuvad äikese korral rivist välja langema (äikeselahenduse ajal 220 V ja ADSL-liini ühenduskohas tekkivate potentsiaalide erinevuse tõttu), on optiline terminal palju töökindlam, kuna optiline sideliin edastab valgust, mitte elektrivoolu. Sellest võib järeldada, et valguskaabli kaudu edastatav internetiühendus on vaskkaablist usaldusväärsem ja turvalisem. Tuletame meelde, et äikese põhjustatud elektrivõrgu pingekõikumised ei käi garantii alla, seepärast ei tasu loota ka põlenud seadmete tasuta väljavahetamisele.

Kiiresti, kiiremini, veel kiiremini

Möödunud aasta suvel kirjeldas Google‘i peainsener ja futurist Ray Kurzweil, kelle ennustused on varemgi täide läinud (nt Siri, eksoskeleti ja liitreaalsuse tekkimine) oma tulevikuvisiooni järgmiseks 30 aastaks. Muu hulgas arvab Ray, et 2019. aastast hakkavad välisseadmete juhtmed ja kaablid kasutuselt kaduma, see aga tähendab, et kogu tehnika majapidamises, sh olmetehnika, ühendatakse kiiresti ühtsesse võrku. Kaableid jäävad külmkapi, mikrolaineahju või televiisorini vedama vaid fanaatikud.

Juhtmete kadumise järel ühendatakse uued seadmed automaatselt nn nutika maja juhtpulti ehk “ajju” ning selle kaudu saab seadmeid käsitseda nii, nagu me seda ulmefilmides näinud oleme. 2021. aastaks aga katab juhtmevaba internet juba 85% maakerast, mis võimaldab leevendada liikluskoormust, sest tänu hüppeliselt arenevale tehnoloogiale saavad paljude tegevusharude töötajad teha oma tööd kaugtöö vormis.

Internetiühendus on meie jaoks muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter. Seejuures peame aeglast internetti vaat et inimsusevastaseks kuriteoks, ent katsed on näidanud, et selles emotsionaalses väites on isegi terake tõtt.

Valguskaablitel edastatav ühendus on kõige kiirem viis andmeedastuseks internetis. Pilt: Shutterstock
Valguskaablitel edastatav ühendus on kõige kiirem viis andmeedastuseks internetis. Pilt: Shutterstock

Online-koledused

2016. aastal tehtud uuringust selgub, et kehv ühendus võib tekitada isegi terviseprobleeme. Ettevõtte Ericsson insenerid võtsid eksperimendiga “Voogedastuse katkemisest tulenev stress” nõuks uurida, kuidas mõjuvad kasutajatele katkestused video vaatamisel. Nad tegid videoid vaatavatele katsealustele entsefalogrammi ja kardiogrammi. Katkestused voogedastuses suurendasid südamelihase kokkutõmmete arvu 38% võrra. Teistkordne, puhverdusest tingitud katkestus suurendas stressitaset kaks korda. See tähendab, et inimene tundis suurt emotsionaalset pinget, mis avaldas ebasoodsat mõju nii tema närvisüsteemile kui ka südamele. Selgus, et säärane stressitase oli võrreldav õudusfilmi vaatamise ajal kogetava stressitasemega. Teate ju küll seda tunnet: kui lemmikseriaali vaatamisel ajal on pilt juba paar korda tardunud, siis kipub vaatamise soov üldse kaduma.

Ei tasu ühenduse kehva kiiruse pärast kannatada ja enda psüühikat rikkuda. Selle asemel tuleks teemasse sügavamalt süüvida ja teha selgeks, kuidas internet sinu koju jõuab – võib-olla kasutad ammu vananenud tehnoloogiat?

Hea, kuid vana

Koduse internetiühenduse vaieldamatuks liidriks on kaua aega olnud ADSL-tehnoloogia, kuid tänaseks on see vananenud ja annab teatepulga tasapisi üle palju kiiremale optika ühendusele. ADSL-tehnoloogia puhul edastatakse signaal elektrivoolu kaudu vaskkaablis, millele paraku kehtivad füüsikaseadused, mis seavad piiri edastatavate andmete kaugusele ja mahule. See tähendab, et suhteliselt kvaliteetset internetiühendust saavad nautida vaid need, kes elavad võrgusõlmedest kuni kahe kilomeetri kaugusel. Pealegi, selleks et saavutada tänapäeva nõuetele vastav internetiühenduse kiirus ja kvaliteet, peab telefonijaam asuma maksimaalselt paarisaja meetri kaugusel. Ja isegi sellisel juhul on ühendus võrguga üsna aeglane. Lisaks ei suuda vaskkaabel vastu pidada elektromagnethäiretele ja edastatav signaal on ebastabiilne.

Praegu kasutab ligi 30% Telia koduinterneti kasutajatest ikka veel ADSL-ühendust. Et ka nemad saaksid videoid stressivabalt vaadata, alustas ettevõte 2017. aasta lõpus laiaulatuslikku kampaaniat, mille raames on kavas uuendada võrke üle kogu Eesti: magistraalkaablite asemel tulevad valguskaablid, mis veetakse ka paljude majadeni, nagu seda juba tehakse Viimsi vallas. Tõsi, kõikides piirkondades ei ole veel loodud sobivaid tingimusi valguskaabli vedamiseks lõpptarbijani ja nii mõnelgi pool jääb sideliini lõpposas veel kasutusele vaskkaabel. Kuid tänu magistraalkaabli väljavahetamisele saab Telia tuua võrgusõlmed klientidele lähemale, mis suurendab internetiühenduse kiirust ka vaskkaablites kuni saja megabitini sekundis.

Veealused võrgud

Optika on tänapäeval kõige kiirem viis internetivõrgus andmete edastamiseks. Ehkki signaal läbib tohutuid vahemaid, ühendades nii riike kui ka kontinente, püsib selle kvaliteet praktiliselt muutumatu.

Mandritevahelise internetiühenduse on teinud võimalikuks mööda ookeani põhja veetud hiiglaslikud valguskaablid. Maailma esimene ookeani ületav (Jaapani ja USA vaheline) optika sideliin sai valmis 1988. aastal.

Eestis loodi mandritevahelise internetiühenduse võimalus üle kahekümne aasta tagasi: Telia on paigaldanud Läänemere põhja valguskaabli, mis võimaldab Eestil suhelda Soome ja Rootsiga. Riigi piires kasutab Telia valguskaablit Mandri-Eesti ning Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa vahelise ühenduse pidamiseks. Sideliini enam kui kahekümneaastase kasutusea jooksul on mere põhjas asuvat kaablit tulnud kahjustuste tõttu remontida kümme korda, viimati eelmisel aastal. Teravahambulisi kalu meie vetes ei elutse, küll aga on võimalik kaablit vigastada laeva ankruga. Remonditöödeks kasutatakse spetsiaalset laeva, mille eriotstarbelised seadmed suudavad rikke asukoha kiiresti ja täpselt kindlaks teha ning kahjustatud kaabli pinnale tõsta, et seda oleks võimalik parandada.

VALGUSKAABLI VÕIDUKÄIK

Tänu hüppeliselt arenevale tehnoloogiale saavad paljude tegevusharude töötajad teha oma tööd kaugtöö vormis. Esimene suur samm selles suunas on valguskaabel, mis võimaldab edastada andmeid peaaegu piiramatul kiirusel. Mõelge ise: Long Beachi linnas California osariigis asuv ettevõte General Telephone and Electronics oli 22. aprillil 1977 esimene, kes kasutas telefoniside edastamiseks optilist kanalit, mille kiirus ulatus 6 megabitini sekundis. 2017. aastal on Telia “tulevikuvõrgu” klientidel võimalik kasutada kuni 1 gigabitist kiirust sekundis!

Ei pea olema futurist mõistmaks, et üsna pea saab valguskaablist peamine koduse internetiühenduse tehnoloogia. Isegi mobiilside järgmise põlvkonna tehnoloogia 5G ei saa ilma valguskaablita korralikult toimida. Suuri kiirusi on võimalik õhu kaudu edastada vaid lühikese vahemaa peale, seepärast tuleb 5G laialdaseks kasutuselevõtuks paigaldada valguskaabel igasse laternaposti. Meid ootab põnev ja dünaamiline tulevik, mille suunas saame juba praegu valguskiirusel liikuda.

Seda, kas sinu aadressile on optika kaabel veetud, saad kontrollida Telia kodulehelt

Mis on optika põhimõte?

Teabe kiiredastuse tehnoloogiat asuti välja töötama 1950-ndatel, kuid üsna pea seisti silmitsi kahe ülemaailmse probleemiga: mida kasutada valgusallikana ja mida signaali kandjana? Esimene probleem leidis lahenduse laserite leiutamisega 1960. aastal, teine probleem kvaliteetsete optiliste kaablite kasutuselevõtuga aastal 1970.

Optika kaabel valmistatakse klaasist või plastist ning teabe edastamiseks kasutatakse valgussignaali. Kõige tavalisem optiline kiud on inimese juuksekarva ehk 125 mikroni paksune. Iga kiud koosneb tuumast, peegelduvast pinnakattest, mis ei lase signaalil hajuda, kaitselakist ja puhvrist, mis ei lase kiul katki minna. Kiudude arv kaablis võib olla 2–144, olenevalt kasutustingimustest.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi