Paari lihtsa klõpsuga saad näha, kas su kontosid on häkitud või isiklikke andmeid lekitatud.

 

Veebileht “Have I been pwned” annab võimaluse kõigil, kes internetti kasutavad, selgitada välja, kas nende andmeid on mõne online-rikkumise käigus lekitatud. Lehel saab järgi vaadata, kas mõni e-maili aadress, parool või telefoninumber on avaldatud internetiavarustes või kellegi soovimatu käes.

Olles jõudnud nimetatud aadressile, tuleb kirjutada oma e-maili aadress, mille võimalike lekete kohta soovid infot saada. Peale “pwned?” nupu vajutamist selgub halastamatu tõde. Arvestades viimaste aastate ülisuuri andmelekkeid, võib olla tõenäosus, et isiklikud andmed on jalutama läinud, päris suur. Näiteks möödunud kevadel lekkisid internetti üle 500 miljoni Facebooki kasutaja telefoninumbrid, täisnimed, elukohad, e-maili aadressid. Kokku on viimase kümne aasta jooksul tuvastatud enam kui nelja miljardi ühiku vargus või kogemata toimunud leke.

Kui veebileht annab punase tulemuse ja info, et e-maili aadress on lekkinud, leiab sealt ka soovitused, mida edasi teha. Et kontod jälle turvaliseks teha, tuleks muuta parool ja seada üles 2-astmeline tuvastus.

“Pwned” pole ainus võimalus oma andmeid kontrollida. Näiteks Google’i Password Checkup on just sellejaoks mõeldud tööriist, mis näitab samuti ära korduvad või nõrgad paroolid, mida tasuks vältida ja kontod, mis võivad olla langenud andmelekete ohvriks. Mozilla Firefox Monitor teeb sama asja, kasutades “Have I been pwned” lehe infot ning andes võimaluse edaspidi saada teavitus, kui uus leke peaks toimuma.

Kui andmed peaksid lekkima, siis on see paras peavalu igaljuhul, kuid eriti suurt ohtu kujutavad ettevõtete sotsiaalmeedia kontode haldajad, kes ilma 2-astmelise sisselogimiseta on sisuliselt turvaaugud, mille tõttu võib kahju kanda terve ettevõte. Häkkerite ohvriks on langenud ka sisuloojad ja suunamudijad, kelle kontodele ligipääsu saamise järel, on muudetud nende paroole ja seeläbi võetud ligipääs. Sageli küsitakse konto tagasi andmise eest raha.

 

Hardi õppis Balti filmi- ja meediakoolis ning töötab vabakutselise režissöörina, aga tema argipäeva mahub nii kooli täienduseks kui kõrvale ka mitmeid hobisid. Reisimise ning filosofeerimise kõrval katsetab Hardi ka erisuguseid digitehnoloogilisi süsteeme, programme, portaale ja rakendusi, et selgitada välja need, millised aitavad oma elu kvaliteetsemalt korraldada.

Kommentaarid