Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Samsung ei taha loobuda kohast soodsamate müüginumbritega telefonide tipus. See võitlus pole kerge, sest mitmed Hiina tootjad nagu Xiaomi, Oppo, Vivo jne annavad oma parima, et ka odav telefon oleks võimalikult hea. Samsung ei ole valmis selles mängus viimaseks jääma ja on seega samuti sunnitud tegema maksimaalse pingutuse minimaalse hinnaga. Selle töö tulemus on uus J4 ja J6 seeria. Kuidas see kõik välja kukkus? Testisin J4 suuremat versiooni J4+ ja tulemused on nüüd teie ees.

 

Samsungi telefon ei pea ilmtingimata maksma terve varanduse, kuid võib. Galaxy Note 9 on tipptasemel, kuid sama raha eest saab peaaegu viis J4+. Aga kas see tasub ennast ära?

 

Kas ilusa välimusega J4+ on piisavalt hea?

 

Samsungi uus J-seeria on loodud selleks, et võita endale noorem kasutajaskond. J-mudelid näevad stiilsed välja ja tarkvaras on mitmeid ägedaid viimase aja trende, nagu näiteks näotuvastus klahviluku avamisel.

Esimesena hakkab silma J4+ hea väljanägemine. Klaasine tagakülg, mis õnneks siiski pole päris klaas. Materjali valik ja ümarad servad (siiski mitte nii kurvikas nagu viimased tippmudelid) jätavad palju kallima telefoni mulje, seejuures tundub koostekvaliteet väga hea. See telefon tundub tugev, vastupidav ja ilus.

Suur 6-tolline ekraan on 18.9:5 suhtega, mis tähendab, et sinna mahub palju ning filmiliku laia pildiga videod täidavad telefoni esikülje ilusti ära. Siiski pole tegu servast servani ekraaniga. Kuigi ekraanid ongi läinud järjest suuremaks, siis vähemalt minu jaoks on 6 tolli mugavaks kasutamiseks natuke liiga palju. Kellele aga suuremad telefonid meeldivad, siis on see väga hea.

Telefoni vasakult küljelt leiab helitugevuse nupud ja kaks kaardipesa – üks nano SIM-kaardile ja teine nii SIM-kaardile kui ka microSD kaardile. See tähendab, et selle telefoni puhul ei pea valima, kas teist pesa kasutada mälu- või SIM-kaardi jaoks, mõlemad töötavad samaaegselt. Mälumahtu saab microSD kaardiga laiendada kuni 256 GB. See osutub ilmselt vajalikuks, sest telefonis endas on seda kõigest 32 GB.

 

Aga kus on sõrmejäljelugeja?

 

Sellel telefonil seda pole, see-eest lasevad telefonile ligi nii ekraanile sõrmega joonistatav muster kui ka näotuvastus. Viimane töötas testperioodil peaaegu alati täpselt ja on seega mugav, kui välja jätta väike venimine näo äratundmisel. Ainult et kui telefon on laual ja näotuvastus ei toimi, siis on üsna tüütu otsida mööda paremat külge Power-nuppu, misjärel avaneb võimalus muster joonistada või PIN-kood sisse toksida. Sellistel puhkudel oleks sõrmejäljelugejast palju kasu.

 

Mis on telefoni sees?

 

Kui telefoni sisse vaadata, siis selgub, et rohkem on panustatud välimusse. Qualcomm Snapdragon 425 protsessor on juba paar aastat kasutusel olnud ja tavaliselt leiab selle kõige odavamatest nutitelefonidest. Põhimälu on minimaalsed 2 GB. See tähendab paraku seda, et kõik on veidi aeglane. Eriti torkas see silma pildistades, kui pärast nupu vajutamist läks kuni paar sekundit mõtlemisele.

Ühtlasi kippusid fotod jääma udused, liikumise pealt pildistamine ei tule kõne allagi.

Kuigi see telefon oma suure ekraani ja läikiva korpusega on mõeldud ilmselgelt noortele, siis keda pildistamine huvitab, peab paraku pettuma.

Samsung J4+ peal jookseb Android 8.1 operatsioonisüsteem koos Samsung Experience 9.5-ga. See tähendab, et tegu pole puhta Androidi, vaid Samsungi nägemusega sellest. Kuigi Samsung on viimastel aastatel tõmmanud koomale tarbetute äppide ja teenuste hulka, mida nad iga telefoniga kaasa panevad, on neid vähemalt minu jaoks siiski liiga palju. Eelinstallitud on Microsofti äpid, tavapärased Google’i omad, lisaks Samsungi toodang ja kolmanda osapoole looming. Mitmed neist kattuvad funktsionaalsuse poolest. See jätab mulje, et on otsustatud sisse panna kõik, mida saab, isegi kui see on ebavajalik.

Lisaks on tüütu see märguannete laviin, millega kasutaja kohe alguses telefoni tööle pannes üle valatakse.

 

 

See on muidugi Androidi üldisem probleem, et tuleb varuda aega telefoni seadistamiseks, menüüde tundmaõppimiseks ja soovimatute võimaluste kinnikeeramiseks.

Kellele aga meeldib ise iga “kraan” läbi käia, siis Android pakub selleks suurepärased võimalused.

Lisaks kinnikeeramisele saab telefoni uskumatult palju kujundada. Seadistada käeviipeid, ekraanitõmbeid, aktiveerida mängurežiim või hoopis lülitada sisse sinise valguse filter. Ümber saab tõsta isegi navigeerimiseks mõeldud põhilised nupud.

 

Kokkuvõttes

 

Ei teagi, kellele seda telefoni soovitada. Sellega saab põhimõtteliselt kõike teha, kui kehvad pildid välja jätta. Toimetamine võtab lihtsalt veidi rohkem aega. Kuigi hind on üsna soodne, võib telefoni aeglus varem või hiljem ilmselt häirima hakata. Eriti arvestades asjaolu, et telefonid kipuvad nagunii ajapikku aeglasemaks jääma.

Telefoni saab valida nii kuldse kui ka mustana. Tutvu tehniliste andmetega siin.

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi