Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kui Eesti peaks täna mitmete teiste riikidega võistlema interneti püsiühenduse kiiruse võrdluses, oleksime kindlalt esindatud meistriliigas. Uute ja seninägematute teenuste pealetung suurendab aga nõudlust veelgi kiirema interneti järele.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) raportist selgub, et eestimaalased kasutavad üha suurema kiirusega internetti. Kokkuvõte näitab, et 63% interneti püsiühenduse kliente kasutas 2015. aasta III kvartalis enam kui 10 Mbit/s kiirusega internetti. Üheksa kuud varem oli selliseid kliente 55%.

Miks vajame kiiremat internetti

  • Filmide vaatamine
  • Nutikülmikud, -peeglid jms
  • Virtuaalreaalsus
  • Mängukonsoolid ja veebimängud
  • Kasvav nutiseadmete arv
  • Targa kodu lahendused
  • Smart TV
  • jne

Internetikiiruses esirinnas

Selle näitajaga edestab Eesti mitmeid maailma suuri riike. Raporti State of the Internet kohaselt oli eelmise aasta alguses pilt selline: Lõuna-Koreas oli enam kui 10-megabitise püsiühenduse kasutajaid 77%, Hollandis 61%, Hongkongis 60%, Jaapanis 56%, Rootsis 52% ning Lätis 49%.

Püsiühenduse kiiruse osas on Eesti maailmas liidrite seas.

Enam kui 25 Mbit/s püsiühenduse kasutajate arvestuses oli taas Lõuna-Korea tabeli tipus 31 protsendiga. Teised riigid jäid selles arvestuses juba pikemalt selja taha: Hongkong 17, Rootsi 15, Jaapan 13, Läti ja Leedu 12 ning Soome 11 protsendiga. Seevastu Eestis kasutas mullu kolmanda kvartali seisuga enam kui 30 Mbit/s kiirusega internetti 26% lõppkasutajatest. 2014. aasta IV kvartalis oli see näitaja veel 23%. Need andmed näitavad ilmekalt, et interneti püsiühenduse kiiruse arvestuses on Eesti muu maailmaga võrreldes kindlalt liidrite seas.

Ajakohased teenused vajavad ajakohaseid internetikiiruseid

Arvatavasti jälgivad sarnaseid raporteid ja trende ka ettevõtted, kel plaanis oma veebipõhiste teenustega uutele turgudele siseneda. Võtame kas või Netflixi, kes aasta alguses laienes Eestisse. Netflixi puhul on juba meediast läbi käinud, kui suur peaks olema kliendi internetiühenduse kiirus, et ta saaks muretult kas siis SD-, HD- või UHD(4K)-kvaliteedis telepilti nautida. Nii kirjutas Postimehe tehnoloogiarubriik, et tavakvaliteedis SD-filmi vaatamine nõuab 3 Mbit/s, HD-sisu 6,5 Mbit/s ja UHD-filmid 25 Mbit/s kiirusega internetiühendust.

Sellest, mis suunas lähiaastatel tehnoloogia areneb ning milliseid väljakutseid see interneti kiirusele esitab, saab kõige paremini aimu seadmetootjate ja teenusepakkujate arendusi jälgides. Jaanuari alguses toimunud tehnoloogiamess CES 2016 pakkus hea võimaluse piiluda tulevikku ja prognoosida, mis hakkab lähiaastatel juhtuma. Võtame näiteks telerid. Kuigi viimase aastaga pole selles valdkonnas revolutsiooni toimunud ja  tootjate peamised sõnumid seostuvad UHD/4K-valdkonnaga, lubab see ennustada, et nimetatud tehnoloogia on järgmine massitarbekaup.

Samuti panustavad tootjad üha enam sellele, et kasutajale oleks kõikjal kättesaadav nii ekraan kui ka sisuteenused. Nii võib varsti hommikul peegli ees olles lugeda uudiseid ja vaadata ilmateadet, külmikutele on aga hakatud andma nutitelefoniga sarnaseid võimeid, kus integreeritud ekraanile on võimalik kuvada kalender, ilmateade, uudised jne.

Täiesti omaette maailm on seotud virtuaalreaalsusega (VR). Sony oli tänavusel CES-il väljas oma VR-lahendusega, mis ühildub kenasti PlayStation 4-ga. Millal toode reaalselt turule jõuab, ei ole kahjuks veel teada. Kuigi messil oli esindatud palju erinevaid VR-tooteid, on praegu veel vara öelda, kui suur on nõudlus selliste lahenduste järele. Aga ühe võimaliku arengustsenaariumiga saab taas arvestada.

Need on vaid mõned näited eesootava kohta. Lähiaastatel täieneb see nimekiri veel mitme erineva teenusega: otse teleekraanil mängitavad pilvepõhised arvutimängud, virtuaalne arstiabi, targa kodu lahendused, asjade internetti lülituvad seadmed jne. Kui siia lisada see, et paljudes kodudes kasutatakse juba täna kaht telerit, mitut arvutit ja 3-4 nutiseadet, saab enam-vähem aimu sellest, kuidas muutub lähiaastail nõudlus kiire ja kvaliteetse interneti järele.

Võimalusel minnakse üle kiiremale internetiühendusele

Senine praktika on näidanud, et kui inimestel on võimalus oma kodus kasutama hakata senisest kiiremat internetiühendust, siis päris tihti seda ka tehakse. Eeskätt puudutab see muidugi kõige madalama otsa kiirustelt ülespoole liikumist. Kuid viimasel ajal on märgatavalt suurenenud ka nende hulk, kes kahekohalise kiiruse pealt kolmekohalise peale kolivad.

Telia võrgus liikusid eelmisel aastal varasemast kiirema koduinterneti peale 37 000 klienti. See on märkimisväärne number, kui arvestada, et 2015. aasta lõpus kasutas ettevõtte interneti püsiühendusi 231 000 klienti.

Ühest küljest on kiirema ühenduse peale kolimist mõjutanud vanade tehnoloogiate (nagu ADSL) asendamine uutega (VDSL), mis võimaldab ka vasekaabli klientidel kasutada varasemast (12 Mbit/s) tunduvalt suuremaid alla- ja üleslaadimise kiirusi: 20/5 ja 40/10 Mbit/s. Samas on mõnevõrra üllatav, et üle Telia tulevikuvõrgu ehk valguskaabli tehnoloogia on enim kasvanud just sümmeetrilise 100/100 Mbit/s kiiruse eelistamine, kuhu paljud kliendid on kolinud varasema 50/50 paketi pealt.

Kindlasti on viimasena mainitud trendi mõjutanud varasemast kvaliteetsemate ja andmemahukamate sisuteenuste areng (Youtube, UHD/4K), nutiseadmete arvu kasv kodus (smartTV-d, tahvlid, arvutid, nutitelefonid) kui ka näiteks kodukontoris töötamise võimalused.

2015. aastal rajas Telia oma optikavõrgu 370 kortermajasse ja ca 9000 korterisse, VDSL-tehnoloogiale avanes võimalus üle minna ca 25 000 kliendil. Eramupiirkondades sai optika- ja VDSL ühenduse ca 20 000 aadressi.

Seda, milliseid koduinterneti kiirusi ja lahendusi kliendid kasutada saavad, on kõigil Telia klientidel võimalik kontrollida veebilehel https://www.telia.ee/era/internet/pusiuhendus/.

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada. «Elada suudaksin ka ilma nendeta, aga kõige enam tunneksin puudust ilmselt internetist, nutitelefonist ja nutiTV-st,» usub R@igo, kes soetas oma esimese PC kusagil aastatuhande vahetuse paiku. «Sest see muudab meie elu mugavamaks ja põnevamaks,» jagab ta oma digitarkust julgelt ja hea meelega ka teistega.

Kommentaarid