Allikas. Shutterstock

Uudishimuliku uudiste äpp 0



Eestikeelne äpp uudiste lugemiseks? Palun väga – Uudishimu toob ühte äppi kokku uudisteportaalide pealkirjad ja artiklite lühitutvustused. Täispikkuses saab lugeda juba uudise originaalsaidil.

 

Lisaks Eesti uudistele on olemas ka BBC ja veel paar välismaist allikat. Vajutades äpis paremal üleval asuvale menüünupule ja edasi rippmenüüst “Allikad”, avaneb väljaannete nimistu. Uudishimuline kasutaja saab endale ise sobivate väljaannete sisu kokku panna. Äpp filtreerib korduvad uudised, mis hoiab ära uudisvoo umbejooksmise sama sündmust kajastavate samasisuliste artiklitega.

 

Uudishimu loeb uudiseid kiirelt ja reklaamivabalt

 

On näha, et disainile pole seevastu väga palju rõhku pandud. Kõik on arusaadav, loetav ning lihtne, kuid pole tänapäevaste heade rakenduste silmailu, mis on muutumas inimõiguseks. Äpp on hästi läbimõeldud, kuid kahjuks mitte hea väljanägemisega.

Allikas: ekraanitõmmis
Allikas: ekraanitõmmis

Uudislinkide kirjastiil on liiga jäme ja ulatub liiga kaugele servadeni, mis teeb pealkirjade teksti haaramise pisut raskeks. Hiljem leian juhuslikult seadistustest võimaluse kirja suurust muuta, väiksem tekst parandab veidi loetavust. See on iseenesest hea, kuid ideaalis võiks seaded olla kohe mõnusad. Veel tunnen puudust sõrmega uudiste minema lohistamise võimalusest nii, nagu seda näiteks Google Now uudisvoos teha saab. Proovin instinktiivselt seda teha, kuid selle peale avaneb uudis nagu pealegi vajutades.

 

 

 

Uudiste lugemise taustale saab mängima panna raadio ning rohkem ei peagi midagi tegema, sest uudised uuendavad ennast ise, piisab, kui rakendus on avatud. Uudishimu veebiversioon näeb välja kuiv nagu ülikoolide infosüsteemid, seega on seda raske soovitada. Ainsaks plussiks on pealkirjade ja lühitutvustuste lugemine ilma vilkuva reklaamimölluta.

 

Tõmba äpp Androidile Google Play poest.

 

 

 


Autorist

Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid