Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

tahvelarvutid.pngHoolimata sellest et ka varasemalt olid tahvelarvutid põhimõtteliselt olemas, tuli umbes kaks aastat tagasi Apple turule oma iPad nimelise seadmega, ning koos selle ettevõtmisega lõi tegelikult alles tahvelarvutite turu. Nüüdseks, kui iPad on jõudnud teise põlvkonnani, ning ka teised tootjad on hoolega sarnaseid aparaate valmistamas, oleks paslik nimetatud seadmete omaduste ning võimalustega ka Digitargas pisut lähemalt tutvuda.

Seadme olemus – suur nutitelefon?
Vahest on kõige lihtsam tahvelarvutit kui seadet kirjeldada suure nutitelefonina.

tahvel-riistvara.pngEnamikke asju mis need seadmed teevad, oskavad ju ka nutikad mobiilid ning põhimõtteline vahe ongi vast telefonide ja tahvelarvutite ekraanide suuruses ja võimsuses. Tahvel on oma välimuselt justkui väga suur mobiil millega saab mängida, internetis käia, lugeda e-raamatuid, juhtida oma nutitelerit, vaadata pilte-filme, suhelda sõpradega ja teha palju muud põnevat ning nad on seejuures kiired ja mugavad kasutada.

Lisaks kestab erinevalt telefonidest tahvelarvutite aku küllaltki kaua. Isegi pidevalt kasutades jääb see kümne tunni lähedale, rääkimata umbes nädalasest ooteajast.

Valida on mitme operatsioonisüsteemi vahel
Mida siis tahvelarvutite juures jälgida? Kuigi kasutaja saab tahvelarvutit soetades vaadata õige mitmeid erinevaid parameetreid, nagu näiteks ekraani suurust või protsessori kiirust, tuleb eelkõige siiski valida enesele sobiv tarkvara platvorm.

Põhimõtteliselt tuleb liisk langetada Apple IOS-i või Google Androidi vahel. Vähesel määral leiab ka Windowsiga masinaid, aga oma praeguses seitsmendas versioonis see vast tahvlitele liiga sobiv ei ole.

IOS läbimõelduim, Androidile enim rakendusi
android-logo.jpegTeine lugu on aga Androidiga mis on väga väga levinud ja kindlasti saab aina populaarsemaks. Kuigi ka Androidil on omad hädad ja see ei ole tahvlitele veel nii-öelda päris omaks saanud ning esineb mõningaid sujuvuse ja ühilduvuse probleeme, on see siiski suure tulevikuga ja pea piiramatu rakenduste hulgaga op. süsteem.

Suureks konkurendiks on Androidile IOS. Tavainimesele ongi vahest see viimane kõige sobivam ja läbimõeldum, kuna siin on palju rõhku pandud kasutajakogemuse sujuvusele ja riistvaraga kokkutöötamisele. Lisaks veel Apple’i tugi App Stor’i näol oma meeletu rakenduste valiku ning iTunesiga.

Riistvara – oliuline valik ekraani suuruste osas!
Peale tarkvara on loomulikult erinevatel seadmetel ka suuri erinevusi riistvaras. Silmaga kõige nähtavam ja käega katsutavam neist on kindlasti ekraani suurus. Reeglina jääb see 7 ja 11 tolli vahele.

tahvlid.png

Väiksema ekraaniga tahvlid on loomulikult ka mõõtmetelt pisemad ja kaalult kergemad kuid mõnes olukorras jällegi ebamugavamad kasutada, kuna ekraanile mahub ju vähem infot. Selle vastu aitab küll kõrgem resolutsioon sest siis jääb infohulk tegelikult samaks, aga ekaarnil olev kiri on ikkagi väiksem. Seega suurus ja kaal võivad üsna olulisel määral erineda.

Sisemälu maht väga piiratud
Veel üheks näitajaks mida peaks kindlasti jälgima on seadme sisemälu suurus. See on tavaliselt kas 16, 32 või 64 GB ning suurendada seda paraku ei saa, kuna enamik tahvleid mälukaardi lisamist ei toeta. Seega, kui aparaat seotada põhiliselt internetis käimiseks, siis piisab ka 16GB variandist. Kui aga on soovi sinna ka suuremas mahus pilte ja filme laadida, peaks kindlasti suurema sisemäluga variantidele mõtlema.

Maailmaga ühenduses!
wifi-logo.gifKuna tahvelarvutid on siiski mõeldud pigem sisu tarbimiseks, mitte loomiseks, on oluline pisut mõelda ka sellele, kuidas see sisu tahvli sisse saab. Kõik seadmed oskavad selleks õnneks juhtmevaba võrku kasutada, evides selleks endas sisseehitatud WiFi-t. Seega, seal, kus leidub WiFi-võrk pääsevad kasutajad ka internetti.

Mis saab aga siis kui see WiFi puudub? Sellisel juhul tuleb parematel masinatel appi mobiilside operaatorite poolt pakutav 3G ühendus. Ehk neile, kes vajavad internetiühendust ka seal kuhu WiFi ei ulatu, soovitan SIM-kaardi lisamise võimalusega tahvelarvutit.

Kuningas on iPad?!
ipad.pngMeeldib see või mitte, kuid sõltumata konkurentide pingutustest ning püüdlustest on tänane olukord selline, et rääkides tahvelarvutist meenub esimesena iPad. Pole ka imestada – Apple turuosa on maailmas kokku kusagil 75% ning alles selle pisku, mis üle jääb, jagavad omavahel muud tootjad.

Kindlasti on siin oma osa selles, et Apple oli nii-öelda esimene, kes selle seadme massidesse viis, kuid kahtlemata on iPad-i näol tegemist ka väga hea tootega. Küll aga ei pruugi see nii jääda, kuna tahvlid arenevad väga kiiresti ja tänane hea toode võib juba poole aasta pärast konkurentidega võrreldes olla vananenud.

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid