Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Üleminek Android opsüsteemiga Samsungilt uuele iPhone'i telefonile. Foto: Raimo Matvere

Alustame artiklisarja, milles jagame reaalsete kasutajate muljeid sellest, kui lihtne-keeruline või sujuv-konarlik on üleminek ühte tüüpi operatsioonisüsteemiga nutiseadmelt teisele.

Esimesena võtan kokku enda paar esimest nädalat iPhone’i kasutajana pärast pikki aastaid Android-telefonidega.

Eelnev Apple’i kogemus aitab

Kuna mul on varasem kogemus Apple’i arvutitega, siis kokkuvõtvalt võib öelda, et üleminek on olnud ilmselt just tänu sellele siiski märksa sujuvam, kui algul pelgasin. Helistamine, sõnumite saatmine ning internetis surfamine pole muidugi midagi keerulist mis tahes tüüpi nutitelefoniga.

Andmete salvestamise ja hoiustamise loogika, navigatsioon ning “näpupärased” liigutused on aga kahel opsüsteemil mõnevõrra erinevad. Apple pakub eriti ohtralt valikuid iCloudi pilveteenuse ja bluetooth’i abil oma erinevaid seadmeid siduda, sünkida ning omavahel suhtlema panna.

Esmatutvus – kus on juhend?

"Pulgake" iPhone'i komplektis, mida on tarvis kasutada SIM-kaardi pesa avamiseks. Foto: Raimo Matvere
“Pulgake” iPhone’i komplektis, mida on tarvis kasutada SIM-kaardi pesa avamiseks. Foto: Raimo Matvere

Inimesed jaotuvad teatavasti kaheks – need, kes loevad ja tahavad juhendeid ning need, kes juhendeid ei loe. Võibolla ainult viimases hädas. Olles olnud alati korralik ja hoolas juhendite sõber, toob iPhone’i pakendi avamine kortsu kulmudele – ei mingeid juhendmaterjale. Tundub, et Apple on oma seadme intuitiivselt õpitavuses väga kindel.

Juba mõnekümne minutiga selgub, et tegelikult on tõesti seadme sisu ja menüüd ning põhiline funktsionaalsus üsna lihtsasti haaratav ning õpitav ka ilma juhendita. Seda aga juhul, kui mingi varasem nutitelefonide kasutamise kogemus on olemas. Päris uuele kasutajale oleks mõningane tugi siiski abiks. Kasvõi selles osas, kuidas sisestada SIM-kaarti, mille jaoks on spetsiaalne pesa ning avamiseks on pakendisse lisatud metallist orgike.

TÄIENDATUD!

Nagu hea lugeja Karel-Heinrich tähelepanu juhtis, on ühele karpi lisatud paberikesele tõesti lisatud ka viide veebis asuvale eestikeelsele juhendile. See on hea uudis! Samas jäi see esmakordsetel vaatamistel tõesti tähelepanuta. Samas pole tegu siiski “vana hea paberjuhendiga”, seda asendab veebiversioon.

Kus on “tagasi” nupp?

iPhone'il puudub Android seadmetelt tuttav "tagasi" nupp korpuse alumises paremas nurgas. Foto: Raimo Matvere
iPhone’il puudub Androidi seadmetelt tuttav “tagasi” nupp korpuse alumises paremas nurgas. Foto: Raimo Matvere

Ilmselt on kogenud Androidi-kasutajale kõige tavapäratum see, et puudub üldjuhul seadme alumises paremas ääres olev “tagasi” nupp, mille abil sai menüüdes ja rakendustes sammu tagasi astuda.

iPhone’i esikülge kaunistab vaid üks suur nupp, mis viib su alati avavaatesse (ehk “Home” nupp). Tagasi liikumine menüüdes toimub ekraanil olevate noolekeste kaudu või siis vastavalt rakendusele “Done”, “Cancel” vms vajutades. See on asi, mis vajab harjumist. Tõsi, pärast kahte nädalat iPhone’iga on “tagasi” nupu igatsus juba märgatavalt vähenenud.

Mis veel harjumist vajab?

Eks kõik on individuaalne, kuid siinkirjutaja on pidanud guugeldama kahte-kolme tegevust, mis menüüdest kohe loogiliselt kätte ei tulnud. Esiteks on automaatselt sisse lülitatud teksti automaatkorrektuur (auto-correction). Kuna iOS-operatsioonisüsteem iPhone 6s-l on ingliskeelne, siis eestikeelset teksti kirjutades kipub süsteem ikka väga agaralt parandusi tegema. Tõsi, pikemas perspektiivis on võimalik masinale ka sõnu selgeks õpetada, kuid mina sellega vaeva näha esialgu ei plaani. Seega, pärast väikest päringut leidsin klaviatuuri seadetest üles ka koha, kus automaatkorrektuur välja lülitada.

Teine tore asi, mille kohta netist infot otsisin, on ekraanipildi ehk screenshot’i tegemine. Kokkuvõttes on see lihtne: seadme paremal küljel olev “sisse/välja” nupp tuleb alla vajutada ning siis “home” nupule klikkida.

Ekraanipilt Airdropi funktsioonist, mis võimaldab kahe Apple seadme vahel lihtsasti faile vahetada. Foto: Raimo Matvere
Ekraanipilt Airdropi funktsioonist, mis võimaldab kahe Apple seadme vahel lihtsasti faile vahetada. Foto: Raimo Matvere

Airdrop – lisaväärtus mitme Apple’i toote omanikule, et saata WiFi ja bluetooth’i abil otse ühest seadmest teise näiteks pilte. Kui töötab, on see äärmiselt mugav – paar klikki ning pilt telefonist arvutisse või vastupidi. Mul võttis aga töölesaamine omajagu aega, sest Maci arvuti ei tahtnud esialgu koostööd teha. Paraku töötab see teenus siiani kõikuvalt ning just WiFi ühenduse, mitte mobiilse internetiga.

Millega ehk liigagi kiiresti harjub

Esiteks muidugi see, et kõik näeb välja kena ja ilus ning pilt on erakordselt terav. Eks see tunne valdab iga kord, kui uus nutitelefon soetada, kuid seekord on vahe eelnevatega eriti ilmne. Sama kehtib ka kaamera ja tehtavate fotode kohta. Selfi-fännid pole ilmselt enne nii teravat pilti endast iial teha suutnud.

Ilmselt kõige olulisem aspekt on see, et telefon reageerib igale käsklusele, mis talle anda ehk see on väga kiire.

Teine, ilmselt kõige olulisem aspekt on see, et telefon reageerib igale käsklusele, mis talle anda ehk see on väga kiire. Samuti on kõik väga lihtne rakendustega – kui oled need Appstore’ist tellinud, laaditakse äpp sulle kenasti seadmesse ja ongi kõik. Erinevalt Androidist ei avane rakenduste loetelu eraldi ikooni alt, vaid iga uus rakendus liigub kohe avavaatest ligipääsetavasse kohta – kui avaekraan on täis, siis teisele ekraanile jne.

Siri, FaceTime ja muu “edevus”

Rakendus Health loeb su iPhone's igapäevaselt kokku sammude ja läbitud kilomeetrite hulga. Foto: Raimo Matvere
Rakendus Health loeb su iPhone’is igapäevaselt kokku sammude ja läbitud kilomeetrite hulga. Foto: Raimo Matvere

Apple on ju välja mõelnud Siri, mis kasutajaga juttu peaks ajama ja häälkäsklustele vastama. Ja siis on ka FaceTime, mis on põhimõtteliselt videovestluse võimalus Apple ID-d omavate Apple’i seadmete kasutajate vahel (iPhone’id, iPadid, arvutid). Kumbagi teenust ei ole veel esimese paari nädala jooksul proovinud. Ja praegu veel ei ole vajadust/huvi tekkinud ka.

Samuti on süsteemis rida mugavusrakendusi, millest osa (nt online-börsigraafikud) on kitsamale maitsele, samas kui terviseäpp Health loeb iga päev kenasti sammud ja läbitud kilomeetrid kokku ning pulsikellaga sidumisel pakuks see rakendus veel kümneid lisavõimalusi.

Kokkuvõtteks: üleminek oodatust lihtsam

Vilumus – kõik otseteed, õiged näpuliigutused ja muu selline – tulevad ajapikku. Kes aga plaanib Androidilt Apple’i seadmele üle minna, siis karta pole küll midagi. Natukene ehk on tarvis guugeldada, kuid üldiselt tootja poolne ootus/eeldus, et inimene suudab intuitiivselt ise peamised asjad seadmes selgeks saada, on täiesti põhjendatud.

ehk Võrgustuja, Digitarga looja ja toimetaja usub ja teab, et digitehnoloogiad aitavad meie igapäevatoiminguid lihtsamaks muuta, samas aitab digitehnoloogia täita aeg-ajalt tekkivaid ajalisi (ja mõnikord ka vaimseid) tühimikke meelelahutusliku või asjaliku sisuga. «Digitehnoloogia abil vahendatud kommunikatsioon ei asenda õnneks kunagi päris silmast-silma suhtlust inimestega, kes on olulised,» rõhutab ta. E-posti peab Võrgustuja meeletu tööalase ja ka eraelulise suhtluse kiirendajaks ja hõlbustajaks, et kõik ikka tehtud saaks. «Nutitelefon annab aga vabaduse liikuda ja olla samas olulistel hetkedel kättesaadav,» sõnab ta ja lisab, et eriti oluline on nutifon kriisisituatsioonide või kitsaskohtade operatiivsel lahendamisel. «Ma isegi ei julge ette kujutada seda ajakulu, mis mul oleks ametialases suhtluses, kui peaksin kõiki allkirju kuskil teenindustes andmas käima või paberpostiga saatma,» kiidab ta digiallkirjastamist. «Tean, et veel kümmekond aastat tagasi oli see reeglina nii, kuid see on üks kõige suuremaid mugavusi, mida ühe riigi kodanikule on võimalik anda.» Oma digitarklust jagab ta lihtsalt põhjusel: et inimestel oleks kõigist vidinatest, mida nad endaga kaasas kannavad või kodus hoiavad, ka praktilist kasu ja et see nende elukvaliteeti parandaks.

Kommentaarid