Allikas: Digitark

Twitteri säutsud muutusid kaks korda pikemaks 0



Septembri lõpus muutus sotsiaalmeedia platvorm Twitter rohkem kui eales varem. Twitteri põhiline omadus oli siiani 140 tähemärgile piiratud postitus. See sundis kasutajaid oma mõtteid väljendama napimalt: otsima ja kustutama üleliigseid sõnu ning leiutama uusi lühendeid.

 

Kui osa kasutajaid nägi lühikestes säutsudes loomingulist väljakutset, leidus alati neid, kes olid pahased, et ei saa öelda seda, mida tahavad ja nii pikalt, kui tahavad. Lõpuks tuli Twitter viimastele vastu: nüüdsest on lubatud kuni 280 tähemärki sisaldavad sissekanded. Muidugi on ka nüüd väga palju pahaseid kasutajaid, kelle jaoks Twitter on rikutud. Tõsi ta on, et lühikesed postitused oli üks “säutsumaailma” defineerivaid omadusi. Pikemad postitused tähendavad seda, et need pole nii kiirelt haaratavad ja tekib võimalus pikemaks heietuseks, mis nõuab lugejalt rohkem aega.

Miks Twitter seda tegi?

 

Üks põhjus on kindlasti lootus leida uusi kasutajaid. Juba aastaid on olnud Twitteri üks suuremaid probleeme uute kasutajate juurdetuleku pidurdumine. Investeeringuteks on aga vaja pidevat kasvu. Ettevõte ise selgitab pikemaid säutse õigluse printsiibiga. Nimelt on jaapani, hiina ja korea keeltes võimalik lühemalt öelda rohkem. Nii näiteks jõudsid vaid 0,4% jaapani keeles tehtud säutsudest 140 tähemärgi piirini. Inglise keeles on sama arv 9%. Seega, et pakkuda ka inglise keeles säutsuvatele kasutajatele võrdset võimalust oma mõtteid pikemalt välja öelda, sai piirangut laiendatud.

See pole Twitteri esimene suurem muudatus viimaste aastate jooksul. 2015. aastal hakati säutse ehk tweet’e ümber tõstma, misjärel kasutaja nägi populaarsemaid postitusi varem, mitte enam kronoloogilises järjekorras nagu varem. Samuti jäeti tähemärkide piirangust välja lingid.

Muudatus viiakse sisse järk-järgult, seega saavad paljud kasutajad endiselt postitada ka lühemaid säutse.

 


Autorist

Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid