Foto: Kaspar Saaremets

Testlionid ehk testilõvid muudavad testimise maailma 0


Hiljuti avaldanud autorid

Telliskivi loomelinnakus on teiste ägedate noorte ettevõtete kõrval pesa leidnud üks tuntumaid Eesti idufirmasid Testlio, mis pakub tarkvaraarendajatele võimalust testida oma toodet paljudel platvormidel-seadmetel ning mitmes regioonis efektiivsemalt kui eales varem. Testlio äriidee autor on naerusuine ja energiast pakatav Kristel Kruustük.

“Eks tarkvaratestimise ettevõtteid on ju maailmas teisigi, aga meie oleme leidnud oma niši: selle asemel, et tuvastada võimalikult palju vigu, keskendume kriitilisematele ja suurematele, koormamata kliente liigse ning mõttetu infoga,” selgitab Kristel Kruustük (endine Viidik). Kristel ja tema partner ning abikaasa Marko Kruustük on oma äriidee eest võideldes kogenud nii tõuse kui ka mõõnu. Tänaseks on Testlio aga kaasanud ligi 8 miljoni dollari eest investeeringuid ja meeskond on kasvanud peaaegu 60-liikmeliseks.

Koselt pärit Kristel on lõpetanud sealse gümnaasiumi ja tegeles kooli kõrvalt paljude hobidega: muu hulgas mängis korvpalli ning õppis kaheksa aastat muusikakoolis klaverit. Kuigi vahepeal jäi klaverimäng kiire elutempo tõttu veidi unarusse, on ta nüüd selle harrastuse justkui uuesti avastanud: “Klaverimäng on suurepärane viis juhet stepslist välja tõmmata! Paraku ei ole ma nii andekas, et istun pilli taha ja muudkui mängin. Mina õpin noodi järgi lugusid: kui lugu selge, võtan järgmise ette. See on äärmiselt lõõgastav.”

Klaverimäng aitab juhtme stepslist välja

Meenutades kooliaega, tunnistab Kristel, et ta oli loomult pigem laisk ning kõige nõrgemaks aineks oli muide matemaatika. Keskkoolis polnud neiul aimugi, mida ta täpselt oma eluga tahab peale hakata, ja nii meelitas vanem õde ta Londonisse keelt õppima ja raha teenima. “Olin pubis klienditeenindaja. Väga hea keele- ja suhtlemispraktika – soovitan ka teistele noortele!” kiidab Kristel. Ja kui sügis kätte jõudis, soovitasid õde ja tema sõbrad mõelda tõsiselt infotehnoloogia õppimisele, mis pidavat olema tasuv tulevikuala. Kristel lasi end mõjutada ja läks õppima IT Kolledžisse arenduse erialale.

2008. aastal toimunud avaaktuselt on Kristelil meeles, et suhe noormeeste ja neidude vahel oli 100:10, nii et IT ei olnud õrnema soo seas siis veel väga populaarne. Ja ehkki alguses puudus tal endalgi suurem huvi (ning teadmised), hakkas see siiski õppides tasapisi tekkima. Aktiivse suhtlejana astus ta üliõpilasesindusse, sai kätt proovida kõikvõimalike ürituste organiseerimisel ning koolivälisel tööl, mis hoidis õppimise ja muu elu edukalt tasakaalus.

Arenduse asemel tarkvaratestimine

Teisel õppeaastal hakkas kogutud raha otsa saama ning ta vaatas tööpõllul ringi. “Leidsin töö Eesti pisikeses tarkvaraarendusbutiigis, kus pakuti veebipõhiste toodete testimist. Minu eesmärk oli muidugi saada arendajaks, aga teatavasti on testija eriala enne arendajaks saamist heaks baasiks. Seejärel olin testijana tööl Proeksperdis, kus pidin hakkama rohkem oma peaga analüüsima, mida klient ikkagi täpselt tahab, ning olema osav suhtleja kahe osapoole, kliendi ja arendaja vahel.”

2011. aasta suvel pärast kooli lõpetamist otsustasid Kristel ja Marko kolida San Franciscosse kui maailma tehnoloogiakeskusesse. “Tahtsime midagi uut kogeda väljaspool Eestit, pakkisime kohvrid ja… kahe nädalaga saime aru, et tegu pole meie linnaga! Pagesime Marko sõprade juurde Dominikaani Vabariiki, kuid seal sai mul kahe kuuga puhkamisest isu täis. Tahtsin meeletult midagi asjalikku teha! Kuna Marko oli selleks ajaks juba 10 aastat IT-ettevõtlusega tegelenud ning aeg-ajalt põrunud, oli see Dominikaani periood talle heaks analüüsiajaks: ta mõistis, et kõige olulisem ühe toimiva ettevõtte juures on meeskond, kus inimesed jagavad üksteise mõtteid.”

Peagi leidsid noored end Londonist, kus Kristelil õnnestus saada testijaks ettevõttes, mis tegi suuri platvorme pankadele ning andis hea kogemuse finantsvallas. Lisaks liitus ta maailma edukaima online-testimise community’ga, kes pakkus võimalust testida üle maailma suuri ettevõtteid. “See oli väga põnev ja selleks ajaks ma juba teadsin, et minu siht on saada parimaks testijaks. Pingutasin väga, kuid pidin pettuma: nad maksid vigade eest tükitöö hinda, mida sai põhimõttel “kes ees, see mees”. Selline suhtumine ei motiveerinud kuidagi testijaid koostööd tegema ega tarkvara juppideks võtma ning otsima põhjalikke vigu, vaid kõik käiski üsna pealiskaudselt,” meenutab Kristel. Samas pani see kogemus tema peas sumisema mõtte ühest korralikust testimisettevõttest.

Heast ideest üksinda on vähe

Kristeli silm lõi särama, kui ta luges kuulutust ülemaailmse ettevõtluskonkursi AngelHacki (nagu Eesti Garage48-le) Londoni voorust. Koos Markoga arendati 25 tunniga Testlio prototüüp… ning laval 64 osaleja seas kolmandat kohta vastu võttes säras Kristel nagu pühademuna. “Ma ei tundnud küll mingit kurbust, et kolmanda koha saime. Kuigi jah, esimesed kaks said finaalikoha San Francisco vooru, kus oli omakorda võimalik äri loomiseks võita 25 000 dollarit auhinnaraha. Aga ma olin meie edu üle tõesti pisarateni õnnelik.”

Ent järgmisel päeval sai Kristel tööl Marko ootamatu kõne: too sattus nimelt juhuslikult kokku AngelHacki asutaja Greg Gopmaniga, kellega tuli jutuks, et Kristel ja Marko on elukaaslased. “Miks te seda kohe ei öelnud,” imestas Greg. Tema meelest oli see suureks plussiks ühise idee eest seismisel ja ta kutsus noored ka San Franciscosse finaalvõistlusele. Edasine on juba nagu unenägu: Testlio võitis 26 finalisti seast 25 000-dollarilise peaauhinna ning emotsioonid olid laes.

“Arvasime, et meie idee on nii kõva ja kõik usuvad sellesse, aga tegelikult ei loe üksnes idee veel midagi ning keegi ei leia sind üles, kui edasi ei pinguta. Olulised on hoopis tugev meeskond ja õige ajastus. Leidsime küll esimese kliendi, aga kolisime õige pea tagasi Eestisse ning mõtlesime, kuidas edasi minna. Startupi entusiast Ragnar Sass soovitas meil minna USA ärikiirendiprogrammi Techstars, mis lisaks kolmekuulisele programmile pakub äriarenduseks 118 000 dollarit stardikapitali. Konkurss oli tihe: iga 1000 avalduse kohta 10, kuid meil oli julgust ja tahet proovida.”

Testlio avaldus laekus küll viimasel hetkel, aga neile anti siiski võimalus tulla järgmisel päeval Texasesse Austinisse intervjuule. Kristel ja Marko lendasid Chicagost 40-kraadisesse Austini palavusse ja tõdesid kohale jõudes, et polnud vahetusriietele mõelnudki. “Marko ütles, et nii ei saa ju vestlusele minna! Läksime suveniiripoodi ning ostsime endale T-särgid kirjadega “I love Austin Texas” ja “Don’t mess with Texas”. Nagu arvata oli, kõlas juba teise küsimusena, mis värk meil nende särkidega on. Rääkisime oma loo ära ja jää oli murtud!” naerab Kristel. Juba tagasiteel said nad sõnumi “Are you ready to sweat?”. Loomulikult olid nad nõus tuleviku nimel higistama.

Tasapisi toimetades on oht mugavustsooni kinni jääda

Ärikiirendi kursus oli äärmiselt tihe: kolme kuu jooksul kohtuti 90 ettevõtja ja investoriga ning püüti neile oma äriideed maha müüa. Tagasiside oli seinast seina ning seejuures käis pidev platvormi edasiarendus. Kui programmi lõpus on paljud alustavad ärid selles seisus, kus kaasatakse investeeringuid, siis siin kukkus Testlio läbi. Tegelikult isegi kaks korda.

“Meel oli morn, aga meil oli ju veidi raha konkursivõidust alles. Arendasime vaikselt toodet, püüdsime seda müüa, tekitasime juba pisikest käivet, hoides samal ajal kulusid võimalikult madalal,” meenutab Kristel. Ja siis põrutas Testlio üks mentor Steve Semelsberger, et aeg on mugavustsoonist välja tulla ning palgata USA-sse korralik müügiinimene. “See oli väga kallis, aga tegelikult ei tahtnud me enam ise ka lihtsalt vegeteerida. Ja meil vedas väga! Michelle Surya tõi meie portfelli esimese suure korporatsiooni ning sealt algaski meie kasv. Kolm kuud hiljem olime kasumis ja kaasasime miljon dollarit investori raha, et toodet veel paremini arendada.”

Edasi on läinud ainult ülesmäge. 2016. aastal kaasas Testlio veel 6,25 miljonit dollarit, neil on kontorid Eestis ja USA-s, nad kasutavad üle 200 testija teenuseid ning mõtlevad pidevalt, kuidas edasi areneda. “Ma ei ole kunagi pidanud inimesi juhtima,” tunnistab Kristel, kui ta räägib rollide jaotamisest Markoga. “Mina olen inimeste inimene, visionäär ning cheerleader, kes ergutab teisi tööle ja püüab hoida kõigi meelt alati rõõmsana! See on tegelikult väga vajalik, sest palju lihtsam on töötada sellises tiimis, kus inimestel on samad väärtushoiakud ning soov oma asja võimalikult hästi teha. Müün Testliot, käin konverentsidel ettevõttest ja põhimõtetest rääkimas, et meie nime tuntumaks muuta, ja ühtlasi kutsun tööle uusi tublisid töötajaid ning saan ägedaid kliente. Marko osaks on tehnilise poole eest vastutamine ja tootearendus.”

Igale probleemile leidub lahendus, ära anna alla

Kuigi praegu tundub kõik roosiline ja areng kiire, meenutab Kristel siiski kahte esimest aastat kui äärmiselt rasket aega oma elus. “Arvan, et ma polnud läbipõlemisest kaugel. Aga see aeg oli vajalik: olen kasvatanud palju paksu nahka – alguses pani ikka iga tagasilöök mind pisaraid valama. Küsisin aeg-ajalt mõne uue läbikukkumise peale provotseerivalt, miks me seda üldse teeme?! Marko rahustas siis mind, et see on ju tegelikult väike asi ja ärgu ma muretsegu – kokkuvõttes läheb kõik hästi. Minu õppetund sellest ajast on, et alati leidubki igale probleemile lahendus ja oluline on mitte alla anda.”

Tööl tehakse tööd, kodus tegeletakse koduste asjadega

Testlio fookus on suunatud suurklientide teenindamisele ning praegu on nende kliendibaasis ligi 60 väga suurt korporatsiooni, kellel igaühel on käsil arvukalt arendusi ja projekte. Testlio põhimõte on arenda oma kliendihaldurite ja testijate töö tehnilise poole pealt võimalikult lihtsaks ja fokuseerituks: testijad jagatakse projektidesse automaatselt, samamoodi moodustuvad ja jõuavad raportid vigade kohta kliendini, lisaks saab arendustest võtta välja trende, mille alusel prognoosida võimalikke riskikohti.

Mis inimestesse puutub, siis tähtis pole ainult pakkuda mõnusaid tingimusi ja põnevaid ülesandeid, vaid meenutada neile vahel, et enese eest peab ka hoolt kandma. “Sageli kipuvad töökad inimesed ennast ära unustama, aga ei saa olla 24/7 rakkes ning endale liiga suuri ootusi panna. Inimene ei ole masin, et suudaks teha 20-tunniseid tööpäevi. Peale selle suudame me ju selge peaga palju paremaid otsuseid langetada,” kõneleb Kristel, kes lõõgastub ise klaverit mängides ning iga hommik ratsutades. “Ma ei vaata kogu aeg e-kirju ja ei eelda seda ka oma meeskonnalt. Kodus tuleb tegeleda koduste asjadega. Lisaks püüame pakkuda töötajatele omalt poolt muud lõõgastust spordi- ja massaažitoetuste näol.”

Testlio tulevik on positiivsete mõtete päralt: soov on teha tööd ülimalt hästi, muuta testimise maailma ning saada oma valdkonna turuliidriks. Kristel naeratab: “See võib tunduda veidi lennukas, aga teate – ma vaatan heal meelel ulmefilme ja võib-olla sealt olengi saanud tunde, et kõik siin maailmas on võimalik!”

“Kristel on väga ambitsioonikas, iseseisev, vastupidav ja sihikindel oma ambitsioonide elluviimisel. Ta on energiast pakatav ja särav ning tegutseb suure kire ja pühendumusega. Puudu ei tule ka annetest — ta mängib igapäevaselt klaverit, ratsutab, juhib firmat ja teeb palju muud. Kristelil on väga suur empaatiavõime. Tema üheks suurimaks tugevuseks on võime olla alati kättesaadav suhtluskanalites ning suhelda väga paljude inimestega pidevalt päevast päeva, kusjuures pidevalt naeratades. Tegemist on inimeste inimesega, kes juhib visiooni, kultuuri ja väärtuste kaudu. Mina olen temalt õppinud avatust, oskust tunda rõõmu väikestest võitudest, näha inimestes ennekõike positiivset ja luua mängleva kergusega uusi tutvusi,” ütleb abikaasa ja äripartner Marko Kruustük.

 

 

 


Autorist

Gerli Ramler

Gerli Ramler

ehk Gerka soovitab kõigile: «Ära näpi tehnikat, mida ei tunne.» Ja julgustab samas kõiki saama digitargemaks, sest tehnikat, mis väärib näppimist ja lausa kasutamist, tuleb iga päev uksest ja aknast juurde. «Pole mõtet jalgratast leiutada, kui on olemas inimesed, kellelt abipalumine on oluliselt kiirem tee sihtmärgini jõuda. Mulle ei meeldi kulutada oma aega katsetuste ja proovimiste peale, ideaalis sooviksin ilmselt kõike lennult osata :-),» arutleb ta digitarkluse tagamaade ja olulisuse üle. «Mida vähem tarkvarauuendusi, seda lihtsam on elu. Kõige enam ärritab, kui telefonis või meiliprogrammis tekivad uuendused iseenesest, sest need leiavad aset tavaliselt kõige kiiremal hetkel ning ma pean oma rutiinist välja tulema ja katsetamistega tegelema hakkama,» itsitab ta. Ajaviiteks soovitab ta lugeda Ljapunovi 1954. aasta raamatut «Võitlus kiiruse eest» (ja soovitab samas väga «punaseid» kohti mõõduka huumoriga võtta). «Kuid see ei tähenda, et ma ise tahaksin füüsikalisi ja keemilisi katseid teha ning juhtmeid ühendada. Restart aitab 99% juhtudest hädast välja,» jagab ta kogemustepõhist julgustust. Oluliseks tehnoloogiaks enda ümber peab ta rüperaali ja internetti, mis on vajalikud nii tema töös kui ka suhtlemises sõprade ja perega. «Muide, ilma nutitelefonita saab täiesti elada – hetkel on mu telefon olnud nädal aega remondis ning harjutan näppu vana nuppudega Nokiaga. See on isegi omamoodi kasulik: bussipeatuses on aega inimesi jälgida, poeskäigud lähevad kiiremini ning juuksuris on mahti ajakirju lugeda. Kõik on hästi, kuid telefoniarve on tõenäoliselt meeletu, sest enamik pisemaid teateid ja jutuajamisi olen harjunud Viberi teel tasuta korda ajama.» Igasugused äpid meeldivad talle üldse väga, sest need on ta enda sõnul just temasuguse veidi kärsitu inimese jaoks tehtud – lihtsalt käsitletavad, kiirelt omandatavad ja elu kergendavad. «Mulle meeldivad veel igasugused toredad elektroonilised ja tehnilised «vidinaid», alates kiivri sidesüsteemist ja sõidukite GPS-seadmetest kuni selleni, et tänapäeval saab otse telekaekraanil netis surfata ning nutitelefoniga netivõrku «ehitada»,» loetleb ta oma nutielu rohkeid ja uhkeid võimalusi.

Autori teised artiklid

Kommentaarid