Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Telia tehnoloogiajuht: paari aasta pärast on igas kodus ülikiire internet

#5G #Andre Visse #anrde visse #internet #intervjuu #tehnoloogia #Telia #Telia Eesti

Telia tehnoloogiajuht Andre Visse ütleb ajakirjale Digi antud intervjuus, et hiljemalt 2021. aastal saab iga klient soovi korral vähemalt 100 Mbit/s internetiühenduse. 

 

Millist rolli ja ülesandeid te tehnoloogiadirektorina täidate?
Roll on vastutusrikas, sest umbes 500 töötajaga Telia tehnoloogiaüksus on üks suuremaid ja võimekamaid tehnoloogiameeskondi Eestis. Tehnoloogiajuhi vastutus on juhtida innovatsiooni ja ettevõtte põhivaldkondades tehnoloogiaid edasi arendada. Mulle on see töö praegu eriti atraktiivne seetõttu, et praeguses suurte muutuste ajajärgus on järgmise põlvkonna tehnoloogiate kasutuselevõtt ukse ees.

Millistesse valdkondadesse suunab Telia järgmise viie aasta suuremad investeeringud?
Investeerime jõuliselt fiiberoptilise sidevõrgu arendamisse, et pakkuda klientidele paremat kasutajakogemust ja käia kaasas tehnoloogia arengutega. Oleme otsustanud, et ADSL-i ajajärk võiks läbi saada 2021. aastal. Selleks on vaja kinni panna suur osa vasevõrgust ja vedada juurde fiiberoptilist kaablit. Samuti tuleb vasel põhinevaid tehnoloogiaid järele aidata. Eesmärk on pakkuda 2021. aastal kõigile klientidele vähemalt 100 Mbit/s ühendust ja neile, kel on fiiberoptiline ühendus, ka 10 Gbit/s ühendust, juhul kui turul on selle järele vajadust.

Mobiilsides tuleb turule 5G, see on järgmine suurem investeering ja hetkel on meil tehnoloogiline valmidus alustada võrgu väljaarendamisega. Mullu detsembrist toimetab meie 5G-võrk väga edukalt TalTechi linnakus. Oma Sõle tänava majas teeme 5G-seadmetega teste ja saavutasime üle õhu kiiruse 1 Gbit/s. Sellega käsikäes käib ka IoT (värkvõrgu) areng ning oleme sinnagi kõvasti panustamas ja investeerimas.

Üks levinud arusaamatus turul on see, et 5G võrdub IoT-ga. Tegelikkuses oleme IoT valdkonda aastaid arendanud ja see pole seotud ainult ühe konkreetse ehk näiteks 5G-tehnoloogiaga. 5G, nagu nimigi ütleb, on juba viies mobiilside tehnoloogia põlvkond. Lähiaastatel tuleb meil tegeleda vanema põlvkonna tehnoloogiate sulgemisega selleks, et vabastada sagedusvahemikke uuemate, suurema läbilaskevõime ja parema kasutajakogemusega tehnoloogiate tarbeks.

Panustate suurelt valguskaablivõrgu rajamisele, aga kas tulevik polegi 5G ja juhtmeta andmeside päralt?
On ja ei ole ka. Mobiilne andmeside areneb ja kasutus suureneb, ent mida aeg edasi, seda enam näeme, et vajadus fikseeritud andmeside järele ei kao kuhugi. Füüsika vastu ei saa ja kaabli kaudu leviv signaal on märksa stabiilsem üle õhu levivast. Üle õhu leviva signaali puhul on praktiliselt võimatu garanteerida kliendile ühtlase tasemega teenust. Andmesideühendus sõltub paljudest välistest faktoritest: keskkond, ilmaolud, võrgu koormus, teised kiirgusallikad jne. Stabiilse andmeside pakkumiseks on valguskaablivõrk hädavajalik.

Eesmärk on pakkuda 2021. aastal kõigile klientidele vähemalt 100 Mbit/s ühendust ja neile, kel on fiiberoptiline ühendus, ka 10 Gbit/s ühendust, juhul kui turul on selle järele vajadust.

Millal saame hakata 5G-d igapäevaselt kasutama?
See sõltub paljudest faktoritest. Näiteks sellest, kuidas terminalitootjad uute seadmetega turule tulevad. Igal suuremal tootjal on mõni telefon, mis toetab SG-d, aga neid on veel vähe ja 5G-terminalid on kallimad kui vanema tehnoloogia toega terminalid. See käib käsikäes: operaatorid arendavad võrku, kuid teisalt arenevad ja jõuavad turule tavakasutusterminalid. Pakun, et see juhtub laiema tarbimise seisukohalt aastail 2021-2022. Aga võrgu enda väljaarendamine Eestis seisab hetkel kohtuvaidluse taga. Operaatoritel pole võimalik kommertskasutusvõrku veel arendama asuda, kuna riik pole sageduslubasid väljastanud.

Mõnel pool maailmas tuntakse muret terviseriskide pärast, mida 5G võib tekitada. Riigikogussegi on edastatud kollektiivne pöördumine, mis nõuab 5G-tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis. Kuivõrd põhjendatud teie arvates see mure on ja kas 3G ning 4G turuletulekul olid sarnased probleemid?
See ongi natuke naljakas, sest ega tegelikkuses pole 5G-tehnoloogia midagi väga erinevat 3G või 4G omast. 5G korral kasutatakse kolme sagedusvahemikku. Tiheasustusalade katmiseks tarvitatakse nn millimeeterlaine sagedusvahemikku, mida pole väga põhjalikult uuritud, ja peamiselt käivadki vaidlused selle üle. Meiegi oleme huvitatud, et meie pakutav tehnoloogia oleks tervisele kahjutu, ja toetame igati uuringuid sel teemal. Aga tehnoloogilises mõttes ei erine laiatarbe-5G tegelikult varasematest ega kujuta kindlasti kasutusel olevatest sagedustest suuremat terviseriski. Samas saadame laiali järjest rohkem raadiosignaale, mistõttu on vaja tegeleda ka mõne vana tehnoloogia kinnipanekuga, et neid sagedusvahemikke uuemate jaoks kasutada.

Tegelete Telias ka automatiseerimisega. Mis selles vallas põnevat toimub?
Meie fookuses on nii enda kui ka igasuguse kliendisuhtluse protsesside automatiseerimine.
Kasutame erinevaid chatbot-e ja kõneanalüüsi mootoreid, mille abil suudame kõnest tuvastada mustreid ja märksõnu ning teha nende tulemite pealt järeldusi. Näiteks tuvastame erinevatest kliendipöördumistest korduvad vead ja mured, seejärel tuvastame automaatselt kliendid või kliendikogumid, kellel selline mure võiks veel ilmneda, ja teeme siis oma süsteemides ennetavalt korrektiive.

Ühe näitena võib tuua äikesetuvastussüsteemi, kus kasutame masinõppealgoritme, et tuvastada äikese liikumist ja saata nendesse piirkondadesse välja tehnik. Tulevikus plaanime ka kliente võimalikust äikeseohust piirkonnas automaatselt SMS-i teel teavitama hakata.
Samuti on üks meie põhivaldkondi IT, mis kasvab kiiresti. Seal panustame pilvetehnoloogiatesse ja -teenustesse ning meil on klientidele valminud hübriidpilveplatvorm. See võimaldab neil hallata oma virtuaalseid ressursse nii meie juures asuvas pilves kui ka suurtes globaalsetes pilvedes ning pakub nende ressursside haldamiseks hulgaliselt automatiseerimise võimalusi. Meie eesmärk on toetada Eesti digiarengut laiapõhjaliselt ning ennekõike näeme võimalusi võimenduseks, pakkudes platvormi oma klientidele ja partneritele.

Käimas on debatt Huawei seadmete üle. Milline on teie seisukoht, kas kasutaksite neid või eelistaksite pigem teisi tootjaid?
Me pigem ei teeks mingeid tootjapõhiseid piiranguid Huawei seadmetele ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on konkurents alati edasiviiv jõud ja kui ühe olulise konkurendi turult eemaldame, võib sel olla kaks tagajärge. Esiteks tõusevad hinnad, teiseks takerdub tehnoloogiline areng, sest Huawei on üsna innovatiivne ja tehnoloogiliselt arenenud firma.
Kui konkurentidel seda positiivset survet peal pole, siis me ei ole kindlad, kui palju nad pingutavad. Me ei näe väga suurt turvariski seoses Huawei seadmete kasutusega ning pigem arvame, et tegemist on Hiina ja USA vahelise kaubandussõjaga, mille ohvriks on jäänud üks konkreetne tootja.

Millistest uutest tehnoloogiatest olete kõige suuremas vaimustuses?
Oi, neid on palju! Kindlasti see, mida 5G toob ja milliseid võimalusi see partnerite, ettevõtete ja ka lõpptarbijate jaoks loob. Praegu ei näe me kõiki neid kasutusjuhte isegi ette, mida uue põlvkonna mobiilne andmesidetehnoloogia võimaldab. Oleme näiteks demonstreerinud, kuidas väga tundlikku kopasüsteemi on võimalik juhtida mobiilse andmeside kaudu, kasutades 5G-tehnoloogiat, 360kraadist kaamerat koos virtuaalreaalsuse ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Sellist tehnoloogiat saab rakendada nii tavaelus kui ka tootmises.

Ühe näitena võib tuua Ericssoni targa tehase kontseptsiooni, millega hiljuti välja tulime. Nimelt kasutab Ericsson Tallinna tehase testimispinkides liitreaalsuse lahendust, kus osa andmeid kuvatakse automaatselt testija ekraanile. Seega ei pea ta lugema juhendeid, vaid need tulevad talle automaatselt silme ette, mis kiirendab märkimisväärselt testimisprotsessi. Samuti kasutatakse tehasesiseseks transpordiks iseliikuvaid vahendeid. Keskkonnatingimuste stabiilsuse huvides on seal ka väga palju sensoreid ja nende andmete pealt saab teha järeldusi.

Virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse suurest läbimurdest on räägitud aastaid, ent massidesse pole need veel jõudnud. Milles võib olla põhjus?
Ka värkvõrgust on räägitud kümneid aastaid, kuidas külmkapp hakkab kohe ise toitu tellima ja et varsti on sellised kapid kõigil kodus. Mulle tundub, et need kasutusjuhud hakkavad realiseeruma koos tehnoloogia tervikliku arenguga. Me oleme natuke ajast ees olnud ja tehnoloogia ning andmeside kiirused pole võimaldanud neid kasutusjuhte väga filigraanselt välja töötada, seetõttu pole need tehnoloogiad veel massidesse jõudnud.
Samas näeme, et neid võetakse kasutusele just äriklientide juures, tootmisüksustes ning firmades, kus on vaja erinevaid sensoreid ja andmeid koguda ning kus tootmise efektiivsus ja kiirus on olulisel kohal. Selline kasutus ja vajadus on juba olemas.

Elon Musk teatas juulis taas aju ja masina vahelise liidese ehk Neuralinki tulekust. Milliseid mõtteid tekitab teis inimese ja masina ühendamine?
Kindlasti tekitab see palju eetilisi dilemmasid nagu tehnoloogia selline areng ikka, olgu tegu tehisintellekti või neurolingiga. Küsimus on selles, millal arendab inimene masina, mis on temast targem, ning tekib singulaarsus ja seega küsimus, kas me enam olemegi viimane lüli toiduahelas.
Sellise tehnoloogia arendamisel peab inimene olema väga vastutustundlik, teadma, mida teeb, ja kodeerima eetikakoodeksi ka sellesse masinasse. Eks see loomulikult on natuke hirmutav ja kui see hirmutunne ära kaob, võivadki asjad käest minna.

Kui palju te telefoni või arvutiekraani ees aega veedate ja kas olete endale seadnud ka piiranguid?
Ma ei ole endale piiranguid seadnud ja ausalt öeldes ei ole ma tunde kokku lugenud. Valdav osa päevast ja tööpäevast kulub kindlasti arvutiekraani taga ja telefoni kasutades. Võib-olla peaksin seda praegusest vähem tegema.

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi