Levikvaliteet
Telia investeerib igal aastal miljoneid, et levi ja netiühenduse kiirus meie nutiseadmetes täieneks vastavalt kasvavale nõudmisele. Foto: Unsplash

Telia paigaldas eelmisel aastal ligi 400 tugijaama 0



Telia paigaldas 2016. aastal üle Eestimaa 399 uut mobiilside tugijaama ja rajas erinevatesse hoonetesse üle 130 siselahenduse.

Olulisemad tööd

  • Harju maakond – 3 uut tugijaama kohta kõigi tehnoloogiate tugijaamadega (Tabasalu, Soodevahe, Allika), Keila linnas paranes nii 3G kui ka 4G siselevi. Maakonnas lisandus 15 uut tugijaama, koos Keilaga 25 uut jaama
  • Hiiu maakond – uus tugijaam Tahkuna poolsaarel, lisaks ka oluline leviparandus Heltermaa piirkonnas
  • Ida-Viru maakond – 5 uut tugijaama kohta (Narva-Jõesuu, Valaste, Remniku, Pagari, Vaindloo)
  • Järva maakond – uus mast kõigi tehnoloogiatega Käravetel
  • Läänemaa – kaks uut tugijaama kohta Kiltsis ja Topul, lisaks 4 uut tugijaama
  • Lääne-Viru maakond – Rakvere ja selle ümbruse siselevi parandamine nii 3G-s kui ka 4G-s – kokku 18 uut tugijaama
  • Pärnu maakond – 4 uut tugijaama kohta (Rukkiküla, Soomaa, Vihtra, Vana-Pärnu asum), lisaks 13 uut tugijaama
  • Põlva maakond – Põlva 3G ja 4G siselevi parandamine, kokku 9 uut tugijaama
  • Rapla maakond – kaks uut tugijaama kohta Keaval ja Vaimõisas
  • Saare maakond – üks uus tugijaama koht Karalas, lisaks siselevi parandamine Kuressaares – kokku 16 uut jaama. Ruhnu saare katmine 4G-ga
  • Tallinn –  7 uut tugijaama kohta
  • Tartu maakond – kolm uut tugijaama kohta (Lillevälja, Rannaküla, Ringtee), siselevi parandamine – 9 uut jaama
  • Valga maakond – uus tugijaama koht Otepääl
  • Võru maakond – uus koht Järveres, siselevi parandamine – 15 tugijaama

Telia Eesti raadiovõrgu ja transmissiooni osakonna juhataja Ermo Polma sõnul võttis ettevõte läinud aastal kasutusele 31 uut tugijaama asukohta, millega laiendati oma olemasolevaid 3G (UMTS900) ja 4G (LTE800) võrgu levialasid.

“Lisaks sellele on tormiliselt areneva Fix4G ehk 4G Koduinterneti teenuse tagamiseks lisatud võrgumahte 210-sse kliente teenindavasse tugijaama,“ selgitas Polma.

Erineva suurusega mobiilsidevõrkude siselahendusi rajas ettevõte 2016. aastal kokku 136.

25 aastat tagasi sai Eestis hakata mobiiliga rääkima


Autorist

Raigo Neudorf

Raigo Neudorf

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada. «Elada suudaksin ka ilma nendeta, aga kõige enam tunneksin puudust ilmselt internetist, nutitelefonist ja nutiTV-st,» usub R@igo, kes soetas oma esimese PC kusagil aastatuhande vahetuse paiku. «Sest see muudab meie elu mugavamaks ja põnevamaks,» jagab ta oma digitarkust julgelt ja hea meelega ka teistega.

Autori teised artiklid

Kommentaarid

  • trikktrakk

    Telia võiks hoopis – loobuda “kiviajast” ning teha esimesena Eestis 2 revolutsiooni:
    1. Loobuda sellest mõttetust sagedusest 800MHz-i, eriti kui see nagunii ei levi nagu reklaamitakse ning siis kaoks ka see probleem, et LTE800MHz-i tekitab häireid Eetri-TV pildile.
    – ei kirjuta häiretest asjata, mul on kasutusel selline TV-antenn mis on varustatud juba kahe LTE800MHz-i tõkkefiltriga, mitte enam ühe tõkkefiltiga.
    2. Ja et keegi suudaks üles ärgata ning aru saada, et terves maailmas liigutakse järjest rohkem ikkagi Parabool-antennide kasutamisele, plaat-antenn on ikkagi tänapäeval juba muuseumi-eksponaat.
    Järgmisel pildil on siis üks taoline näha ning hind näitab kenasti kuidas hind on inimestele palju rohkem taskukohane kui need “mõttetud plaatantennd” oma hüper-mõtetult kõrge hinnaga. https://uploads.disquscdn.com/images/2eb80b2071267cee17da672bd557e74e16cad69ca17cbcbd38f11b019c7a8985.png


Värske tehnoloogiakraam

Kodused nipid
Kokkamisel on köögis abiks ka nutiseadmetest, mis aitavad inspiratsiooni koguda, retsepte jälgida ja toiduainete kohta infot otsida. Foto: Scanpix