Tulevikutehnoloogiad
Kääriku spordibaas. Foto: Telia

Telia ja Kääriku Spordibaas hakkavad koos arendama terviseandmete analüüsi tulevikutehnoloogiaid 0



Kes ei tahaks enda kehast ja selle olukorrast kõike teada?! Ent tüütu on külastada erinevaid arstikabinette ning toitumisspetsialiste. Elu on ju kiire ja seda rohkem on vaja tervisele tähelepanu pöörata. Telia ja Kääriku Spordibaas sõlmisid koostöömemorandumi, mille sisuks on luua spordibaasist koht, kus eelkõige sportlased, aga ka tavainimesed, saaksid erinevaid andureid kasutades ja sporti tehes oma keha olukorda kaardistada.

Telia Internet of Things (IoT) valdkonna juht Toomas Kärner tutvustab, mis roll Telial projektis on ja mida täpsemalt plaanitakse teha.

Mida Kääriku Spordibaasis täpsemalt tegema hakatakse?

Kääriku Spordibaas peaks kujunema väga moodsaks sportimise keskkonnaks, mis kasutab ära IoT valdkonna andmekogumise võimalused ning pakub spordibaasi külastajatele väga kvaliteetseid analüüsitud terviseandmeid.

Soov oleks, et sellise andmete põhise lähenemisega, kasutades ära kõiki tänapäevaseid andmeanalüüsi ja hankimise võimalusi, suudaksime Eesti sporti toetada kujul, mis tooks mõne särava medali näiteks olümpialt. Rohkem olümpiamedaleid Eestisse võiks olla kaugem ja laiem eesmärk. (Toomas Kärner)

Kuidas see andmete kogumine ja analüüsimine toimuma hakkab?

Näiteks, spordihuviline tuleb nädalaks Käärikule ning saab endale külge erinevad andurid, mis kaardistavad tema toitumise, liikumise, südametöö, kehakaalu, geenid, verepildi jne. Nädala lõppedes on andmetest moodustunud tervikpilt, mis näitab, kui tervislikult inimene elab ning kas on vaja teha oma toitumises või liikumises mingeid muudatusi.

Mis rolli Telia projektis täidab ja kes veel on projekti kaasatud?

Telia annab projekti tarvis IoT platvormi, mis võimaldab andmeid koguda. Lisaks on meie soov viia järgmise generatsiooni andmekogumine ning tehnoloogilised lahendused erinevatesse eluvaldkondadesse. Tartu Ülikool on ka kaasas ja nende huvi on Kääriku Spordikeskuse kasutamise vastu aastaringse praktikabaasina ning potentsiaalsete andmete kogumise paigana teadustegevuse arendamisel.

Kolmanda osapoole, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi huviks on spordimeditsiini, vigastuste ennetuse ning taastusravi metodoloogiate väljatöötamine. Lisaks on projekti kaasatud Eesti Olümpiakomitee, kes soovib osaleda, kuna tunneb huvi teadusel baseeruvate treeningmeetodite ning tulemusspordi arendamise vastu. Muidugi osaleb projektis ka Kääriku ehk SA Tehvandi Spordikeskus, kelle soov on aidata kaasa Eesti spordimaastiku teadmuspõhisele arendamisele ja sporditurismi ning sporditeaduste kasvule.

Millal võib esimesi töövilju nautida ja Käärikule testima minna?

Veel ei tea, aga loodetavasti aasta pärast on juba midagi olemas. Selle projekti eripära on see, et me tegelikult ei tea, kuhu see meid välja viib. See tulebki ühistöö käigus välja selgitada ning siis on näha, millisel levelil maandume.

 


Autorist

Ingrid Piirsalu

Ingrid Piirsalu

ehk Inkatrinka usub, et kõik uued tehnoloogilised vidinad pole elu mõte, vaid need on meile loodud ja antud selleks, et elu mugavamaks teha. «Tark on neid mõistlikult kasutada,» kiidab ta. «Ma pole eriti originaalne – minu nutitelefon, iPad ja head kõlarid aitavad mu töö- ja argielu teha mugavamaks, aga ka meeleolukamaks,» selgitab Inkatrinka, kes meenutab, et aastal 1994 läks ta oma elu esimesele arvutikursusele. «Ohh, kes seda enam mäletab,» muigab ta, ja julgustab Digitarga vahendusel teisigi leidma neid tehnoloogiaimesid, mis põneva argieluga hästi klapivad. «Taaskord – tehnoloogia abil on võimalik oma elu lihtsamaks teha ning võita rohkem vaba aega meelistegevusteks – sportimiseks, matkamiseks, looduses viibimiseks,» julgustab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid