Teleriostja sõnaraamat – mida tähendavad erinevad lühendid?


lcd2.jpgJälle on aasta edasi läinud ning aeg ette võtta 2010 aasta telerid. Kui kevade poole sai räägitud palju tootjatest ning nende lubadustest 3D-telerite osas, siis nüüd on paras aeg oma silmaga üle vaadata, mida tootjad lubasid ning milline on tegelik olukord. Esmalt aga teeme selgeks, mida erinevad lühendid telerite kohta tegelikult ütlevad.

Üks asi on enne testi juba selge – kui soovid osta hetkel parimat (loe tootja kõrgema seeria telerit), siis kaasneb sellega igal juhul 3D logo.

Mis on mis ehk sõnaraamat?
Jah – kehtib tootjate diktatuur ning kasutaja ehk ostja käest ei küsi tootja midagi. Lihtsalt lisab oma toodetele juurde kõiksugu uusi tuntud ja tundmatuid lühendeid nagu Full LED, WiFi Ready ning DLNA.

Selles artiklis annan enne telerite testimist maakeelse seletuse, mida antud lühendid tähendavad kasutaja vaates, et oleks lihtsam otsustada, millise tootja telerit osta.

LCD TV – traditsiooniline vedelkristallekraan, kus taustvalguse eest hoolitsevad kolm või enam CCFL külmkatoodiga luminestsentslampi. Ekraani energiatarve ei sõltu värvide hulgast ega toonist, kuna taustvalgus töötab kogu aeg.

LED ehk millised on erinevad valgustustehnoloogiad
LED TV – uuemate LCD-telerite nimetus, kus katoodlampide asemel on kasutusel LED taustvalgustus.

Taustvalgustuse ehituse alusel jaguneb kaheks erinevaks tüübiks:
led_tv.jpga. EDGE LED TV – äärevalgustusega ekraan, kus LEDid asetsevad ekraani servades. Energiatarve on umbes 15% väiksem kui tava LCD-ekraanil, aga ei sõltu värvide hulgast ega värvitoonist, sest taustvalgustus töötab kogu aeg.
b. DIRECT LED TV – otsevalgustusega ekraan, kus üks LED valgustab korraga paarituhandet pikslit, võimaldab sujuvamalt reguleerida ekraani erinevate osade taustvalgustust. Energiatarve on võrreldes tavalise LCD-ekraaniga umbes 30% väiksem, sest tarve sõltub värvide hulgast ning värvitoonist – kõige enam energiat kulub valge pildi näitamiseks ning kõige vähem musta kujutamiseks. Kasutusel on ka sellised terminid nagu Intelligent Dynamic LED (Sony), Full LED (LG, Sharp), LED Pro (Philips).

OLED TV (orgaaniline LED) – kiletehnoloogias valmistatud valgust kiirgav ekraan, mis ei vaja taustvalgustust. Värvide erkus ning kontrastsus on kordi suurem kui LCD- ja LED-teleritel. Voolutarve veelgi väiksem kui LED taustvalgustuse korral.

3D teleritega seotud mõisted
3d-tv.jpg3D TVtähistab kolmemõõtmelist telepilti näitavat telerit. Lisaks 3D märki kandvale telerile on vaja veel 3D märki kandvat Blu-ray mängijat ning 3D meediat – filmi, kontserti või mängu. Kõige kaugemale on tänaseks päevaks jõudnud Sony, pakkudes 3D-telerite juurde PS3 mängukonsooli ning 3D-mänge, samuti on oodata Sony Pictures poolt ka 3D filme.

Full 3D TV – teler, millel on sisseehitatud 3D-saatja ning komplektis kaasas vähemalt üks paari 3D-prille.

3D-Ready TV – teler, millele peab juurde ostma nii 3D-saatja kui ka 3D-prillid. NB! Teiste tootjate prillidel puudub ristkasutus – prillid, saatja ja teler peavad olema sama tootja omad.

Arvuti ühendamine internetti
wifi1.jpgLANvõimalus ühendada teler võrgukaabli abil internetti. Üldjuhul saab vaadata-kuulata vaid tootja poolt pakutavaid teenuseid. Üle neti toimub tarkvara uuendamine. Toimib ka muusika, fotode ja filmide mahamängimine koduvõrgust.

WiFisisseehitatud WiFi-kaart teleris, mille abil saab ühendada teleri internetti. Üldjuhul saab vaadata-kuulata vaid tootja poolt pakutavaid teenuseid. Üle neti toimub tarkvara uuendamine. Toimib ka muusika, fotode ja filmide mahamängimine koduvõrgust.

WiFi Ready – teleril on tarkvaraline tugi WiFi kasutamiseks. Tarvis on juurde osta just sama tootja WiFi-pulk teleri jaoks, teiste tootjate WiFi-pulgad ei toimi.

dlna.pngDLNA (Digital Living Network Alliance) –  standard, mille eesmärgiks on teha võimalikuks digitaalse meedia vahetamine koduvõrku ühendatud seadmete vahel (arvutid, telerid, DVD-mängijad, printerid, mängukonsoolid, mobiilseadmed jne). Kasutaja ei pea vaeva nägema tarkvara installeerimisega – ühenda seadmed koduvõrku võrgujuhtme või WiFi abil ning kõik jagatud failid on kättesaadavad teistele seadmetele. Eristatakse kuute erinevat digitaalmeedia funktsiooni –server, mängija, printer, kontroller, visualiseerija, mobiilne seade.

Pildi värskendussagedus
Refresh rate – pildi värskendussagedus LCD-ekraanil, mõõdetakse hertsides Hz – näitab mitu kaadrit sekundis vahetub ekraanil. Euroopas jõuab telepilt stuudiost telerisse 50 kaadrit sekundis, erinevalt Ameerikast ning Jaapanist, kus sageduseks on 60 Hz. See tähendab, et Euroopas on kõik värskendused 50-kordsed ning mujal 60-kordsed.

3d-prillid.jpgNormaalse 3D vaatamiseks on vajalik vähemalt 200 Hz värskendussagedus – 100 kaadrit vasaku ja 100 kaadrit parema silma jaoks. Paremad LCD-ekraanid pakuvad täna juba 400 Hz värskendust. Plasma paneelide 600 Hz värskendus toimib teistmoodi – tarkvara uuendab ekraani vaid osaliselt ning nende osade korrutis annabki kokku 600 Hz.

Nüüd, kus on teada, milline tarkus erinevate lühendite ja mõistete taga peitub, saad järgmises artiklis parema ülevaate testitud teleritest.

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid