Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Teleri värskendussagedus – mida need hertsid vaatajale tähendavad?


Samsung LCD 1000 HzTõenäosusteooriast tuntud seadus väidab, et katsete arvu kasvamisel hakkab mõõtmiste aritmeetiline keskmine lähenema mõõtmiste keskväärtusele. Püüamegi anda selgitust ja leida keskväärtust telerite reklaamides üha kasvavatele suurusele – kaadri värskendussagedustele. Ehk siis – mida seda tähistava numbri kasv telerivalija jaoks tähendab ning kuidas vaatamiskogemust mõjutab?

Erinev vooluvõrk sunnib tootma erinevaid telereid

Kõikide perioodiliste protsesside sagedusühikuks on SI-süsteemist tuttav herts (Hz). Üks Hz on niisugune sagedus, mille korral ühe sekundi jooksul toimub üks protsessi tsükkel. Sama ühik iseloomustab ka vahelduvvoolu võrku. Eestis ja mujal Euroopas on selle väärtuseks 50 Hz. Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ning paljudes Lõuna-Ameerika riikides on aga kasutusel 60 Hz sagedusega vahelduvvool.

Ja just see vooluvõrgu erisus sunnib tootjaid tootma ka telereid erinevatesse riikidesse erineva kaadrisagedusega. Ehk siis juba kineskooptelerite ajast näitasid Euroopas telerid sekundis 50 kaadrit ja USA-s näiteks 60 kaadrit sekundis.

Refresh Rate elik maakeeli värskendussaagedus näitabki mitu kaadrit suudab teler ajaühikus kuvada. Ühikuks on seesama herts.

Analoogajastul pakuti 100 Hz sagedust

Kineskooptelerite tippaegadel pakkusid tuntumad tootjad nagu Philips, Panasonic ning Sony telereid, kus tarkvara suutis kahe telejaamast väljuva kaadri vahele joonistada veel omast tarkusest ühe juurde. Sellised teleris kandsid uhkusega 100 Hz tunnusmärki. Ja heades levioludes selline tarkvaraline juurde joonistamine toimis ning hea telepilt muutus veelgi silmasõbralikumaks. Aga nõrgas levialas muutis tarkvara uduse telepildi kaks korda udusemaks. Aga see oli õndsal analoogajastul.

Paneeltelerite tulekuga kasvas kaadrisagedus 200 HZ-ni

Paneeltelerite ajastul jäid värskendussagedused samaks, odavamad mudelid ajasid läbi 50 kaadrit/sekundis edastatava telepildiga ning kallimad mudelid pakkusid vaatajale sujuvamat kaadrivahetust 100 Hz näol. 3D telepildi saabumine sundis aga mõningaid tootjaid tõsiselt pingutama ja tehnoloogiat arendama, sest aktiivprillidega vaadatav 3D nõudis värelusvaba pilti juba mõlema silma jaoks.

värskendussagedus - kuidas see toimib

Peaaegu värelusevaba telepilti suudab näidata vaid 100 Hz teler. Seega pidi kaadrisagedus kasvama vähemalt 200 Hz, et kumbki silm aktiivprille kandes 100 kaadrit sekundis kätte saaks. Kuna telejaamadest väljuva signaali kaadrisagedus ei kasvanud, lisati teleritesse võimsam protsessor, mis oli suuteline kahe originaalkaadri vahele joonistama juba kolm virtuaalset tarkvaralist lisakaadrit.

Ainuke, kes seda võidujooksu rahulikult pealt võis vaadata, oli LG, kuna tema oli valinud passiivprillidega 3D tehnoloogia. Need näitasid siis ja näitavad ka tänasel päeval 3D pilti korraga mõlemale silmale samaaegselt.

Seega võime tõdeda, et kuni aastani 2008 vastasid värskendussageduste numbrid telerite reklaamides tegelikule – kui ikka oli kirjas 200 Hz, siis selline paneel asus ka teleri korpuses.

Viie aastaga on värskendussagedus viiekordistunud?

Ja siis avastas suur turundus, et suuremate numbritega telerid müüvad paremini ning algas uus võidujooks niinimetatud suurema värskendussageduse pakkumisel. Ikka stiilis – mul on suurem kui sul. 2013 aasta suuremate teleritootjate mudelite parameetreid uurides selgub, et tippmudelitel ulatub see näitaja juba üle 1000 Hz. Seega „niinimetatud“ värskendussagedus on kasvanud viie aastaga täpselt viis korda. Aga reaalselt?

samsung 1000 Hz teler

Tegelikkus – telesignaal on endine, 1000 Hz on turundus

Et seda reaalselt hinnata, peame tagasi tulema ikka selle sama telesignaali juurde, mis telejaamast väljub. Ja see signaal muutunud ei ole. Telejaamast väljuv signaal on jätkuvalt 25 kaadrit sekundis!!! 50 Hz telerid on kogu aeg kuvanud üht saabuvad kaadrit kaks korda, et teleri ekraanil nähtav oleks silmasõbralikum ja sujuvam ning seda just kiiret liikumist edastatava kaadrite esitamisel.

Väga hea graafika protsessor, suur mälu ja ülihea tarkvara on koos küll suutelised kahe originaalkaadri vahele lisama kolm kaadrit, aga enamaks ei ole nad suutelised isegi aastal 2013.

Maksimaalne teleripaneeli värskendussagedus oli ja on jäänud 200 Hz, nagu näitab ka all olev tabel ja ülejäänud kõik ilusad numbrid ei ole enam füüsika, vaid puhas turunduse keemia.

Reaalsed värskendussagedused erinevatel teleritel

värskendussageduse tabel

Mäng mustade toonidega, mida vaataja ei näe

Õnneks ei rõhu ka tootjad reklaamides puhtale värskendussagedusele ehk Refresh Rate-le, vaid on loonud omad lühendid, mis iseloomustavad tegelikult liikumise kompensatsiooni. Kui algselt lisati LCD- ja LED-paneelide korral kaadrite vahele lihtsalt ühte-kahte musta kaadrit, siis aastatega on „keemiline“ lähenemine muutunud veel täpsemaks. Nii kuvavad teleriekraanid suurte xMR-de korral vahele enam mitte tervet musta kaadrit, vaid vahepeal on mustad paarisread ja siis jälle paaritud read.

Otseselt vaataja neid suuri muutusi ekraanil ei taju, sest selline sagedus ei ole silmaga nähtav. Teisalt annab selline musta tooniga mängimine juurde parema musta värvi esituse ning tõstab teleri kontrastsust, mida kinnitavad ka meie testid. LCD- ja LED-telerite must värv on muutunud paremaks ning kontrastsus suuremaks.

Hz telerid

Seega kehtib ka telerite juures suurte arvude seadus, mis ütleb et mõõtmistulemus läheneb ühele keskväärtusele, milleks on tänasel päeval 200 Hz.

Võimalusterohkem mudelinimi sisaldab suuremaid numbreid

Aga nagu on näidanud mitmed telerite testid, on ühe ja sama tootja erinevatel seeriamudelitel alati suuremad erinevused kui vaid hind ja värskendussagedus. Sama tootja suurema numbriga mudelil on alati parem heli osakond, rohkem võimalusi ühendusteks teiste seadmetega ning suurem võimekus maha mängida erinevat meediat. Seega – suurem on ikkagi parem – M.O.T.T.

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid