Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Reisida on mugavam kui kaasas on võimalikult vähe asju, mis võivad kogemata kuskile ununeda või võõrastesse kätesse sattuda. Foto: Scanpix

Telefon, tahvel, sülearvuti – mida reisile kaasa võtta ja mida koju jätta?

#ajaviide #mobiilne töö #Nutiseadmed #reisimine

Enne reisile minemist vaatan tihti oma erinvaid tehnikavidinaid ja mõtlen hoolega läbi, mida kaasa võtta tasub. Olen tassinud sülearvuti reisile kaasa ilma seda kunagi kotist välja võtmata ja mõnel muul reisil olen pidanud tõdema, et kahjuks ei saa tööasjadega abiks olla, kuna olen koju jätnud selleks vajalikud vahendid. Kõigil kolmel tehnikavidinal on omad plussid ja miinused ehk erinevad seadmed sobivad erinevatele reisidele.

Loomulikult võib igale reisile kõik tehnikavidinad kaasa võtta, aga minu soovitus on läbi mõelda, mida tasub kaasa vedada. Esiteks on endal mugavam, kui kaasas on võimalikult vähe asju, mis võivad kogemata kuskile ununeda või võõrastesse kätesse sattuda.

Nutitelefon on universaalne reisiabiline

Nutitelefon on pea kõigil taskus ja ilmselt on see meil kõigil kaasas ka reisil. Suureks plussiks on telefoni paindlikkus. Telefon täidab paljusid reisil vajalikke ülesandeid: GPSi ja kaardi kasutamine, vaatamisväärsuste pildistamine ja nii edasi. Pea igas ööbimiskohas on olemas wifi, mille abil saab telefoni kasutades planeerida edasisi käike, broneerida majutust ja osta bussipileteid. Enamiku nutitelefonide kaamerad teevad suurepäraseid igapäevapilte ja on ka reisifotograafiaks täitsa sobivad. Lisaks toimib telefon ka kui taskulamp, äratuskell või muusikamängija. Suur pluss on telefoni puhul ka selle kaal ja suurus – see ei võta kotis pea üldse ruumi ja selle kaasa võtmine ei ole probleem.

pilt1

Mis võib aga nutitelefonide puhul probleemiks saada, on nende aku: tavaline nutitelefoni aku peab Eestis olles vastu päeva, minimaalsel kasutamisel veidi rohkem. Reisil olles kasutame telefoni ilmselt rohkemateks asjadeks ja seetõttu kulub ka rohkem akut ning väga täpselt tuleb läbi mõelda, millal saad telefoni laadida ja kui palju akut on vaja, et hakkama saada. Telefoni akuprobleemi puhul on abiks akupank, mis kaalub enamasti umbes sama palju kui telefon ise ja võib sind päästa just siis, kui pead telefonist kaarti vaatama.

Telefoni akuprobleemi puhul on abiks akupank, mis võib sind päästa just siis, kui pead telefonist kaarti vaatama.

Lisaks on telefonide ekraanid suhteliselt väikesed, seega võtab näiteks kirjade saatmine telefoniga palju rohkem aega kui suuremate ja mugavamate ekraanidega vidinatega. Kui tead, et pead reisil ka tööasju ajama, kirju saatma või dokumente läbi lugema, võid väikese ekraani ja ebamugava kirjutamise tulemusel kergesti ärrituda.

Tahvelarvuti kui hea ajaviitja

Tahvelarvuti aku kestab tavaliselt telefoni omast kauem ja selle abil on lihtsam saata pikemaid kirju, mugavam vaadata filme või sarju ning otsida internetist infot. Teisest küljest ei ole see hea vahend, millega sisu toota – näiteks kirjutada.

pilt2

Tahvelarvutid ei kaalu väga palju, kuid on siiski üpris suured ja võtavad kotis palju ruumi. Peale selle on tahvelarvutid õrnad – nad ei ole mõeldud üle elama sama, mida näiteks telefonid. Suur klaasist pind võib kergelt katki minna, kui seda kiirustades kotist välja tõmbad, et midagi kaadrisse saada. Kuna tahvelarvuti rakendused on tavaliselt samad mis telefonidel, pole trükkimine kõige mugavam.

Tahvelarvutile on mõistlik ümber panna tugevad kaaned – eriti kui võtad seda tihti kotist välja, et näiteks kaarti lugeda.

Tahvelarvuti võtaksin kaasa tööreisile, mille käigus tuleb osaleda koosolekutel ja dokumente läbi lugeda, aga jätaksin koju näiteks lühikesel nädalalõpureisil, mille käigus pole niikuinii aega sellega väga palju ette võtta. Tahvelarvutile on mõistlik ümber panna tugevad kaaned – eriti kui võtad seda tihti kotist välja, et näiteks kaarti lugeda. Hinnad tahvelarvutitele algavad paarisajast eurost ja soovitan seda inimestele, kes tahavad pikal bussireisil filmide ja raamatute saatel aega veeta.

Sülearvuti sobib hästi tööreisideks

Sülearvutid on nii tahvelarvutitest kui ka telefonidest võimsamad, need töötavad kiiresti ja on töö tegemiseks mugavamad kui muud vahendid. Sülearvutiga tekib väga harva probleeme, et pole piltide ja videote salvestamiseks ruumi. See on väga hea töövahend ehk kui pead reisimise ajal tööd tegema, säästab läpaka kasutamine võrreldes telefoni või tahvelarvutiga väga palju aega.

pilt3

Teisest küljest on sülearvuti paljudel reisidel tegelikult ebavajalik. Kui sa ei pea reisimise ajal  pidevalt inimestega interneti abil suhtlema, kirju kirjutama või mingeid erilisi programme kasutama, siis ilmselt ei ole sul vaja arvutit kaasa võtta. Arvuti ja interneti kasutamise võimalus on pea igas ööbimiskohas, seega on mõttekas arvuti kaasa võtta vaid juhul, kui sul on seal programmid, mida igal pool ei ole või kui sul on vaja seda päeva jooksul pidevalt kasutada.

Arvuti tasub reisile kaasa võtta ainult siis, kui tead, et pead palju trükkima ning kasutad programme, mida mujal arvutites ei ole.

Isegi kõige väiksem läpakas võtab ruumi ja kaalub piisavalt palju. Arvutite akud ei pea nii kaua vastu kui tahvlite ja telefonide omad.

Muid mõtteid tehnikast reisil

Kõiki tehnikavidinaid peab laadima, seega veendu, et sa tead, millised on kohalikud pistikupesad ja kas sul on olemas sobivad adapterid (vaata https://www.thebasetrip.com/). Pikemal reisil veendu, et saaksid oma telefoniga kasutada ka kohalikke SIM-kaarte.

Hinnalisem tehnika tasub ära kindlustada, juhuks kui see reisi jooksul katki läheb või satub võõrastesse kätesse. Veendu, et oled kaasa pakkinud kõik akulaadijad ja muu vajamineva lisavarustuse (näiteks mälukaart või -pulk).

ehk Piksel, "sest mulle väga pakub huvi just foto-illustreerimise ja muu sellisega seonduv digitehnoloogia", selgitab ta ise. "Ükskõik, mida sa leida tahad, selleks on kindlasti app olemas!" julgustab Piksel otsima ja leidma: "Oota, kohe googledan seda". "Micro-USB kaableid ei ole kunagi liiga palju!" soovitab ta ja ütleb, et hea telefonikaamera igapäevasteks ootamatuteks pildistamisteks on talle hädavajalik kaaslane. "Adobe Creative Cloud ilusate asjade tegemiseks; Wikipedia maailma tundmaõppimiseks ja ennast lugema unustamiseks," loetleb ta kasulikke diginippe. Piksli digiolevik algas esimeste arvutimängudega DOS-süsteemi ja diskettidega kuue aastaselt ja läks tõsisemaks 2000ndate keskpaigas esimese peegelkaamera ja Photoshopiga. "Tehnoloogia on elu lihtsamaks ja huvitavamaks tegemiseks väga hea, kui tead, mida, kuidas ja mis hetkel kasutada."

Kommentaarid