Nii vaikseks kõik on jäänud, su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees – nõnda laulis kunagi Eesti rocki lipulaev Ruja. Ja täpselt sama tunne tabas mind mõni päev tagasi, liikudes elektriautoga Renault Zoe Tallinn – Tartu maanteel Tartusse koolitama.

 

Liikudes vaikuses ja rahus ning kiigates silmanurgast rooli tagant paistvat 10-tollist ekraani. Väljas valitses selle aasta klassikaline talveilm – kaks kraadi üle nulli, läbi pilvemere kumamas ees üks eredam laik – kuskil on ka päike ikka olemas.
Olin jõudnud Imavere teeristi ning seal kumasid ekraanilt vastu numbrid – 41% elik 109 km. Kas jõuan või ei jõua?

 

 

Tallinnast ABC Motors eest startides särasid ekraanilt vastu väga optimistlikud numbrid – 99% laetud akuga saan läbida 325 kilomeetrit. Ja nüüd – sõidetud vaid 115 km, ees ootamas veel 78 kilomeetrit. Kas tõesti pean hakkama otsima kohta, kus elektriauto Renault Zoe saaks lisasärtsu?

Jään optimistiks, sest helistas kolleeg ning andis teada, et enne Tartut on teel kaks kohta, kus vajadusel elektriautot laadida saab – Puhu ristis Olerexi tanklas ja Laeva ristis Alexela tanklas.

Kuna oli soov tõestada, et elektriautoga on võimalik täiesti murevabalt sõita Tallinnast Tartusse, siis lisalaadimise peale ei hakanud isegi mõtlema.

 

Ja tegin kaks liigutust, mis teoreetiliselt peaksid sõiduulatust pikendama:

  • Keerasin salongiõhu temperatuuri 22 kraadilt 20 peale ehk vähendasin veidi enda mugavusastet;
  • Seadsin püsikiiruse hoidiku neli pügalat allapoole ehk täpselt 90 peale. Waze mobiilis näitas nüüd eelneva 90 km/h kiiruse asemel 86 km/h.

 

Ja neist liigutustest oli abi, sest Telia uue Tartu maja juurde jõudes olid ekraanil suisa positiivsed numbrid – sõiduulatust veel 40 km ja akus mahtu alles 13%. Ja teekonna keskmiseks tarbimiseks sain 18,6 kWh saja kilomeetri kohta, veidi rohkem kui väidab Zoe manuaal, mis paberi järgi annab energiakuluks 100 km kohta 17,7 kWh. Uue WLTP (Worldwide Harmonized Light vehicles Test Procedure) standardi kohaselt on standardtsükkel: 57% linnatänavatel, 25% maanteedel, 18% kiirteedel. Ja võrdluseks minu Tallinn – Tartu sõit, kus vaid 15 km linna ja ülejäänud 178 km puhast maantee sõitu.

Uus või pigem uuenenud Renault Zoe kasutab nüüd Euroopa standardile vastavat CCS pistikut, mis on võimeline vastu võtma 50 kW kiirlaadimist. Telia uue Tartu maja parklas asub Elektritranspordi laadimispost, mis pakub 22 kW laadimist. Laadimisjuhe autost välja, hea kollegi Ranno kliendikaart abiks ning laadimine alga!

Vahepeal tegelen põhitööga ja neli tundi möödub kolleege harides. Ja siis on aeg auto juurde tagasi tulla.

 

 

Arvestades minu eelnevat sõidustiili, lubab laetud aku nüüd 261 km teekonda, mis arvestades Tartu ja Tallinna vahelist kaugust, on minu jaoks täiesti piisav. Tallinnast hommikul startides sai kõik eelnevad sõidud nullitud, nii et sain alustada puhtalt lehelt.

 

Lisan siia juurde ka laadija kasutamise väljavõtte:

 

Laadimine kestis veidi alla nelja tunni ning selle aja jooksul vahetas omanikku 46,5 kWh energiat. Kollasega on märgistatud Renault Zoe laadimine, kaks ülejäänut on Ranno Nissan Leafi laadimised. Väike arvutus annab tulemuseks, et ühe kWh jagu energiat maksab Elektritranspordi, uue nimega Elepordi, laadijas 19 senti.

Tagasisõitu alustan õhtul kell viis ning seadistuses teen vaid ühe muudatuse – õhksoojuspump jääb ikka 20 kraadi peale salongi kütma, kuid püsikiiruse sean 92 km/h, mis Waze järgi annab 88 km/h.

Tagasitee möödub kiirelt ja muretult. Muretult seepärast, et Renault Zoe on varustatud mõningate intelligentsete abimeestega nagu automaatsed kojamehed ning kaugtulede ümberlülitamine. Mõlemad saavad oma ülesannetega ideaalselt hakkama, vaid üks vastusõitja otsustas oma tuledega mulle vilgutada. Kuid ka tulede käsitsi juhtimisel ei oleks ma täistulesid lähituledeks nii vara veel ümberlülitanud.

Suur 9,3 lustiekraan kannab nüüd nime Easy Link ning ühildub nii Android kui iPhone telefoniga esimesel katsel. Navigeerimise tarkvara on TomTomilt ja sisaldab kolme aasta jooksul tasuta uuendusi. Ja uuendusi oli ka testsõidul juba vaja, kuna konkreetsete teelõikude piirkiirused ei vastanud reaalsetele –  näiteks Ardust Tallinna poole, kuni liikluskaamerani, näitas navi piirkiiruseks vaid 70 km/h.

Käigukangi all asub panipaik, millesse on integreeritud juhtmevaba nutiseadme laadimine. Kui iPhone XR ja Samsung Galaxy S10+ saavad laadijaga ideaalselt läbi, siis Huawei Watch GT2 laadima pannes ilmub hoiatus, et tuleb eemaldada metallist esemed laadija pinnalt.

Ainus, mis minu pikkuse juures sõiduergonoomikat veidi rikkus, oli parempoolse pedaali elik aktseleraatori asukoht. Minu pikk jalg eelistaks, et see asuks veidi kaugemal.

Tallinna jõudes on meel muretu, sest ekraanil olevad numbrid olid suuremad kui Tartusse sõites. Ei saagi nüüd aru, kas teel Tallinna oli pärituul või tee viis allamäge?

 

 

Energiat akudes oli alles 32% ehk siis lausa kolmandik ja mis veelgi tähtsam – sõiduulatus alles lausa 92 km! Ja mis veelgi tähtsam – keskmine energiakulu 100 km kohta tuli VAID 17,1 kWh.

 

 

Eesmärk sai täidetud – on võimalik sõita elektriautoga Tallinnast Tartusse. Ja tee peal ei pea muretsema selle üle, kas ikka jõuab või ei jõua ilma laadimata sõita 200 km. Jõuab ja jääb ülegi.

 

Mis selline sõit siis maksma läheb?

 

Pool arvutust sai juba ülalpool tehtud – ehk siis Tartus kiirlaadija kasutamine läks maksma 8.84 €. Kui nüüd kodus oleks elektriauto laadija, siis seal saaks kasutada öist odavamat hinda ning hinnanumber oleks väiksem.

Kodust laadijat valides tuleb lähtuda olemasolevast elektrivõrgust – kas see on ühefaasiline või kolmefaasiline.

Wallbox 7.4 kW laadija tagab 0% pealt 100% laadimise 9,5 tunniga, eeldusel, et sul on üks faas ja peakaitse 32A. Kui auto õhtul laadima panna, siis hommikuks on igal juhul aku 100% täis.
Elades ridaelamus või eramajas, kus on kolm faasi ja peakaitse 16A, on paremaks lahenduseks Borne poolkiire 11 kW laadija, mis teeb sama töö 6 tunniga.

Koduse elektrihinna arvestuseks kasutan oma Alexela Kodupaketi hinda jaanuaris:
öine elektrienergia 0,03501 €/kWh, öine võrgutasu 0,0158€/kWh. Lisan juurde veel aktsiisi 0,00447€/kWh ja taastuvenergia tasu 0,0113€/kWh ning käibemaksu ja rahaline kulu 35,5 kWh laadimiseks on 2.83 €. Siit järeldub, et kodus laadimine on kordi odavam kui kasutada statsionaarseid laadijaid linnas või maanteel.

Ehk siis sõit Tallinnast Tartusse ja tagasi läks maksma vaid 11.67 €.

 

Võrdluseks toon sama Tallinn – Tartu – Tallinn sõidu kaks päeva varem. Autoks  Peugeot Partner 1,6 liitrise bensiinimootoriga ning keskmine reaalne kütusekulu 7,4L/100 km. Ehk siis 380 km, bensiinikulu 28,12 liitrit ja kulu rahas 39,37 €, kui võtta kütuse hinnaks päris pikalt püsinud 1,4 €.

Selline see väike nunnu ongi:

 

 

Kel rohkem huvi, saab Renault Zoe kohta lugeda siit!

 

ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid