Uudiseid põnevast digimaailmast
3 min lugemine
Suve hakul sai elektroonikaseadmete tootja Ericssoni Lasnamäel asuvast tehasest koostöös Teliaga tark tootmishoone.
Ericssoni tehase nutikaks saamise teekond on olnud väärtuslik kombinatsioon meeskonnatööst, väljakutsetest ja õppetundidest. Mismoodi täpsemalt, seda jagavad Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner ja Ericssoni targa tehase eestvedaja Tähve Lõpp.
Võib üsna julgelt öelda, et targad tehased on lähitulevikus iga jätkusuutliku tootmisettevõtte jaoks olulised. Nutika tehnoloogia kaasabil on võimalik parandada tehase efektiivsust, tootmise kiirust, toodete kvaliteeti ning automatiseerida erinevaid tööprotsesse. Vähetähtis pole ka automatiseerimisega kaasnev suurem tootmispaindlikkus. See võimaldab pakkuda klientidele just neile sobivaid tootepakette ning säilitada karmis turuvõitluses konkurentsieelist ja teinekord isegi kasvatada. Tehase nutikaks tegemine ei tohiks aga olla eesmärk omaette – kõik algab siiski konkreetsest vajadusest, mida tehnoloogia abil lahendama hakatakse.
Targa tehase loomine on teekond
Targa tehase tegemine on vajaduspõhine loominguline protsess. Viimast just sellepärast, et paberi peal paistavad ideed ühtmoodi, reaalsus on sageli midagi muud.
„Piltlikult öeldes on tehase automatiseerimine justkui startupi ehitamine, mis enamjaolt tähendab seda, et kogu protsessi planeerimine ja ehitamine nõuab nii paindlikkust, avatust kui ka skoobi muutmist,“ kirjeldas Ericssoni tehase targaks muutumise teekonda Tähve Lõpp. „Selle eelduseks on partnerite vaheline usalduslik koostöö: nii tellijast kui teostajast – antud juhul Ericssonist ja Teliast – saavad ühise tulemuse nimel pingutavad meeskonnaliikmed.“
See, kuidas IoT lahenduste kasutuselevõtt mistahes ettevõttes toimub, sõltub paljuski ka sellest, kas tegu on hoonega, mis on juba olemas või mida alles hakatakse ehitama. Olemasolevaid hooneid on võimalik järk-järgult nutikamaks teha, uute tehaste või ruumide puhul saab kohe algusest peale kasutusele võtta kogu olemasoleva tehnoloogia. Rolli mängib ka see, kas ettevõttel on nägemus, mida nutikaks tegema hakata või vajab see partnerilt kaasamõtlemist. Ericssoni tehase puhul valmis nimekiri ideedest, kuid lõpuks mindi liikvele kolmega – eelkõige selleks, et saada protsessi käigus targemaks ja valminud lahenduste põhjal järgmisi samme otsustada.
Süües kasvab isu. Ja las kasvab!
Ericssoni tehases on privaatse 4G LTE võrgu peale ehitatud kolm nutikat lahendust. Esiteks, sensorid mõõdavad tehases töökeskkonda. Õhupuhtuse, temperatuuri, niiskuse ja CO2 jälgimine aitab parandada inimeste töökeskkonda. Teiseks, iseliikuvad robotid liigutavad iseseisvalt komponente eri tootmisliinide vahel. Kolmandaks, tehases kasutatakse probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks liitreaalsust. Töökindel ja sujuvate handover’itega töövõrk on kõikide lahenduste puhul hädavajalik eeldus.
„Tehast automatiseerides kasvab tõepoolest isu. Kui tõime robotid LTE võrguühenduse peale, mõistsime, et neil on vaja liikuda ka ruumist ruumi. Seega digitaliseerimise üheks oluliseks etapiks oli ka uste ja robotite seadistamine selliselt, et nad oskaksid neid avada, vahelt läbi sõita ja omakorda uuesti kinni panna,“ rääkis Toomas Kärner, kes on Ericssoni targa tehase loomeprotsessist algusest peale kaasa löönud. „Samas, mõnikord robotitega siiski juhtub midagi – nii lisandus töö käigus ka mõte lisada robotite igapäevaste tööfunktsioonide hulka videosalvestamine,“ jätkas Kärner. Isu jätkata tehase automatiseerimist pole veel raugenud. „Tulevikus on Ericssonil plaanis luua täisautomaatne tehas, ehkki selle teekonna planeerimine ootab meid alles ees. Reaalsed sammud sõltuvad nii esimeste katsetuste tasuvusest kui ka investeeringu suurusest,“ kommenteeris Tähve.
Igavavõitu ja rutiinse töö asemel tähendusrikas amet
Sageli kardetakse, et ettevõtete digitaliseerimine tähendab töökohtade kaotust. Telia senine kogemus, ka Ericssoni tootmistehase näitel, on tegelikult hoopis vastupidist tõestanud. Paljud igavavõitu ja rutiinsed tööd on tänu automatiseerimisele tõepoolest ära kadunud või vähenenud, kuid vajadus juhtida tootmisprotsesse või tõlgendada kogutud andmeid on ajas pigem kasvanud. Targad tehased aitavad ettevõtetel saavutada paindlikkust nii eri toodete kui ka erimahuga partiide valmistamisel, töötajatel on aga protsessi käigus võimalik teha vaheldusrikkamat ja tähenduslikumat tööd. Vajadusel on inimeste rolliks ka nende probleemide lahendamine, millega robotid täna kindlasti hakkama ei saa.
„Muide, ainuüksi automatiseerimisest tehas targaks ei saa. Väga oluline roll on andmeanalüüsil – mistahes numbrid võib nutikalt, kiiresti ja täpselt kokku koguda, aga ilma tähenduse andmiseta tööd efektiivistada ega kulusid optimeerida ei saa,“ kinnitas Kärner. Temaga nõustus ka Lõpp – targad andmemudelid aitavad hinnata inimliku veapiirita, millal seadet tuleks hooldada või kuidas järgmise valmiva prototüübi kvaliteeti parandada. „Mida vähem tuleb prototüüpe valmistada, seda mõistlikum on see ettevõttele rahaliselt,“ lisas Lõpp. Automatiseerimine on seega vaid pool töövõitu – ülejäänu tuleb juba targa töö korraldamisega ettevõtte sees.
Kuidas alustada?
Sõltumata sellest, kas ettevõttel on konkreetne nutistamise idee juba olemas või mitte, ühel hetkel tuleb päriselt automatiseerimisega algust teha. Paberi peal on hea mõttetöid teha, jalgrattaga peab aga teooria asemel päriselt sõitu tegema – nii on ka digitaliseerimisega. Kui võrguühendus ja digilahendused pole just ettevõtte enda loodud, tasub automatiseerimise edukaks läbiviimiseks usaldusväärne partner leida. Selline, kes oma kogemusele ja teadmistepagasile toetus oskab õigel ajal õiges kohas öelda, milline idee on teostamist väärt, milline aga soovitud tulemust loodetud kasuteguriga ettevõttele tagasi ei too.
