Tahad tõhusamalt treenida – 4 põhjust kasutada nutirakendust

#kasulikud rakendused #tervisesport
2 min lugemine

Ehkki peale eriolukorra lõppu hakkab elu spordiklubidesse vähehaaval naasma, siis püüavad veel paljud iseseisvalt ennast vormis hoida. Paraku teab ilmselt iga tervisespordi või fitnessiga tegeleja, kui raske on omal käel säilitada järjepidevust ja motivatsiooni.

 

Erinevad uuringud on õnneks näidanud, et abi on lähemal, kui arvata võib – sinu taskus või käekotis. Umbes pooled tervisesportlastest on selle tõe juba avastanud ja kasutavad Fitbiti, Strava või Garmini fitness-rakendusi igapäevaselt. Erinevad fitness-rakendused aitavad oma kasutajatel paremini treenida mitmel olulisel põhjusel.

Esiteks regulaarsus. Austraalia spetsialistide uuringu tulemus näitas, et rakenduste igapäevaseid kasutajaid on umbes kolm korda rohkem, kui neid, kes kasutavad nutirakendusi kõigest mõnel päeval nädalas. Regulaarsus on aga teatavasti üks tulemuslikkuse aluseid trenni tegemisel.

Teiseks pakub enamus rakendustest kasutajatele mõõdetavaid ja reaalseid eesmärke, arvestades kasutaja vanust ja teisi füüsilisi parameetreid. Rakenduste pakutavad harjutuskavad on koostatud oma ala spetsialistide poolt. Rakendus ei anna küll välja personaaltreeneri mõõtu, kuid valdavalt on need rakendused ka tasuta, seega nurisemiseks ei tohiks alust olla.

Kolmandaks on paljudesse rakendustesse sisse ehitatud sotsiaalne tugi ja võistluslik moment. Rakenduste kasutajaid ühendavad erinevad foorumid, kus kasutajad võivad üksteist innustada, jagada oma kogemusi ja erinevaid nippe. Jagades oma tulemusi kas rakenduse siseselt või sotsiaalmeedias, võivad sõbrad/sõbrannad või lihtsalt tuttavad omavahel võistelda ilma ühiselt sportimata. See on tugev motivaator, sest näiteks ülaltoodud Austraalia uuringu kohaselt jagab üle 90% rakenduste kasutajatest oma tulemusi teistega.

Neljandaks on selgunud, et tänu ülaltoodud põhjustele veedavad rakenduste kasutajad sportides keskmiselt märgatavalt enam aega, kui rakendusi mittekasutavad harrastussportlased ja on järelikult sportlikumad ning tulemuslikumad. Tervemas kehas on teatavasti on tervem vaim ning kokkuvõttes on tulemuseks tervem ja täisväärtuslikum elu.

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."