Kuus triljonit dollarit – just nii suureks võib hinnata küberkuritegevusest tingitud kahjusid tänavusel aastal üle maailma.
Erinevate raportite ja kokkuvõtete kohaselt registreeriti tänavu esimesel poolaastal pea sama palju küberrünnakuid kui terve 2019. aasta jooksul kokku.
Paljud ettevõtted kasutavad suvel ajutist abitööjõudu, kellele tuleb anda ligipääs ettevõtte erinevatele ressurssidele ja süsteemidele.
Pandeemia tõi ka kaasa õngitsuskirjade laine, samas osad lunavaragängid lubasid, et ajutiselt meditsiiniasutusi ei rünnata, rääkisid saate "Tehnoloogiakompass" külalised.
Inimeste kodukontorisse tööle asumisega tegid paljud ettevõtted üle maailma oma sisemised infosüsteemid töötajatele kättesaadavaks üle kaugtöölaua serverite.
Erinevate küberrünnakute arv on aastaga kasvanud ligi 90% ning valdavalt toimuvad need e-kirja teel.
Aina enam digitaliseeruvas ühiskonnas teavad ja kontrollivad inimesed üha vähem seda, kuidas eri teenusepakkujad nende andmeid kasutavad või milliseid andmeid nende kohta üldse teatakse ja kogutakse.
Andmelekked puudutasid otseselt ka mitmeid tehnoloogiamaailma vägevaid tegijaid, mis näitab, et selle riski eest pole lõpuni kaitstud keegi.
Telia kinnitusel ettevõte sellisel kujul auhinnamänge läbi ei vii ning kirja tegeliku levitaja soov on saada ligipääs inimeste isiklikele andmetele, sealhulgas kasutajanimedele, paroolidele või krediitkaardi andmetele.
Telia Eesti küberturvalisuse valdkonna juht Aigar Käis annab ülevaate, milliste küberturbejuhtumitega puutub igapäevaselt kokku Telia.