Allikas: Shutterstock

Suur samm turvalisuse suunas 0



Aastaid tagasi olin see, kes tippis panka logides koode paroolikaardilt, samal ajal, kui väga paljud olid läinud üle ID-kaardi lugeja või PIN-kalkulaatori kasutamisele. Moodsad tehnoloogiad vahetuvad kiiresti, kuid meie harjumused mitte. Koodikaardil oli ja on üks üüratu miinus: kõik koodid on kirjas ühel plastist kaardil.

 

Lõpuks sain suure vaevaga soetatud kaardilugeja ja jäin seda kasutama. Kirusin ja kasutasin, sest see juhtmega arvutiga ühendatud ebamäärase kujuga tükk plastmassi oli suhteliselt ebamugav. Ometi saab sellega anda digiallkirju, mis on tunduvalt lihtsam kui käia kohal ametiasutustes. Näiteks ARK-i büroos auto omanikuvahetust teostamas, milleks tuli võtta vaba päev ja plaanida ühine aeg toimingu teostamiseks.

Paar aastat tagasi, innustatuna Mobiili-ID ideest, läksin ühel õhtul operaatori esindusse ja sain uue SIM-kaardi, mis toetab Mobiili-ID-d. Enneolematult mugav ja turvaline lahendus. Tihti eelistame mugavust turvalisusele, aga kuni telefonides on SIM-kaardid, on Mobiili-ID ainus ohverdus, mis tuleb teha, harjumuse muutmine. Läks veel aastake, enne kui mobiili PIN-koodi sisestamine hakkas populaarsust koguma. Tuttavad ja pereliikmed, kellele seda võimalust tutvustasin, noogutasid heakskiitvalt, kuid ei kiirustanud SIM-kaarti vahetama.

Mobiil-ID on justkui tugev lukk koduuksel, mida on erakordselt keeruline lahti muukida.

Tänapäeval on seltskonnas tihti juttu moodsast tehnoloogiast, uutest äppidest, seadmetest, tasakaaluliikuritest ja droonidest kuni isesõitvate autodeni. Kõike seda ei peagi tormama kohe kasutusele võtma, kuid Mobiili-ID on eelkõige kaitse isikuvastaste kuritegude vastu.

Eelmine nädal lahvatas uudis ID-kaardi tarkvara võimalikust turvaaugust, mis teoreetiliselt annaks häkkeritele võimaluse tuvastada isik ilma ID-kaardita ja  PIN-koode teadmata. Seda riski on võimalik vältida, võttes kasutusele Mobiili-ID, mis on ühtlasi ka kõige kiirem viis isikutuvastuseks. Pole ühtegi head argumenti, miks seda mitte teha. Kasutad nuputelefoni? Koodid tulevad ka sinna, kui teed arvutis või tahvlis vajalikke toiminguid. PIN-koode ei salvestata, seega on need teada ainult kasutajale endale.


Autorist

Hardi Keerutaja

Hardi Keerutaja

ehk Digimon usub, et digitehnoloogia on vahend nagu pintsel, mis ei tee iseenesest targemaks või lollimaks, aga läbi mille on võimalik palju ära teha. "Cool oleks, kui kõik on võrgus, aga samas jääks võimalus ennast lahti ühendada." Tema peamisteks töövahenditeks on Open Office, e-mail ning muidugi klaviatuur. Digimoni digitaalsed väljakutsed algasid Tamagotchi Eestisse jõudmisega, usub ta ise. "Tulevik on digi ja tarkus ning arukas tegutsemine on igal ajal kasuks," rõhutab ta.

Autori teised artiklid

Kommentaarid