Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Hiirepadjad on e-sportlaste varustuse hulgas arvustamiseks ilmselt kõige igavamad asjad. Peaaegu sama põnev oleks arvustada uksematti või laudlina. Ometi ei tohi nende tähtsust elektroonilisel lahinguväljal alahinnata. Pigem oleks nagu tegu jalgpalliväljaku kattega, millest sõltub, kas mäng läheb libedalt või sarnaneb see rohkem soos müttamisega.

 

HP pole hiirepatjade valmistamisega varem tuntust kogunud, seega olin kergelt intrigeeritud, kui mu lauale maandus koos kõrvaklappide, hiire ja klaviatuuriga ka HP Omen Mousepad 200 hiirepadi. Kui HP laiemalt pole ka mängurikraamiga kuigi laialt tegelenud, siis HP Omen kaubamärk peaks arvutimänguritele tuttav olema stiilsete ja võimsate sülearvutite näol. Aga alustame otsast.

 

Välimus

 

Hiirepadja soliidne musta ja punasega karp on sama disainiga kui ülejäänud Omeni tooted. Karpi kätte võttes tundus see raske, ja seda põhjusega – matt on suur ja raske. Pigem nagu tekk või põrandavaip. OK, see on veidi poeetiline liialdus. Maksimaalselt mahuks selle alla midagi väikest ja pehmet. Mis mulle välimuse juures meeldib, on see, kuidas HP on ümber käinud oma Omen-kaubamärgi logoga. Kui tavaliselt püüavad tootjad oma logo sellel võimalikult silmatorkavaks teha, siis Omeni logo on mustal taustal praktiliselt märkamatu. Sellist taset võib endale lubada vaid piisavalt kõrge enesehinnanguga ettevõte. Matt näeb välja robustne, ilma ühegi töötlusmärgita. Mati paksust arvestades oleks ju võidud nendega midagi ette võtta, aga tõenäoliselt on see taotluslik.

 

 

Mis puutub mati suurusesse (45 x 40 cm), siis peaks sellest piisama ka suuremate ekraanide jaoks.

 

Kasutamine

 

Kuigi tekstiilikattega hiirematid on mõeldud täpsuse jaoks, siis HP ise seda oma hiiremati pakendil ei maini. Küll aga seda, et hiirematt peab vastu vähemalt 250 kilomeetri pikkuse teekonna ja seda ka ekstreemsete temperatuuride juures. Viimastega õnneks ühelgi arvutimängijal ilmselt kokku puutuda ei tule.

Mis täpsusesse puutub, siis siin Mousepad 200-le vähimatki ette heita pole. Ka kiirusel pole viga, kuigi on mitmeid hiirematte, mida ma antud isendile eelistaksin.

Parimaks omaduseks, mida ma selle mati kasutamisel hindan, on selle 4-millimeetrine paksus. Kuigi paksus iseenesest mängule midagi juurde ei anna, on käel sellel lebada palju mõnusam kui külmal metallist hiirematil või kõval kirjutuslaual. See tähendab pikki mängu- või töötunde, ilma et käsi ennast ebamugavalt tundma hakkaks. Ilmselt võib väsinud e-sportlane ka oma pea sellele toetada, kui väsimus peaks võimust võtma. Patja see küll ei asenda, aga puhkusehetke võimaldab küll. Erinevalt aga patjadest või tekkidest hoiab kummine põhi matti kindlamast kindlamini paigal.

Parima omaduse kõrvale sobib välja tuua ka selle halvim. Mitte miski ei kogu paremini mustust ja sodi, kui suur must riideruut laual. Isegi siis, kui vältida tšipse ja muid kergesti pudenevaid toiduaineid. Mingil seletamatul moel tekivad sellele ikka plekid ja plekikesed ning see lihtsalt ei näe kuigi kena välja. Vähemalt päevavalguses. Mis tähendab, et ilmselt lahendab selle probleemi hiiremati kasutamine pimedas. Loodetavasti on see hiirematt vähemalt hõlpsasti puhastatav.

Suurus on iseenesest hea asi. Aga liiga suured asjad pole ka head. Minu suurel 2 x 1 m kirjutuslauale mahtus matt enam-vähem vabalt ära muu kola kõrvale. Väiksemal laual aga võib see problemaatiliseks osutuda.

 

Kokkuvõtteks

 

Mina soovitan HP Omen Mousepad 200 inimesele, kes peab arvuti taga veetma pikki tunde. Pehme matt on käe all tõesti mõnus ka pikaajalisel kasutusel. Kui paljude tekstiilmattide puhul hakkab käsi sellel higistama, siis Mousepad 200-ga ma seda ei täheldanud.

Lisaks võiks matile olla piisavalt ruumi. Minu kahe monitori jaoks oli hiirel matiruumi enam kui palju, ehk oleks piisanud isegi poolest matist. Aga kui lauapinda on piisavalt, siis jätab see Kandinsky “Must ruut” laual igati väärika mulje.

HP Omen Mousepad 200 on suurepärane hiirematt ka iseseisvalt, kuid komplektis koos HP Omen Reactori hiire, HP Omen Sequenceri klaviatuuri ja HP Omen Mindframe’i kõrvaklappidega moodustab ta visuaalselt nauditava ja töötava terviku.

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid