Uued tehnoloogiad suurendavad internetikiirusi. Pilt: Shutterstock

Telia Eesti juhtkonna liikmed Kristjan Viilmann ja Andre Visse kommenteerivad suures Digitarga intervjuus interneti hindade ja kiiruste teemasid.

 

Aeg-ajalt avaldatakse pingeridu ja raporteid selle kohta, millisel positsioonil asub Eesti nii püsiinterneti (keskmiste) kiiruste kui internetipakettide hindade võrdluses teiste riikidega. Digitark palus nii neid kui mitmeid teisi teemasid kommenteerida Telia erakliendiüksuse juhil Kristjan Viilmannil (KV) ja Telia tehnoloogiajuhil Andre Vissel (AV).

Hiljuti avaldati veebilehel cable.co.uk pingerida riikidest, kus Eesti asus interneti püsiühenduste hinnavõrdluses teiste maailma riikidega 55. positsioonil. On see hea või halb tulemus? 

KV: Taolisi pingeridu on kindlasti põnev jälgida ja kajastada. Samas on sellistes „edetabelites“ välja toodud vaid eri riikide teenusepakkujate letihinnad, mille juures ei arvestata vähimalgi moel sellega, milline on nendes riikides näiteks elatustase, internetiteenuse kvaliteet, rikete hulk ja nende kõrvaldamise kiirus, klienditeeninduse võimekus, riigi ja kohalike omavalitsuste tugi võrkude väljaehitamisel, teenusepakkujate investeeringud jne. Kõik eelpool nimetatu mõjutab väga otseselt ka internetipakettide hindu.

Näiteks kümned tuhanded Telia kliendi kasutavad täna Telia 1 pakkumisega kaasnevat võimalust võtta olemasoleva koduinterneti paketi hinnaga kasutusele kaks korda kiirem ühendus. Ehk siis makstes 50 Mbit/s paketi eest, kasutavad paljud hoopis 100 Mbit/s paketti.

AV: Konkreetselt kõnealuse pingerea (cable.co.uk) puhul tasub tähelepanu pöörata ka tabeli ülemisele otsale, kus asuvad näiteks Ukraina, Süüria, Bhutan, Venemaa, Iraan, Moldova, Valgevene, Mongoolia, Tuneesia, Türgi, Nepaal jne. On selge, et nii elatustaseme kui erinevate teenuste hindade võrdluses me nendega üks-ühele ei võistle ja on küsitav, kuivõrd usaldusväärsed sellistest riikidest pärit andmed üldse on.

Paljudes riikides on valguskaablivõrku ehitatud vaid linnades ja suuremates asulates ning valdavalt nn „pesunööridena“ kortermajade vahel. Selge on see, et sellise taristu rajamine õhukaablite kogumina ühelt hoonelt teisele on oluliselt odavam kui maa-aluse sidekanalisatsiooni rajamine ja sinna ühenduste paigutamine. Samas pole selliste, n-ö pesunööri printsiibil loodud võrkude kvaliteet, rikete kõrvaldamise aeg ja paljud muud parameetrid võrreldavad Telia võrguga. Sarnased kortermajade vahel õhust veetavad otsekaablid on levinud ka Lätis ja Leedus. Eestis pole selline asi lubatud ja isegi kui oleks, ei saa seda pidada kvaliteetseks ega jätkusuutlikuks lahenduseks.

„Kiire internet on Eestis kliendi jaoks kallis“. Selline hinnang käis alles hiljuti ühest vestlusest läbi. Kuidas kommenteerite?

KV: Siin peaks ilmselt täpsustama, mida on kiire interneti all silmas peetud. Inimeste tarbimisharjumused ja -vajadused on internetikasutuse osas väga erinevad. Ühele võib igapäevaste vajaduste juures piisata näiteks sujuvalt toimivast voogedastusest, teisel on aga vaja liigutada kodukontorist suuri faile või andmemahte. Selle juures ei tundu ülikiire internetiühenduse (nt 100 Mbit/s või 300 Mbit/s) hind suurusjärgus 20-30 eurot kuigi suur, sest kuu peale jagades on teenuse hinnaks alla ühe euro päevas.

Tihti kiputakse unustama, et internet on praeguses maailmas lausa elutähtis teenus ning kvaliteetne ühendus on väga oluline osa paljudest meie igapäevastest tegevustest ja harjumustest. Sellest sõltub töötamine, õppimine, meelelahutus, suhtlus lähedaste ja sõpradega, tele- ja videosisu vaatamine, raadio ja muusika  kuulamine, mängimine ja veel paljud teised tegevused. Kui nüüd mõelda, et ühe pere kõik liikmed saavad kõiki eelpool nimetatud teenuseid ja lahendusi kasutada vähem kui 1 euro eest päevas, on see päris mõõdukas.

Miks on Eestis püsiinterneti hind kallim kui näiteks Lätis ja Leedus?

KV: Hinna kujunemisel erinevatel turgudel on väga palju mitmesuguseid mõjutajaid. Ühest küljest on Eesti elatustase ja üldine hinnatase samuti teistest Balti riikidest kõrgem, mis tähendab, et teenuste pakkumisel on riikides erinev omahind. Teisest küljest on Eesti turg meie naabritest väiksem, mis tähendab arvestuslikult suuremaid kulusid arendusteks ja kvaliteedi hoidmiseks. Samuti mõjutavad hinna kujunemist näiteks investeeringute mahud võrkudesse ja uutesse tehnoloogiatesse, riigi poolsed toetusmeetmed või nende puudumine, turuolukord, ostujõud, kulubaas ja veel palju muud. Meie saame Eestis lähtuda ikka vaid siinsest keskkonnast ja kontekstist, mitte naabrite omast.

Kõik need tegurid võivad tähendada ka seda, et mõne muu teenuse hinna kujunemise eeldused on hoopis teistsugused. Näiteks on mobiilse interneti hinnad Euroopa Komisjoni analüüsi järgi Eestis jällegi odavamad kui Lätis ja Leedus. See, et erinevate teenusepakkujate sarnaste pakettide hinnad Eestis on üsna ühesugused, annabki märku, et hindade kujunemisel konkreetsel turul on selge loogika.

Mõni rahvusvaheline raport väidab, et Eesti inimesed kasutavad võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega keskmisest madalamaid internetikiirusi. Kas see on tõesti nii ja kui, siis miks?

AV: Selliseid kiiruste analüüse viivad eri riikides läbi paljud ettevõtted ja nende tulemused on vägagi erinevad. Kõikidel metoodikatel on omad head ja vead, mistõttu ei ole mõistlik anda hinnanguid vaid ühe allika põhjal. Osa sellistest võrdlustest näitab Eesti positsiooni paranemist, teised aga hoopis halvenemist.

Näiteks väidab üks hiljutine Speedtesti raport, et Eesti paikneb keskmiste püsiinterneti kiiruste võrdluses maailmas 46. positsioonil. Kuna võrreldud on enam kui 170 riiki, pole see ju sugugi halb tulemus. Seda enam, et Eesti puhul on keskmise püsiinterneti kiirusena välja toodud 85,47 Mbit/s.

Samas paikneb Eesti ühes sarnases edetabelis hoopis kõrgel 17. kohal (194 riigi võrdluses), edestades kõiki oma lähinaabreid: nii Lätit, Leedut kui Soomet: https://www.atlasandboots.com/remote-work/countries-with-the-fastest-internet-in-the-world/

KV: Oma klientide eelistuste pealt näeme selgelt, et aasta-aastalt kolivad inimesed kiirematele internetipakettidele. Ainuüksi viimase aasta jooksul on 100 Mbit/s ja kiiremate ühenduste kasutamine meie klientide seas kasvanud mitukümmend protsenti. Seega on kasvutrend olemas. Mis tahes olukorras pole oluline mitte sedavõrd eilne seis (statistika on alati vaade eilsesse, kui mitte üleeilsesse päeva), vaid siiski see, milline on trend.

Kui aktiivselt Telia üldse interneti püsiühendusi arendab?

AV: Telia investeerib igal aastal Eesti turule suurusjärgus 50 miljonit eurot, millest lõviosa läheb püsiinterneti võrgu ning mobiilivõrgu ehituseks ja arenduseks. Viimase kolme ja poole aastaga on meie kordades kiirem interneti püsivõrk jõudnud juba ligemale 200 000 Eesti koduni. Teatud konkurendid on kritiseerinud nii Telia hindu kui ka mitmeid muid tegevusi. Samas pole need kritiseerijad poole sõnagagi rääkinud sellest, kui palju ja kas üldse nad ise oma võrkudesse ja teenustesse iga-aastaselt investeerivad. Selge on see, et kui sa investeerid minimaalselt või ei tee seda üldse, on sul võimalik ka mõnevõrra madalamaid hindu pakkuda. Samas kannatab selle tõttu teenuste kvaliteet. Meie seda endale lubada ei saa, ega ole soovinud seda teed minna.

Kuidas sujub Eestis 5G tehnoloogia arendamine?

AV: 2020. aasta üks märgilisemaid sündmusi oligi Telia jaoks Eesti esimese 5G võrgu lansseerimine novembris, mis ulatus aasta lõpuks juba paarikümnesse asukohta, sh mitmetesse piirkondadesse Tallinnas, Tartus ja Pärnus). 5G võrgu edasine arendamine on Telia üks peamisi fookusi ka 2021. aastal ning kindlasti on meil tänavu tulemas mitmeid positiivseid uudiseid sel teemal.

Miks ei jõua kiire püsiinternet igasse külasse, alevikku või metsatallu, nagu võiks see olla kohane ühele digiriigile?

AV: See, et kaabliga internet jõuaks iga küla või taluni, pole majanduslikult realistlik, kuna võrgu ehitajatel puuduks võimalus tehtud investeeringuid tagasi teenida. Selleks ongi hajaasustusega piirkondade puhul alternatiiviks mobiilne internet, mille arendamisse me investeerime igal aastal miljoneid eurosid. Nii sel kui järgnevatel aastatel on mobiilivõrgu arenduste osas üks meie fookusi 5G tehnoloogial, mis võimaldab tänasega võrreldes teenindada kordades suuremaid andmemahte ja pakkuda kordades suuremaid kiirusi. Kindlasti parandab 5G areng lähiaastatel mobiilse interneti kvaliteeti nii linnades kui maapiirkondades.

Kas konkurents Eesti püsiinterneti turul toimib?

AV: Konkurents Eesti püsiinterneti turul on järjest tihedam ning viimaste aastate jooksul on asunud püsiinterneti võrke rajama mitmed uued tegijad (Elektrilevi, Eesti Andmesidevõrk). Oma võrk on ka Elisal ja STV´l, samuti Telseltil, Fillil ja väga paljudel teistelgi teenusepakkujatel. Nii on suuremate teenusepakkujate kõrval turul tegutsemas rida väiksemaid teenusepakkujaid, kes osutuvad teenust piirkondlikul tasemel. Seega konkurents toimib ja muutub aina teravamaks ning Telia pole kindlasti monopoolses seisus.

Aeg-ajalt ütleb mõni koduomanik, et on soovinud enda majja kaabliga internetti ning küsinud sellele hinnapakkumist, kuid pakutavad hinnad ulatuvad tuhandete ja isegi kümnete tuhandete eurodeni. Miks on hinnad sedavõrd kõrged?

AV: Uute sidetrasside ja ühenduste rajamine pole üldjuhul odav tegevus. Kui meie poole pöördutakse ja uuritakse näiteks võimaluse kohta rajada 500 meetri pikkune ühendus, anname kõigepealt sellele omapoolse ja väga esmase hinnasuurusjärgu. Kuna kaablitrasside rajamisega seotud töid teevad enamasti meie partnerfirmad, sõltub tööde lõplik hind nende kalkulatsioonidest ja pakkumistest. Kui saame ehitajalt hinna, mis on oluliselt soodsam kui meie eelkalkulatsioon, korrigeerime ka vastavalt Telia pakkumist oma kliendile.

Sääraste hinnakalkulatsioonide puhul peab siiski arvestama, et tööde teostajad ei saa pakkuda n-ö althõlma lahendusi, vaid peavad järgima kindlaid reegleid. Samuti tuleb arvestada, et tavaliselt ei tähenda uue kaablitrassi rajamine vaid kopaga kraavi kaevamist, vaid tööde ja tegevuste ahel on tunduvalt pikem: teostada tuleb projekteerimine, hankida ehitusload, saada vajalikud kooskõlastused (nt teiste maaomanike, ametite ja kohalike omavalitsustega), arvestada võimalike piirangutega ehitamisel jne. Kui järg jõuab ehitamiseni, mängivad rolli veel mitmed aspektid, nagu kaevatava pinnase iseloom ning võimalused uue trassi ühendamiseks olemasoleva võrgu külge.

Loomulikult on klientidel alati võimalik neid töid teha ka iseseisvalt, kuid ka siis peab arvestama, et tehtu vastab kehtestatud reeglitele ja normidele.

Telia on alati valmis kohalike omavalitsuste, külade kui ka kogukondadega koostöövõimalusi arutama.

Telia puhul tuuakse teinekord välja, et olete pärinud oma eelkäijalt ulatusliku võrgu, mis paneb teid teiste turuosalistega eelisolukorda. Kuidas kommenteerite?

AV: Mis puudutab ajaloolist vaadet, siis siin peab arvestama sellega, et tollased võrgud olid loodud telefoniteenuse pakkumiseks. Nende baasil sai pakkuda dial-up internetti ja seejärel ka püsiühendusi, mis võimaldasid kiirusi kuni 12 Mbit/s. Nendel kunagistel võrkudel, mis Telia eelkäijale üheksakümnendatel aastatel üle anti, pole enam mingit seost võrguga, mida kasutame tänase ülikiire interneti pakkumiseks.

Suurema osa nendest võrkudest oleme tänaseks asendanud valguskaabli ühendustega. Nendel võrguosadel, kus pole majanduslikult otstarbekas vaskkaableid uutega asendada, oleme kasutusele võtnud aga tänapäevased tehnoloogiaid (VDSL, Vectoring), mis võimaldavad ka vasevõrgul pakkuda ülikiireid ühendusi (kuni 200 Mbit/s). Kõik see kokku on nõudnud ka konkurentidest kordades suuremaid investeeringuid.  Ehk veel kord – n-ö ajaloolisel võrgul pole Telia tänase kaasaegse võrguga midagi pistmist.

 

 

Digitark koondab tehnoloogiateadlikke ja -huvilisi toimetajaid, kes otsivad üles põnevaimad ja kasulikumad tehnoloogiakillud Eestist ja laiast maailmast, et sinu elu oleks lihtsam, mugavam, toredam ja turvalisem.

Kommentaarid