Ettevõtlus
1 min lugemine
Kuigi maailmas võetakse üha enam kasutusele sotsiaalroboteid, mis aitavad inimesi erinevate tegevustega, pole alati lõpuni läbi mõeldud nendega seotud potentsiaalsed turvariskid, vahendab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.
Sotsiaalrobot on olemuselt autonoomne robot, mis suhtleb inimestega, järgides oma rolliga seotud sotsiaalset käitumist ja reegleid. Nii kasutatakse neid näiteks klienditeenindajatena, eakate abistamisel jne.
Turvalahenduste looja Kaspersky teadlased avaldasid hiljuti aruande sotsiaalrobotite turvalisuse hetkeseisu kohta. Aruandes eeldatakse, et roboteid saab häkkida ning sellest tulenevalt uuriti nende võimalikke turvariske. Kokkuvõttes tuvastati robotite puhul kolm potentsiaalset riski: juurdepääsu saamine piiratud ruumidesse, tundliku teabe hankimine ja inimeste veenmine ohtlike tegevuste tegemiseks.
Teadlased viisid läbi kolm sotsiaaltehnoloogilist ülesannet, et uurida, kas ja kuidas peavad täiskasvanud inimesed vastu ühe roboti sotsiaalsele survele. Selleks kasutati robotit, mille rinnale oli paigaldatud tahvelarvuti erineva teabe kuvamiseks ja kasutajate sisendi saamiseks.
Kuidas mõjutasid robotid inimesi?
Esimene uuring ehk Robot jälitamas hõlmas roboti paigutamist raamatukogu, tehnoloogiainkubaatori ja rahvusvahelise mikroelektroonika uurimisinstituudi hoone sissepääsu juurde. Vaatamata sellele, et nende asutuste töötajaile olid antud ranged juhised kedagi hoonesse mitte lasta, leiti, et koguni 40% inimestest lasi roboti turvatud alale.
Uuringus Robotid tundlikku infot hankimas analüüsiti roboti võimet hankida andmeid sõbralikes vestlustes osalemise kaudu. Osalejad jäeti robotiga 15 minutiks üksi ja peaaegu kõik osalejad avaldasid robotile andmeid kiirusega üks infokild minutis.
Kolmas uuring Robotid veenmas inimesi tegutsema hõlmas robotit inimtöö juhendajana, kus teadlased keskendusid turvanõuetega seotud toimingutele. Robot esitas inimestele nimekirja tegevustest, mille viimased pidid siis täide viima. Muuhulgas soovis robot, et inimene kuvaks talle suletud ümbriku sisu ja et inimene sisestaks arvutisse USB mälupulga. Uuringus osalejate jälgimisel tuvastati, et inimesed olid varmad roboti soovil arvutisse sisestama mälupulka, samas kui ainult üks osaleja keeldus robotile näitamast suletud ümbriku sisu.
Üldine järeldus uuringust oli, et inimesed ei arvesta sellistel puhkudel tavaliselt turvariskidega ning arvavad, et robot on heatahtlik ja usaldusväärne. Seda muljet võimendab veelgi roboti sõbralik ja vähenõudlik välimus
Originaalartikliga samal teemal saab tutvuda SIIN.
