Allikas: Sony pildipank

Sony XZ Premium – väga hea, kuid kellele? 0



Sony on teinud juba aastaid nii kaameraid kui ka telefone. Ning on teinud seda hästi, isegi minu esimene mobiiltelefon oli Sony. Edev kuulariklapiga telefon Sony CM-DX 1000. Sony on suuremale osale Ida-Euroopast kujunenud kvaliteedimärgiks, mida võib alati usaldada. Ning üldiselt pole see kvaliteedimärk alt vedanud. Ehkki ülalmainitud telefoni kuulariklappi võib põhimõtteliselt disainiveaks pidada, olen senini Sony toodetega vägagi rahul olnud. It just works, nagu ütles Steve Jobs Apple’i toodete kohta. Sama kehtib ka Sony XZ Premiumi nutitelefoni kohta.

Välimus

 

Sony telefonide (nagu ka muude toodete) disain on mulle üldiselt meelepärasem kui näiteks teise elektroonikagigandi Samsungi oma. Selles on teatavat vaoshoitust ja elegantsi, ilma idamaiselt bütsantslikku küllusesse laskumata.

Seda üllatavam oli minu jaoks Sony XZ Premiumi välimus – sellist blingi pole ma näinud isegi Samsungi telefonide juures. Või kui, siis ainult nende juures. Telefoni tagakülg on põhimõtteliselt suur peegel. Ning vähemalt keskealise meessoost eurooplase paneb selline disainilahendus õlgu kehitama. Või on see vihje, et just selline tegelane peab tihemini pilku peeglisse heitma? Peegel iseenesest võib näiteks naisterahvaste puhul isegi kasulik olla, kuid praktilisest küljest on see samasugune möödalask nagu kuulariklapp, mis mütsikandja kõrva juurde tõstes sulgub ja kõne katkestab. Edev telefon meeldib kõigile, aga kui selle edevuse säilitamiseks peaks seda pidevalt mikrokiust lapiga nühkima, siis pigem, tänan ei. Peegelefekti säilitamiseks peaks sellele paigaldama läbipaistva plastümbrise, mis omakorda näeb välja odav ega harmoneeru telefoni hinnaklassiga. Läbipaistmatu ümbrise puhul jälle kaob edevusfaktor täiesti.

Allikas: ekraanitõmmis Telia e-pood
Allikas: ekraanitõmmis Telia e-pood

 

Mis mulle Sony XZ Premiumi disaini juures aga kõige enam meeldib, on see, et sõrmejäljesensor on paigaldatud sisselülitusnupule. Ning see nupp on paigaldatud telefoni küljele. Just sinna, kuhu satub telefoni käes hoides pöial.

Ok, teine parim asi on veel: eraldi kaameranupp, mis laseb kaamera aktiveerida, ilma telefonile pilkugi heitmata. Et kaamera funktsioon on minu jaoks nutitelefoni juures üks olulisemaid, siis hindan väga seda, et ka tootjafirma pildistamisvõimalust piisavalt vääristab.

Telefoni välimusele lisab lihvi igasuguste füüsiliste nuppude puudumine esiküljelt, mis on õige ja ajakohane lahendus kõikidele nutitelefonidele.

Välimuse juures ei saa mööda ka kasutajaliidesest ning siin annan Sonyle taas plusspunktid. Sony versioon Androidist jätab meeldivalt puhta ja kuiva tunde. Juba n-ö karbist välja välimus on sellel piisavalt viisakas, et selle vahetamisega mitte vaeva hakata nägema.

 

Kasutamine

 

Ehkki Sony XZ Premiumi ekraan on peaaegu sama suur kui mu iPhone 7 Plusil, tundus XZ taskus märgatavalt suurem ja toekam. Toekus iseenesest pole põrmugi paha, on tore, kui telefon jätab asise tunde, aga kui telefon on üpris libe, siis kasutaja elu see kergeks ei tee. Iga kord, kui telefoni kätte võtsin, pidin sellele protseduurile hoolikalt keskenduma, et hinnaline vidin näppude vahelt minema ei lupsaks. Ehk võimendas välimuse libedust selle peegline sära.

Välimus välimuseks, aga kasutamise juures on peamine ikkagi see, mis telefonil n-ö kapoti all toimub. Sony pole oma uue lipulaeva juures koonerdanud, jõudu ja jaksu on masinal ülearugi. Kõik (rakendused, mängud, internet jms) toimub sujuvalt ja tüütute lag‘ideta (vähemalt testperioodi vältel, aga edasise suhtes ei julge ma garantiid anda). Samas, sellisel tasemel töötavad kõik tippklassi telefonid, olgu siis tegu Sony, Samsungi, Huawei või Google Pixeliga.

 

Testides võivad telefonide tulemused erineda, kuid tavatarbijale on tipptelefonide jõudluse vahe enamasti märkamatu

 

Kasutamisnaudingut lisab kindlasti ülihea ekraan, kui selle 4K resolutsioonile vaid piisavalt sisu leida. Nagu ikka selliste üliheade ekraanidega, kaasneb sellega probleem, et telefoniga tehtud pildid, mis nutifoni ekraanil paistavad ülimalt detailsed ja säravad, kaotavad arvutiekraanil suurema osa oma hiilgusest ning tunduvad keskpärased.

Eraldi tahaks öelda kiidusõnu Sony XZ Premiumi aku kohta, mis pidas vastu üllatavalt hästi. Väiksema kasutuse korral oli mul ühel õhtul voodisse minnes aku täituvus veel 82%! Paraku ei pannud ma aku vastupidavust kunagi maksimaalselt proovile, vaid panin selle telefoni koos teiste oma vidinatega õhtul laadima. Ometi usun, et ilma eriliselt riskimata võib see aku kenasti vähemalt kaks päeva vastu pidada, kui just pikemaid filmivaatamisi ei korralda. Igatahes peaks akumahutavus rahuldama ka heavy user’it.

Lisaks 4K ekraanile on Sony XZ Premiumil veel üks omadus, mida ma teistel tippklassi telefonidel näinud ei ole. Nimelt saab sellel vahetada nii SIM- kui ka mälukaarti ilma tavapäraste abivahenditeta. See tähendab üldse ilma igasuguste abivahenditeta. Taas koht, kus teised telefonitootjad Sonyst eeskuju võiksid võtta.

Ühe asja üle tahaks ka pisut viriseda. Nagu ma jutu alguses juba mainisin, on Sony alati olnud teatavaks kvaliteedimärgiks. Seega on mul ka ootused tema suhtes keskmisest kõrgemad. Nii olin pisut pettunud telefoni kaameras. Mitte et see oleks olnud halb, seda mitte mingil juhul. Tegu on igati hea tulemusega, lihtsalt oleks oodanud midagi palju enamat. Seda enam, et Sony on kõrgelt tunnustatud just oma kaamerate poolest.

Kuigi kaameral on teiste nutitelefonidega võrreldes ainulaadne tehniline võimalus – aegluubis filmimine 960 kaadrit sekundis, ootaks paremat tulemust ka tavaliselt fotolt. Ja parema tulemuse all pean ma silmas silmapaistvat tulemust, mitte lihtsalt head. Ehkki Sony on oma kaamera varustanud isegi liitreaalsusega (augmented reality), tundub see pigem eksootilise, aga tarbetu ajaviiterakendusena, nagu Samsung tavatses varem oma telefonidesse lisada, mitte kvaliteetse meelelahutusena. Tõtt-öelda panid nii kõnealune AR kui ka veel mõned kaamerarakenduse lisad mind kukalt kratsima – kelle jaoks Sony selle telefoni ikkagi valmis on teinud?

 

 

Mis puutub telefoni helisse, siis kõlarid mulle erilist muljet ei jätnud ning ilmselt nendesse polegi mõtet panustada, sest reeglina kuulab vähegi muusikahuviline muusikat mitte läbi telefonikõlarite, vaid kas kaasaskantavat kõlarit või kõrvaklappe kasutades. Ning vähemalt Sony enda sõnul on ta panustanud mitmel erineval moel just kõrvaklappide helisse ehk helisse, mis jõuab kõrvaklappidesse.

Sony sõnul suudab nende audiomaagia pakkuda kolm kuni kuus korda kvaliteetsemat heli kui CD või MP3. Helikao pärast ei pea muretsema ka juhtmevabasid kõlareid või klappe kasutavad melomaanid, sest väidetavalt on Sony XZ Premiumi juures kasutatud parendatud bluetooth-ühendust, mis suudab edastada kolm korda rohkem heli kui tavaline bluetooth. Oma Apple AirPodidega ma paraku mingit peadpööritavat helikvaliteedi tipptaset ei märganud, kuid ehk selleks ongi vaja hoopis kõrgema kvaliteediga klappe.

 

Kokkuvõtteks

 

Sony Xperia XZ Premium on vaieldamatult üks eriline telefon, mille juures võib esile tuua nii plusse kui ka küsitavusi. Erinevatelt nutikatelt disainilahendustelt nagu küljel asuv sõrmejäljesensor, küünega avatav SIM-kaardi sahtel ja eraldiseisev kaameranupp, võtab plusspunkte maha sõrmejälgi koguv korpus. Unikaalse 960 kaadrit sekundis filmiva videokaamera sära vähendab pelgalt hea (mitte ülihea) fotokvaliteet ja veider AR-rakendus. Ning eks neid vastuolusid ilmne kasvõi selles arvustuses veel teisigi. Kokkuvõttes aga on tegu isikupärase ja isegi põneva nutiseadmega, mis ilmselt ei jäta kedagi ükskõikseks.


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid