Targa äri nipp!

Slack – vaieldamatult parim rakendus kaugtööks 0


Hiljuti avaldanud autorid

Keskmine Eesti tööandja eelistab hoida alluvaid oma silma all, see tähendab kontoriseinte vahel vangistuses. Piisava asustustiheduse puhul aga kipub juba aastakümneid populaarsust kogunud n-ö avatud kontor meenutama kalkunifarmi.

Slack

Slack Technologies, Inc.

Android iOS Windows

Kas teie teate, miks on poes vabapidamisel olnud kanade munad kallimad linnuvabriku toodangust? Sellepärast, et vabapidamisel olnud kanad on õnnelikumad ning nii on ka nende munad loomulikuma ja parema maitsega. Kui aga isegi oma madala intelligentsi poolest tuntud tiivuline oskab priiust vääriliselt hinnata, siis seda enam on see oluline toitumisahela tipus asuvale looduse kroonile – kontoris või büroos vaevlevale valgekraele.

Slackist lühidalt

  • Slack on saadaval mitmes hinnaklassis. Väikestele gruppidele sobib täiesti tasuta versioon, mis väidetavalt pakub samuti igale kanalile piiramatut arvu kasutajaid, kuid reaalselt peaks see number piirduma AINULT 8462 kasutajaga.
  • Lisaks on praegu veel Standard- (aastatasu 80 dollarit, kuukaupa 8 dollarit kuus) ja Plus-pakett (aastatasu 150 dollarit, kuukaupa 12,50 dollarit) ning loomisel on ka Enterprise-versioon, mille hinnatase esialgu veel teada pole, kuid tõenäoliselt hakkab see sõltuma kasutajate arvust.
  • Kui tasuta versioonil on koostöö vaid 10 teenusega ning otsing toimib vaid viimase 10 000 sõnumi jaoks, siis juba Standard-paketil on teenuste arv piiramatu nagu ka otsinguvõimalused sõnumite kogu ajaloo jaoks.

Mõningate elukutsete (nt ajakirjanik) juures on kohene ja pidev infovahetus mõistagi oluline. Ometi on viimastel aastatel läbi viidud uuringud tõestanud, et paljude teiste ametite juures põhjustab avatud kontor stressi ja sellega kaasnevat olulist tööviljakuse langust.

Raske on keskenduda oma ülesannetele, kui kuuldepiirkonnas räägib keegi telefoniga ning teised kolleegid arutavad tööasju või eelmise õhtu seiklusi linna peal.

Eriti talumatuks aga muutub kontorielu siis, kui ilmad ilusaks lähevad. Seega on kaugtöö väga hea mõte. See võimaldab töövõtjal tegutseda enda jaoks optimaalselt meeldivas keskkonnas, aega ja energiat ei kulu enam logistikale ning tööandja võib pikemas perspektiivis mõelda väiksemale ja vähem kulukale tööpinnale.

Täielik win-win situatsioon. Ometi võib selle olukorraga kaasneda oluline risk halvenenud kommunikatsiooni näol. Kuidas siis tagada püsiv ja stabiilne suhtlus kolleegide vahel, et need peata kanadena ilma mööda laiali ei sibliks?

Saabunud nutiajastul on meil selleks võlusõnaks mõistagi erinevad rakendused. Praegu on neid juba mitmeid ning nende arv on kindlasti kasvuteel. Samas on üks, mis juba praegu teiste seast esile tõuseb ning millele võib ennustada suurt ja ilusat tulevikku.

Slack – looderdamisest on asi kaugel

Slack (looderdama ingl k) sai alguse tänaseks looja karja läinud online-mängust Glitch. Rakenduse taga seisavad paar tänaseks ühe populaarsema fotojagamiskeskkonna Flickr kunagist asutajaliiget. Tänaseks on Slackil vähemalt miljon igapäevast aktiivset kasutajat ning see arv kasvab jõudsasti.

2013. aasta augustis lansseeritud Slacki ambitsioonid on suured. Siin on ühendatud nii reaalajas suhtlemisrakendus kui ka e-post ning failijagamisteenus. Kogu Slacki tegevus on jagatud meeskondadeks ja kanaliteks (channels), kus toimub kogu tegevus, see tähendab kommunikatsioon ning infovahetus.

Meeskonnaga võib liituda praktiliselt piiramatu arv kasutajaid ning iga kasutaja võib luua peaaegu piiramatu arvu kanaleid vastavalt erinevatele teemadele. Nii võib luua eraldi kanali iga tööprojekti jaoks ning liita seal suhtluses töötajad ja kliendid, et kommunikatsioon oleks võimalikult kiire, läbipaistev ja vahetu. Mõistagi saab iga kasutajaga seal suhelda ka täiesti privaatselt. Beetaversioonis peaks olema kättesaadav nii tavaline helistamine kui ka grupikõne.

Slack aitab infovoogusid korrastada nii kontoris kui kaugtöö vormis.
Slack aitab infovoogusid korrastada nii kontoris kui ka kaugtöö vormis.

Kanalisse “tõstetud” failid on kõigile kommenteerimiseks ja muutmiseks kättesaadavad, neid ei pea enam taga otsima oma postkastidest või pilveteenustest.

Esile tuleb tõsta Slacki otsinguteenust, mis leiab märksõnu isegi kanalisse postitatud dokumentide ja PDF-failide sisust! Pole paha või mis!?

Integreeritud tehnoloogiad

Slack ühendab nii reaalajas suhtlemisrakenduse kui ka e-posti ning failijagamisteenuse.
Slack ühendab nii reaalajas suhtlemisrakenduse kui ka e-posti ning failijagamisteenuse.

Slacki loojad vaatavad oma kätetööle avarama pilguga kui paljud teised. Suurt tähelepanu on pööratud integratsioonile teiste teenuste ja rakendustega. Juba täna võib Slackiga integreerida üle 150 erineva rakenduse, muutes selle täpselt vastavaks oma vajadustele. Saadaval on nii vanu tuttavaid ja ennast tõestanud produktiivsus- ja suhtlusrakendusi (Skype, Google Drive, Dropbox, Twitter jne) kuni täiesti tobedate rakendusteni kassimeemide loomiseks. Kasutajad võivad oma sõnumeid ilmestada fotode, gif-failide ja emotikonidega.

Slack on universaalne ja seda võib kasutada kõikjal – see on saadaval nii Androidi, iOS-i, Windows Phone’i (beeta) nutiseadmete kui ka Maci, Windowsi ja Linuxi (beeta) arvutite jaoks. Lisaks on saadaval rakendus ka Apple Watchi jaoks. Android Wearile eraldi rakendust pole, kuid seal on olemas Slacki integratsioon teiste rakenduste kaudu.

Kui aga sina, hea lugeja, tead mõnda veel paremat või põnevamat rakendust kaugtöö tegemiseks, siis jaga kõhklematult oma teadmisi koos põhjendustega siinsetes kommentaarides või kirjuta otse toimetusele!


Autorist

Erki Oras

Erki Oras

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusidm" muigav ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkuse on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Autori teised artiklid

Kommentaarid