Nutiseadmed on võrratud. Need toovad mugavalt sinu taskusse kogu sinu tutvusringkonna, värskeimad uudised ja meeldiva suhtluse. Samas olen ma kindel, et vahete-vahel oled sa tundnud ennast väsinuna kogu sellest infoküllusest, mis sulle osaks saab.

 

Lakkamatud teavitused ei lase sul keskenduda olulistele teemadele ning ka sotsiaalmeedias pole juba mõnda aega midagi asjalikku leida olnud – sulaselge ajaraisk.

See on tõsi, et digitaliseerumisega kaasnevad lisaks erinevatele hüvedele ka suuremad või väiksemad probleemid nagu ärevus, silmade väsimus või lihtsalt frustratsioon. Nii on päris hea mõte mõnikord väike digipuhkus ette võtta. Digipuhkust võib ette võtta erineval määral, vastavalt oma soovile ja vajadusele ning see ei pea alati olema täielik digitaalne askees. Ehkki ka viimasest võib abi olla. Aga allpool anname mõned nipid, kuidas oma digisõltuvusest pisut puhata.

 

Pane oma seadmed mujale

 

Üsna levinud on harjumus õhtust aega enne und veeta voodis lesides nutiseadme või läppari ekraani taga. See on tegelikult üsna kahjulik harjumus, mis päris kindlasti mõjutab une pikkust ja kvaliteeti. Seepärast oleks arukas paigutada seadmed õhtul endast eemalt, teise tuppa või kasvõi kööki. Kui seadmed tavaliselt ööseks ka laadima pannakse, siis tuleks ka laadimisseadmed paigaldada oma voodist kaugemale, et kiusatusele oleks kergem vastu panna. Kui su nuti telefon on samas ka äratuskell, siis paigutades selle voodist kaugemale ei teki kiusatust peale äratuse vaigistamist tagasi voodisse viskuda. Great success! 

 

Lülita välja teavitused

 

Kui teavitus äsjasaabunud kiireloomulisest töömeilist on igati asjakohane, siis olgem ausad – milline sotsiaalmeedia teavitus oleks sedavõrd aktuaalne, et nõuaks kohest reageerimist? Võibolla tuhandest üks? Või kaks? Mõistagi võib teavituste ignoreerimisega kaasneda kerge eemale- või ilmajäetustunne, kuid tegelikult on see petlik. Sinu sõbrad ja tuttavad ei ütle sinust lahti, kui sa nende postitusele esimese tunni-paari jooksul ei reageeri. Kui nad on ikka tõelised sõbrad. Iga kõlli peale sotsiaalmeediasse sukeldumine ja seal palavikuline ringilappamine võib sinu tööviljakusele ja närvikavale tõeliselt halvasti mõjuda. Jäta aktiivseks vaid tõeliselt olulised teavitused ja ülejäänutega tegele siis, kui selleks piisavalt palju vaba aega on.

 

Häälesta oma sotsiaalmeedia

 

Erinevad sotsiaalmeediad pakuvad oma sisu reguleerimiseks erinevaid vahendeid. Nii näiteks võib Twitteris täiesti või ajutiselt ära blokkida konkreetsed sõnad või väljendid. Facebook aga võimaldab panna tüütud postitajad mõnusalt pikale 30-päevasele uinakule st nende postitused sinu lehele ei ilmu ja sind nendest ei teavitata. Ehk olekski enne digipuhkuse algust saata kõik need tuttavad, kelle arvamus sulle tõeliselt oluline pole, pikale suvepuhkusele.

 

Piira oma aega sotsiaalmeedias

 

Lihtne öelda, aga raske teha. Kui aga iga-aastane puhkus kätte jõuab, siis on lihtsam teha oma igapäevases rutiinis muudatusi. Arukas on endale määrata mingi konkreetne aeg päevast, millal Facebooki, Twitterit või TikToki lapata. Olgu siis näiteks hommikukohvi juues või pärast õhtusööki puhates. Teavitage sellest plaanist ka oma lähikondseid, kes võiksid teid sõbralikult korrale kutsuda, kui te muul ajal ootamatult sotsiaalmeedia küüsi langete. Perekonnaliikmete manitsustel võib olla vägagi oluline mõju, kui seda suudetakse ilma emotsioonideta võtta.

 

Kustuta rakendused

 

Kui aga kohe kuidagi ei õnnestu Facebooki või Twitteri kammitsast end vabastada, siis tasub mõelda nende rakenduste eemaldamisele vähemalt puhkuseperioodiks. Peale puhkust saate selle ju uuesti oma telefoni tõmmata ja alustada sealt, kus viimati pooleli jäi. Muuseas, oma plaanidest sotsiaalmeediast eemalduda on viisakas samas meedias eelnevalt viisakalt teada anda, et inimesed ei püüaks sinuga läbi selle suhelda ja sinu vaikimise peale põhjalikult solvuda. On aga sotsiaalmeedia sõltuvus juba liiga raske ning kipub reaalset elu segama, siis tasub kaaluda oma konto likvideerimist. Esialgu võib see tunduda küll ilmvõimatu ja isegi valus, kuid ükski virtuaalne keskkond pole tegelikult võrreldav reaalse elu vaheldusrikkuse ja sisukusega. Ekraani taga istumisest vabanenud tunnid võivad tuua kustumatut kasu sinu elukvaliteedile ja suhetele.

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid