Seadmed
4 min lugemine
Traditsiooniliselt on esimesed kuud aastast see periood, mil paljud tootjad maailmale oma uusi telefone tutvustavad. Seda traditsiooni on kenasti jätkamas ka Samsung ning ilmutanud uued tipp S-seeria aparaadid.
Pisut harjumatu ja traditsioone murdev on aga seekordne mudelite numeratsioon. Täpsemalt öeldes ei järgne eelmise aasta S10 nimelisele seadmele mitte S11, vaid hoopis S20. Seda nime kannab lausa kolm aparaati.
Maailmal tuleb nüüd teadmiseks võtta, et hetke parimad Samsungid on S20, S20+ 5G ja S20 Ultra 5G.
Neist igas mõttes kõige-kõigem on muidugi Ultra lisanime kandev ja just selle seadme kohta saabki peale mõne päevast kasutamist nüüd esimesed kokkuvõtted teha.
Kõike on rohkem
S20 Ultra 5G omanik saab oma raha eest väga palju telefoni ja seda kõige otsesemas mõttes. Nimelt esiteks on Ultra väga suur. Olgugi, et ekraan ulatub peaaegu igast küljest täiesti servadeni, on selle mõõduks siiski 6,9 tolli ja seda on tunda. Kuigi suure ekraani peale mahub palju infot ja ka videote vaatamine on juba peaaegu talutav, on selle mõõdud füüsiliselt siiski päris piiri peal ja siit edasi enam suuremaks minna pole mõistlik. Võrdluseks, väiksemate tahvelarvutite ekraan on seitsme tolli suurune.
Teiseks on Ultra päris paks ja raske. Täpsemalt 8,8 mm paks ja 220 grammi raske. Seega on seda telefoni igas taskus või kotis kahtlemata tunda ja märkamata ta ei jää. Naljaga pooleks võib öelda, et võib-olla on Ultrat seetõttu ka üsna raske kusagile maha unustada.
Positiivse poole pealt on seadmes nüüd aga veelgi rohkem tehnilist võimekust. 12 GB põhimälu on rohkem kui enamikes sülearvutites. 128 GB salvestusmahtu on samuti sülearvutitega võrreldav ja erinevalt näiteks Applest, saab seda veel mälukaardi abil suurendada. Samsungi enda keerulise ja pika nimega protsessor Exynos 9830 Octa-Core on väga kiire ning kahtlemata mobiiltelefonide maailmas üks parimaid saadaolevaid. Lisaks, nagu ütleb ka seadme nimes sisalduv kombinatsioon 5G, on selge, et seade saab hakkama ka selle tehnoloogiaga.
Kogu seda tulevärki varustab energiaga tervelt 5000 mAh mahutav aku. See on ilmselt suurem, kui üheski teises Samsungi telefonis kunagi olnud on. Aku laadimiseks on kohe karbis kaasas 25W kiirlaadija. Selle abil täitub aku nullist saja protsendini ca tunniga. Lisaks on eraldi saadaval ka 45W laadija, mis tõenäoliselt veelgi kiiremini energiat seinakontaktist telefonini toimetab. Veel on toetatud ka juhtmevaba laadimine ning endiselt oskab telefon teisi seadmeid ise juhtmevabalt laadida. Seega tehnilised näitajad on kõik praeguse hetke ülemise piiri lähedal ning lühidalt öeldes saab Ultra ostja omale viimase malli telefoni.
Ekraan
Rääkides uuendustest lähemalt, tuleks aga veelkord ja pisut pikemalt peatuda ekraanil. Selle 6,9 tolli suurune mõõt sai juba mainitud, kuid uuendusi leidub teisigi.
Nimelt on ekraan nüüd suurendatud värskendussagedusega. Täpsemalt öeldes on sagedus tõstetud 120Hz peale ehk tavapärasest poole suuremaks. Teoorias tähendab see, et pilt on sujuvam ja silmale mugavam vaadata. Praktikas on vahet esimese hooga üsna raske märgata, kuid erinevaid (60 ja 120 Hz) seadmeid otse kõrvutades, on vahe siiski nähtav ja 120 Hz on parem. Küll aga on selle funktsionaalsusega Samsungil omad agad. Nimelt ei saa 120 Hz režiimi aktiveerides kasutada suurimat ekraani resolutsiooni. Samuti lülitub videote filmimisel välja 8K võimekus. Lisaks tundub, küll ilma täpsemaid mõõtmisi tegemata, et aku kestab isegi kuni 25% kauem kui 120 Hz on välja lülitatud. Seega kokkuvõttes on tegemist küll hea asjaga, kuid lahendus on justkui veel natukene poolik.
Muudes aspektides on ekraan aga suurepärane. Sellel jätkub teravust, see on endiselt alati sees võimekusega ja selle alla on peidetud sõrmejäljelugeja. Lisaks on see ka servadest kumera, ehk edge disainiga. Seekord küll on seda kumerust pisut vähendatud. Eeldatavasti tahtmatute puudete vältimiseks.
Eesmine kaamera aga on Samsungile kohaselt lihtsalt omaette “augus”, mitte kulmu või paksu serva sees. See on mõnus ja ootamatult loomulikuna mõjuv lahendus. Seega, nagu öeldud, on ekraan ilma „kulmuta“, kuid tähelepanuväärne on hoopis see, et kuidagiviisi on Samsung suutnud ekraani ülemise osa ja raami vahele mahutada veel ka kõlari ning eeldatavasti on seal ka mitmed erinevad andurid. Kuidas see õnnestus, on raske öelda, kuid kokkuvõttes on tulemus väga hea ja konkurendid võiks siin küll õppust võtta.
Muidugi leiab esimesel poolel asuv kaamera lisaks enda pildistamisele kasutust ka näotuvastuse juures. See viimane on nüüd ka Samsungil juba üsna heaks ja kiireks läinud, kuigi iPhone–i pea momentaalsele toimimisele on veel veidi maad minna. Veidi parem või õigemini stabiilsem, võiks olla ka sõrmejäljelugeja. Kord toimib see nagu mõte, kord jälle ilma näiva põhjuseta mitte.
Kaamera
Ilmselgelt on S20 Ultra peamiseks erisuseks, võrreldes kõikide teiste telefonideg, selle kaamera.
Kõigepealt asub kõik pildistamisega seotu nüüd selgelt eraldi ja üsna suure ruudu sees. Paraku on see ruut suur, paks ja tegelikult ka lihtsalt kole. Lisaks on see paigutatud ühte nurka, mis tähendab, et telefon jääb lauale asetades kõikuma. Teisalt aga on kaameral objektiive suisa 4 tk. Ehk tava-, lainurk-, sügavus- ning viimasena lausa 108 Mpix ja 100 kordset suurendust pakkuv zoom objektiiv. OK, see 100x on digitaalne suurendus ja kõlbab tegelikult pigem nii-öelda laiamiseks. Samas aga on zoom-ist esimesed 10x ikkagi optilised ehk selline suurendus, mis toimub füüsiliselt läätsi liigutades. See aga omakorda tähendab, et suurendamisel ei teki kadusid kvaliteedis.
Pildistamisel on kasutajale loomulikult abiks tehisintellekt ehk AI. See vahetab vastavalt vajadusele kasutatavaid objektiivide, teeb hämaras järjest kümneid pilte ja paneb neist kokku ühe korraliku ning saab aru kui pilt jäi ebaterav või kellegi silmad jäid kinni. Samuti püüab AI pidevalt arvata, mida konkreetselt pildistatakse ning vastavalt sellele seadeid kohandada. Nagu arvata võib, on üldjoontes selle klassi telefoni pildid kas head või väga head. Vaid vahel harva kipub fookus pisut kaduma või Samsungile omaselt värvi natuke palju olema. Tõenäoliselt on tegu nii-öelda lapsehaigustega ja kaamera läheb uute tarkvaraversioonide ilmudes stabiilsemaks.
Videote filmimisel saab aga kasutada lausa 8K režiimi. Milleks seda täpselt vaja on või kust salvestatud sisu vaadata, pole veel päris selge, kuid olemas ta on ja heades oludes toimib ka enam-vähem normaalselt. Pimedas kontserdisaalis aga tasub tavapärasemate resolutsioonide juurde jääda. Pilt on veelgi parem kui „Ülim Stabiliseerimine“ nime kandev värinaeemaldaja sisse lülitada. Kui pildid-videod tehtud, saab telefonil lasta need veel grupeerida. Videotest aga soovi korral teha väikesi lühikokkuvõtteid.
Vähem nuppe, vähem pesi
Nagu eeldada võib, on see telefon veekindel. Lisaks vastab seade eeldustele ka selles osas, et puudu on kõrvakapipesa. Karbis on küll kaasas AKG kaubamärki kandvad usb-c kõrvaklapid, kuid neid, kel on olemas korralikud kõrvaklapid ja soov neid kasutades telefonist muusikat kuulata, see ei aita. Õnneks aga on füüsilise poole pealt paremuse poole muutunud see, et kõik nupud on nüüd jälle paremal küljel ning tagasi pole tulnud ka eraldi Bixby digiassistendi klahv. Üks eraldi nupuke on lisaks heli omadele küll olemas, kuid see on programmeeritav ja vaikimisi käivitab hoopiski kaamera. Tarkvarana on kasutusel Android 10 ehk selle platvormi hetke kõige uuem variant. See on küll Samsungi kastmes, kuid ikkagi väga kena ja viimistletud.
Kokkuvõttes
S20 Ultra on põhimõtteliselt hetke kõige parem Android telefon. See on võimas, kiire, oskab kõiki viimase moe kohaseid trikke ning omab väga-väga head kaamerat. Miinusena saab selle seadme ostja füüsiliselt ehk juba pisut liiga suure telefoni ning ka hinna poolest on tegu pehmelt öeldes kallimapoolse aparaadiga.
