Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Kõik meie kodused IT-seadmed on pidevas arengus. Seadmete areng saab toimuda kahte eri teed pidi. Ühel juhul jääb seade lihtsalt vanaks, tema tarkvara ei arendata ning sellise lähenemise tulemusel peab olemasoleva seadme ümber vahetama uuema vastu. Teine viis seadmete ajakohastamiseks on tarkvara uuendamise tee, mis lubab kasutusele võtta uuema sisu ning lisada täiendavaid funktsioone ja võimalusi juba olemasolevasse seadmesse.

Motorola Arris digiboks

Siiani on Elion NutiTV arendamisel kasutanud tarkvaralist uuendamist ning ajakohastanud kõik klientide kasutuses olevad Motorola digiboksid tarkvara uuenduse abil. Nüüd on jõudnud kätte aeg, kus Motorola on loobunud digibokside arendustööst (seoses Google poolse ülesostmisega) ning seetõttu on nüüd meie tootevalikus Arrise kaubamärgiga digiboks.

Arrise digiboks on väiksem, kiirem ja seinale kinnitatav

Uus Arrise digiboks on mõõtmetelt väiksem, kuid tema protsessor on kiirem ning sisemälu on rohkem. Kasutajale avalduvad need parameetrid digiboksi kiiremas reageerimises puldi vajutustele. Kiiremini vahetuvad teleri ekraanil kuvatavad telekanalid. Kiiremini jõuab kanali info teleri ekraanile.

telekas + puldid

Uut digiboksi on võimalik kinnitada seinale, seda erinevalt vanematest digiboksidest, mis oskasid vaid „lamada“ teleri juures.

Numbritega pult on tagasi!

Valikuvõimalus on nüüd ka puldi osas. Tõime tagasi numbritega puldi S4. Hea numbrimäluga kasutajatel on jälle võimalus kiireks kanalivahetuseks kanalinumbrite abil. Aga valikus on ka lihtne S4 pult, kus kõik valikud toimivad vaid nelja noolenupu ja OK nupu abil. Valik on kasutaja teha, kas eelistada numbritega pulti või lihtsat pulti.

Elioni uue nutiTV pult nuppudega S4

Uuel puldil on lisaks IR (infrapuna)juhtimisele ka RF (raadiosagedus)juhtimine. Kui digiboks ja uus pult on RF-i abil paaritatud, võib digiboksi asetada näiteks teleri all olevasse kappi. Nimelt ei vaja raadiosagedusel juhtimine, erinevalt infrapunajuhtimisest, seadme ja puldi vahelist otsenähtavaust. RF abil on digiboksi juhtimine mugavam, kuna siis ei pea pulti suunama otse digiboksi suunas.

Raadiosageduslikku juhtimist kasutades kestavad puldi patareid ligi kaks korda kauem kui IR juhtimisel.

Teleri ja digiboksi sisse-väljalülitamine lihtsamaks

Ka Arrise digiboksil on HDMI-CEC tugi, mis võimaldab digiboksi puldist ühe nupuvajutusega tööle panna nii digiboksi kui ka teleri. Teler valib automaatselt õige HDMI-sisendi – just selle, kuhu on ühendatud digiboks.

Ka teleri väljalülitamiseks ei ole enam vaja teist vajutust teha. Piisab puldist digiboksi väljalülitamisest ning ka teler lülitab end stand-by olekusse, tarbides minimaalselt elektrienergiat. Selleks peab ka teler olema HDMI-CEC toega.

Erinevad tootjad nimetavad HDMI-CEC tuge erinevalt, lisan siia juurde üldlevinud teleritootjate HDMI-CEC nimetused:

  • LG – Simplink
  • Panasonic – Viera Link
  • Pioneer – Kuro Link
  • Philips – EasyLink
  • Samsung – Anynet+
  • Sharp – Aquos Link
  • Sony – Bravia Synk või Link.

Ühendused ja võimalused heli parandamiseks

Parima ühenduse digiboksi ja paneelteleri vahel tagab HDMI-kaabel. Aga ka vanemate telerite omanikud ei pea muretsema, jätkuvalt saab kasutada SCART-kaablit digiboksi ja teleri ühendamiseks.

Arris HDMI kaabel

Teadupärast on õhukeste paneeltelerite nõrgimaks osaks heliosakond, mis suudab edastada normaalselt küll jutusaateid, kuid muusika ja filmielamuste nautimiseks tuleb eelistada kodukino või ressiverit. Arrise digiboksist saab stereoheli välja spetsiaalse 4-kontaktiga 3,5 mm kaabli abil.

Digiboksi tehnilised andmed

  • 
Protsessor 650 MIPS
  • RAM mälu 512 MB, Flash mälu 128 MB
  • Juhtimine IR (infrapuna) ja RF (raadiosagedus)
  • Liidesed: HDMI, 4-kontaktiga AV (SCART ja stereoheli RCA)
  • Voolutarve: töös 5W, ootel 1W
ehk Digilemb teab omast elust, et mehed jäävad ikka lasteks, aga ajapikku muutuvad nende «mänguasjad» targemaks ja kallimaks. «Ja et olla päris sooneutraalne, siis olen tähele pannud, et sellised muutused on omased ka naistele,» selgitab ta ja tutvustab õhinaga oma «mänguasju», milleks on nutifon, peegelkaamera ja Mobiil-ID. Kauges digimaailma alguses, kus Juku PC oli kõva sõna ning dial-up ühenduste igapäevase kasutamiseni oli veel kümmekond aastat minna, nägi Digilemb juba digitulevikku. «Olen pea kogu elu tegelenud õpetamisega-koolitamisega ning seetõttu on välja kujunenud üks lihtne moto – puust ja punaseks,» muigab ta. «Muutvad tehnoloogiad, tulevad üha uuemad ja uuemad ning veelgi targemad seadmed, kuid kasutaja on tihti jäetud vaid suurte arvude ning tugeva turunduse meelevalda,» peab ta oluliseks kaitsta digitarklust jagades just nõrgemaid tehnotormlemises. «Koos digimaailma arenguga peame harima ka kasutajat targemaks, et neist muutustest täie raha eest rõõmu tunda.»

Kommentaarid