Ettevõtlus
5 min lugemine
Käesolev aasta möödub 5G teenuste arendamise tähe all, mis omakorda lükkab tagant nii rohepööret kui suurandmete kasutamist paremate otsuste langetamiseks, kirjutab Telia juht Robert Pajos.
Proovides aasta alguses prognoosida meie elu mõjutavaid tänavusi põhilisi tehnoloogiatrende, joonistub ühe olulise tooniandjana välja 5G. Lisaks lükkab rohepööre tagant ettevõtete digitaliseerimist ning järjest olulisemaks muutub ka võitlus küberkuritegevusega.
Tähtis otsus eelmise aasta lõpust toob kaasa tehnoloogianihke
2021. aasta lõpus lubas riik panna tänavu oksjonile kolm uut sagedusluba, mis loovad võimaluse 5G arendamiseks ning seega võime uskuda, et 5G kasutuselevõtt astub eeloleva aasta jooksul pika sammu edasi ka Eestis.
Konsultatsioonifirma CCS Insight raporti järgi jõuab 5G ühenduste arv maailmas selle aastanumbri sees 1,34 miljardini. See on hiigelsuur number, kuhu Eesti loodetavasti ka oma pisikese panuse annab. Raportis märgitakse sedagi, et kuigi seni on olnud selle tehnoloogia varajased kasutuselevõtjad Hiina ja Lõuna-Korea, siis 2021. aasta pühade-eelse mobiiltelefonide müügi järgi võib prognoosida, et USA läheb tänavu selles osas Hiinast ette.
Peatselt saame kasutama hakata spetsiaalselt 5G-le mõeldud sagedusvahemikku, mis tähendab senisest veelgi kiiremaid internetiühendusi. Kordades kiiremad ühendused võimaldavad aga omakorda asjade interneti edasist arengut, tarkade majade ja tervete linnaosade juurde tekkimist ning veel paljut muud, mis tegelikult mõjutab meie kõigi igapäevaelu.
5G annab võimaluse kiireteks arenguteks ka virtuaalreaalsuse ning tehisintellekti osas ja kindlasti veel paljus muus, mida me praegu ettegi ei kujuta, täpselt nii, nagu enne 4G tulekut ei osanud me ette aimata äppide või voogedastuse võidukäiku.
Näiteks üks igale inimesele korda minev ja aina kasvava tähtsusega teema, millest räägiti palju ka jaanuari alguses toimunud tehnoloogiamessil CES, on tervise ja elustiili monitooringuga seotud seadmete arendus, millele 5G tehnoloogia annab samuti tugeva taganttõuke. Paljudel meist on juba ammu randmel nutikell, mis mõõdab meie igapäevast liikumisaktiivsust, aga soovi korral ka vererõhku, une kvaliteeti ja veel paljut muud. 5G abil saab selliste seadmete arenduse viia uuele, märksa laiemate võimalustega tasandile.
Rohepööre vaatab ka tehnoloogia poole
Kindlasti on üks aasta märksõnu rohepööre, millele nii organisatsioonid kui ka kõik inimesed peavad mõtlema. Kuna teema on vägagi päevakorras juba mitu aastat, siis kahtlemata on selles osas juba palju samme astutud ning tehnoloogia abil saab neid samme muuta veelgi kiiremaks ja pikemaks.
Tehnoloogia aitab paljusid igapäevaseid tegevusi teha senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt. Muidugi on siin suur abi ka 5G-st, tänu millele saab tööle panna mitmeid uuenduslikke nutikaid lahendusi. Ülikõrge elektrihinna olukorras on hea teada, et 5G tehnoloogiat kasutades töötavad erinevad seadmed võimalikult optimaalsel režiimil.
Väheoluline pole ka fakt, et 5G võrk toodab ühe infoühiku transportimiseks vähem süsinikku kui praegune 4G võrk. See asjaolu kombineerituna suuremast digitaliseerumisest tuleneva kasuga peaks erinevate prognooside järgi langetama üleilmset süsinikuemissiooni 15 protsenti aastaks 2030.
Targem ja nõudlikum tarbija
Üks oluline telekomiteenuste turu mõjutaja on tehnoloogilise arengu kõrval nii kvaliteedi kui ka kiiruste osas aina nõudlikumaks muutuv tarbija, kelle ootusi peame pidevalt täitma ja ületama, et konkurentsis püsida.
USA-s PwC 15 000 inimese hulgas korraldatud uuring näitas, et kolmandik klientidest lahkub oma teenusepakkuja juurest juba ühe halva kogemuse järel. Kui aga kehvasid kogemusi on kogunenud kaks või kolm, vahetab teenusepakkujat juba 92 protsenti klientidest. Vastukaaluks on inimesed aga valmis rohkem maksma kiiruse ja kvaliteetse teeninduse eest, mis omakorda eeldab mahukaid investeeringuid sideettevõtjate poolt nii tehnoloogiasse kui ka teeninduskompetentsidesse.
Lisaks kasutuskogemusele mõjutab tänapäevast tarbijat ka aina rohkem ettevõtte enda kuvand. Siin on oluline nii eelpool mainitud roheteema kui sotsiaalne vastutustundlikkus laiemalt. See, kas ja mida ettevõte ühiskonnale tagasi annab ning milline on tema keskkonnajalajälg, on tarbimisotsuste tegemisel kui ka näiteks tööandja valikul praegu tunduvalt tähtsam kui veel kümme aastat tagasi.
Praeguseks on elementaarne, et klient tahab olla internetis just seal, kus ta parasjagu asub, olgu selleks Valgamaa männik või Tallinna kesklinn. Antud ootusele vastamisel tuleb operaatorite kõrval muidugi mängu ka riigi ülioluline roll, kes peab tagama, et vajalikku sidetaristut oleks võimalikult lihtne rajada. Näiteks tulevikku vaatavate “tarkade teede” loomisel on iseäranis oluline see, et kaasaegse sidetaristu loomine oleks ka Eestis takistusteta ja kiiresti võimalik kõikides transpordikoridorides, nii maanteede kui ka raudteede ääres.
Tähtis on seegi, et eksisteeriksid piisavad riigi toetusmeetmed hajaasustusega piirkondade internetiseerimiseks olukorras, kus see ei ole erasektori sideettevõtjate jaoks majanduslikult tasuv ega seega ka teostatav.
Andmed kui uue aja kuld
“Küberkuritegevus on pandeemia tingimustes hüppeliselt kasvanud ja pole näha, et see lähiajal vaibuks.”
Üks eelmise aasta mantraid kõlas nii: küsimus pole selles, kas sind küberrünnatakse, vaid millal seda tehakse. Küberkuritegevus on pandeemia tingimustes hüppeliselt kasvanud ja pole näha, et see lähiajal vaibuks.
Mida küberkurjategijad siis tahavad? Osad neist soovivad lunaraha näiteks ettevõtte raamatupidamise või tegevusfunktsioonide vabastamise eest, kuid aina suurem osa neist tahab seda, mis tänapäeval on rahast väärtuslikum: sinu andmeid.
Andmemassid suurenevad pidevalt ning mida rohkem andmeid on mõne ettevõtte või organisatsiooni käsutuses, seda paremaid ja täpsemaid ärilisi otsuseid suudab ta teha. Näiteks oleme avaldanud koroonapandeemia ajal erinevaid liikuvusanalüüse, mis näitasid, kui aktiivselt liikusid inimesed piirangute ajal, kuidas ajutiselt suurenes linnadest maapiirkondadesse ümber asumine jms. See aga on tegelikult alles algus.
Me saame anonüümsete mobiiliandmete põhjal üha targemalt analüüsida seda, millal ja kus inimesed liiguvad ning selle põhjal hinnata, kui palju mõnes piirkonnas sõidukid CO2 õhku paiskavad, kuidas seda arvestades näiteks liiklust ümber suunata ja hajutada jne. Kuni selleni välja, kuidas ilm mõjutab mõnes piirkonnas inimeste liikumist.
Suured andmekogumid annavad võimaluse teha nii äriliselt kasulikumaid kui ka keskkonnasõbralikumaid otsuseid väga erinevates valdkondades tööstustest põllumajanduse või metsanduseni.
Kuna andmetest on saanud uus kuld, on see aina enam ka küberkurjategijate sihtmärk. Kahjuks pole suur osa ettevõtetest ja eraisikutest veel päriselt teadvustanud küberohtude kasvavat rolli ja küberhügieen jätab endiselt soovida, ehkki trend on õnneks positiivses suunas. Telia 2021. aasta lõpus ettevõtete seas läbi viidud uuring näitas, et sellele teemale mõeldakse üha enam. Pole ka ime, sest samast uuringust nägime, et küberohtudega puutus eelmisel aastal kokku seitse protsenti rohkem ettevõtteid kui aasta varem.
Meil kõigil on oluline roll
Minu soovinimekirja 2022 saab kokku võtta kolme punktiga. Esiteks, Eesti jõuab 5G arendamises teistele riikidele järele ning innovatsioon sel uuel platvormil käib täie hooga. Teiseks, tehnoloogia poolt toetatud rohepööre teeb Eesti ettevõtete ja inimeste seas suured sammud edasi. Kolmandaks, küberturvalisuse teemad on varasemast veelgi enam rambivalguses ning tänu teadlikkuse kasvule võime 2023 alguses tõdeda, et ohvrite arv väheneb.
Usun, et meil on nii oskused kui ka võimalused olulisi protsesse käima lükata ja kiirendada. Loodan, et nii tehnoloogiaettevõtted kui ka avalik sektor ja poliitikakujundajad näevad võimalusi ja vastutust kõigi nende oluliste trendide ja muutuste läbiviimisel ja eestvedamisel koostöös, sest teisiti me ei õnnestu.
Arvamusartikkel ilmus ERRi uudisteportaalis
