Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Telia Safe aitab lapsevanemal kontrollida, millist veebisisu telefonis tema laps vaadata tohib.

Pühade eel tasub tähelepanu pöörata nutiturvalisusele

#e-kaubandus #turvaline suhtlus

Kuna lähenevate jõulude ja aastavahetuse eel kasvab nii veebipoodidest kauba soetamine kui ka mitmesuguste pühadepakkumiste levitamine erinevates kanalites (e-post, sotsiaalmeedia, SMS), on paras aeg meelde tuletada, kuidas oma nutiseadmeid turvaliselt kasutada.

Viis kuldreeglit

Mida aga kõigepealt teha, et enda ja lähedaste kasutatavate nutiseadmete turvalisust tõsta? Alustamiseks sobib vaadata, kas nutiturvalisuse viis kuldreeglit on nutiseadmetes täidetud. Need reeglid on järgmised.

  • Kasutan oma nutitelefonil ja tahvelarvutil ekraanilukku. Nutiseadme kasutamiseks on vajalik parool, muster või õige sõrmejälg.
  • Mõtlen enne, kui ligipääsuinfot või paroole jagan. Arvestan, et nutiseadmele ligipääsu andmine tähendab ühtlasi ligipääsu minu e-postile, sotsiaalmeediakontodele ja isiklikele sõnumitele.
  • Paigaldan rakendused ametlikust poest. Rakenduse paigaldan alati Google Play poest, App Store’ist või Windows Store’ist ning veendun, et tegemist on äpiga, mida otsisin ja soovin paigaldada.
  • Uuendan nutiseadme tarkvara. Kui nutiseade pakub mulle tarkvarauuendust, paigaldan selle esimesel võimalusel.
  • Kasutan sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks Mobiil-ID võimalusi. Mobiil-ID on mugav, töökindel ja turvaline isikutuvastusvõimalus.

[customvideo url=”https://www.youtube.com/watch?v=2dLRtzRFvv8&t=1s” width=”340″ height=”” align=”none”]

Tänaseks on enamikus Eesti peredes kasutusel vähemalt üks nutiseade, paljudel juhtudel on nende seadmete hulk aga suurem. Kuigi nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on paljude jaoks iseenesest mõistetav, kerkib ikka ja jälle üles küsimus: kui turvaliselt me neid seadmeid igapäevaselt kasutame?

Paraku näitavad uuringud, et nutiturvalisusele inimesed suuremat tähelepanu ei pööra. Miks? Turvaline käitumine nutimaailmas saab alguse inimese enda tegevusest ja valikutest ning nutiturvalisus polegi tegelikult ju midagi muud kui inimeste teadlikkus ja käitumismallid. Nutiseadme võib muuta kui tahes targaks ja turvaliseks, kuid selle nõrgimaks lüliks oli, on ja jääb ikka kasutaja.

Probleem on globaalne

Nutiturvalisus on oluline teema kogu maailmas, kuna viimastel aastatel on just nutiseadmete vastu suunatud küberkuriteod näidanud hüppelist kasvu. Põhjus on lihtne: tavakasutajad, eriti noored, ei pööra teemale suuremat tähelepanu. Näiteks avastati hiljuti, et üks Androidile mõeldud rakendus Pokemon Go Guide on pahavara äpp. Maailmas on seda alla laaditud enam kui 500 000 korral, mis on muutnud suure hulga nutiseadmeid sisuliselt Trooja hobusteks, mida kurikaelad saavad suvalisel ajahetkel üle võtta ja oma huvides kasutada.

Nokia nutiturvalisuse  raporti kohaselt üritasid pahalased 2016. aasta esimesel poolel maailmas nakatada koguni 74% Androidi nutiseadmetest.

Kui paljudel juhtudel see õnnestus, pole teada, kuid raporti hinnangul on maailmas nakatunud keskmiselt üks nutiseade 120-st. Selle kohaselt võib Eestis igapäevaselt kasutuses olevast ligi miljonist nutiseadmest olla erineva pahavaraga nakatunud ligi 8000 seadet. Seega võib nakatunud seadmega ringi käia Paide linna jagu inimesi.

Vajalik on hoiakute muutus

TNS Emori 2014. aasta uuringust selgus, et kuigi teoreetilised teadmised nutiseadmega ümberkäimise osas on 15-aastaste ja vanemate kasutajate hulgas heal tasemel, siis praktikasse need teadmised sageli ei jõua. Ligi 45% nutiseadmete kasutajatest ei pea erinevaid toiminguid oma seadme kaitsmiseks oluliseks. Mõneti on see arusaadav – nutiturvalisusega seotud reaalseid halbu kogemusi on isiklikul tasandil veel vähestel ja seeläbi tundub oht kauge, tulevikuline ja abstraktne.

Ülaltoodud reeglid võivad tunduda tõesti väga lihtsad, kuid kahjuks ligi pooled Eesti elanikud neid jätkuvalt ei järgi.

Kui me tõesti hoolime enda ja oma lähedaste turvalisusest, siis peame üle vaatama oma senised tavad ja käitumise nutimaailmas. Soovituslik on nende lihtsate asjadega alustada kohe. Hiljem tagajärgedega tegelemine on mitu korda keerulisem, kuna kaduma läinud netiidentiteet või lekkinud privaatsed andmed on kulu – ajakulu, närvikulu ning rahaline kulu.

Telia Eesti turvaintsidentide valdkonna juht Aare Kirna lisas, et tähelepanu peaks pöörama ka paroolide ja salasõnade kasutamisele. Nimelt kasutatakse päris tihti erinevate kontode juures sama kasutajanime ja salasõna.

“Näiteks registreerutakse mõnes äpis või teenuses oma @hot.ee meiliaadressiga ning kui küsitakse salasõna, siis kirjutatakse paroolilahtrisse ka oma @hot.ee konto parool. Kui nüüd teenusesse sisse murtakse ja paroolid varastatakse – või kui teenus oligi paroolide kogumiseks üles pandud – murtakse hiljem sisse nii kasutaja hot.ee kui ka tema teistele kontodele.”

Samuti paneb Kirna nutiseadmete kasutajatele südamele, et äppide paigaldamisel kontrollitaks alati üle, mis õigusi äpp küsib. “Kui näiteks taskulambi äpp tahab saada ligipääsu su kontaktandmetele ja muule telefoniteabele ning õigust sõnumeid saata, tuleks valida pigem mõni muu äpp.”

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada. «Elada suudaksin ka ilma nendeta, aga kõige enam tunneksin puudust ilmselt internetist, nutitelefonist ja nutiTV-st,» usub R@igo, kes soetas oma esimese PC kusagil aastatuhande vahetuse paiku. «Sest see muudab meie elu mugavamaks ja põnevamaks,» jagab ta oma digitarkust julgelt ja hea meelega ka teistega.

Kommentaarid