Ettevõtlus
3 min lugemine
Üsna märkamatult on saanud reaalsuseks see, et meid ümbritsevad igal pool erinevad ekraanid. Need on meil telefonidena taskus, nutikelladena käe peal, monitoridena töölaudadel ja teleritena kodudes. Lisaks on ekraanid asunud välja vahetama projektoreid koosolekuruumides ning ka plakateid ja reklaame linnapildis. Isegi kohvikutes loeme menüüsid tänasel päeval ekraanidelt, ehk käsitsi kirjutatud teksti “päevapraad – 4,50€” asemel, näeme isuäratavat pilti praest, koos söögi nimetuse ja hinnaga.
Selline tendents on küll tervitatav, kuid siinjuures on oluline teada, et mitte kõik ekraanid ei ole ühesugused ja igal pool kasutatavad, eriti kui silmas pidada äriliseks kasutuseks mõeldud suuremaid eksemplare. Seetõttu vaatamegi mis vahe neil on ja millises olukorras millist kasutada tuleks.
Tavateler ei ole infoekraan
Tavalised, ehk koduseks kasutuseks mõeldud telerid muutuvad aasta-aastalt paremaks ning väga mõistlikud on nüüd juba ka suuremate paneelide hinnad. Seetõttu ongi telerid leidnud aktiivset kasutamist ka mujal kui kodudes, ehk neid on paigaldatud koosolekuruumidesse, kontoritesse ja ka siia-sinna mujale. Selline lähenemine võib mõnikord olla õigustatud, kuid teatud olukordades jällegi mitte. Seda siis seetõttu, et tavaline teler on eelkõige mõeldud ja toodetud eesmärgiga pakkuda meelelahutust kodustes oludes ning tema tehnilised näitajad ja ettenähtud tööaeg ei pruugi sobida professionaalseks kasutamiseks.
Seega tuleb ekraani valimisel ennekõike mõelda sellele , mis otstarbeks seda kasutama hakatakse.
Näiteks väiksemasse kontorisse, kus ekraan ei pea kogu aeg töötama, sobib koosoleku ruumi projektori asemele ka tavateler. Sellisel juhul peaks vaid jälgima, et ekraan oleks piisavalt suur ning läbi tuleb mõelda seinale kinnitamise ning kasutatavate liideste osa. Tõenäoliselt saab siin hakkama HDMI ühendustega, kasutades vajadusel arvuti jaoks vastavat üleminekut ning juhul kui päevas peetakse paar-kolm koosolekut, saab seega suhteliselt soodsa hinnaga suure ekraani, millelt pilti näidata. Kui aga ekraan saab rohkem “vatti” ehk peab pidevalt töötama, tuleks vaadata televiisoritest kaugemale.
Nii-öelda järgmine samm ongi erinevateks otstarveteks loodud ekraanilahendused. Need võivad olla sama suuruse juures teleritest oluliselt kallimad, kuid selleks on oma kindlad põhjused ning hinnalisa on tavaliselt õigustatud.
Tööaeg
Peamine erinevus, kahe seadmegrupi vahel ongi ettenähtud tööaeg. Nii on näiteks kaubanduskeskustes või avalikus ruumis reklaame edastavad ekraanid mõeldud töötama 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. “24/7” seadmetest veidi lihtsamad on ekraanilahendused, mille kasutusaeg on näiteks 16 tundi ööpäevas. Loomulikult mängib ka tavaline teler selle aja järjest ära, kuid kui seda teha iga päev ja kolm kuud jutti, siis ühel hetkel lõppeb see seadme jaoks ikkagi halvasti. Seetõttu peakski analüüsima kui palju on seadme eeldatav tööaeg ning vastavalt sellele tegema ka valiku.
Garantii
Teine tähtis näitaja on garantii. Paljudel juhtudel piirdub tavateleril ärikliendile pakutav garantii vaid ühe aastaga ning kui hoolduses tuvastatakse, et ekraan on pidevalt töös olnud ja selle tulemusena katki läinud, muutub seegi kehtetuks. Sama kehtib ka niiskuse ja tolmu kohta. Kuna kodustes oludes on niiskustase ja tolmu kontsentratsioon tunduvalt madalamad kui avalikus ruumis, siis on sinna mõeldud ekraanidel ka vastav IP klass, ehk võimekus neile mõjudele vastu panna. Profiekraanide garantiiaeg iseenesest on tavaliselt äriklientidele 3 aastat ning osadel juhtudel saab seda veel omakorda pikendada.
Heledustugevus
Veel üks parameeter, mida jälgida on heledustugevus. Seda mõõdetakse nittides ning keskmine ekraanide poolt pakutav on suurusjärgus 300 nitti. Selline ekraan sobib näiteks kontoritesse ja koosolekuruumidesse. Samas kui kaubanduskeksuste tuledesäras võiks heledus olla pigem suurem. Kui kaevuda tavatelerite tehnilistesse parameetritesse, siis võib sealt leida heledustugevuste väärtusi, mis ületavad ka 1000 nitti, kuid need on kasutatavad hetkeliselt. Näiteks olukordades, kus ekraanil kuvatakse välgulööki. Pikaajalises vaates on tavateleri heledus siiski tunduvalt madalam.
Sisu ja liidesed
Erinevused seadmegruppide vahel tulevad sisse ka pakutavate liideste ja funktsioonide osas. Näiteks ei ole ärikasutusse mõeldud ekraanidel reeglina sees tuunerit, ehk nendega ei saa tavaantenniga telekat vaadata. Küll näitavad nad telepilti juhul, kui see neisse saata läbi ühe või teise sisendi. Kuna ekraanid on oma olemuselt mõeldud näitama etteantud pilti, siis ongi oluline mõelda ka sellele, kuidas see pilt ekraanile saab. Kas ühendatakse mingit sorti arvuti, USB pulk videofailidega või tuleb kuvatavat sisu hallata hoopis kaugelt üle interneti. Sama kehtib ka juhul kui plaanitakse mitu ekraani kõrvuti paigutada. Spetsiaalse tarkvara abil saab sellisel juhul pildi kuvada kas kõikidele ekraanidele korraga või siis moodustada neist hoopis ühe suure ekraani.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi suure ekraani saab tänasel päeval kätte üsna soodsa hinnaga, siis ei sobi see paraku tavaliselt kasutamiseks kodusest keskkonnast väljapool. Raskematesse oludesse või aktiivsemaks kasutamiseks on siiski ette nähtud erinevad ekraanilahendused, mis esmapilgul võivad tunduda küll kallid, kuid see hind on tavaliselt õigustatud. Lisaks näevad sellised ekraanid tegelikult ka oma õhukeste servade ja minimalistliku disainiga ka välimuse poolest välja nagu ekraanid, mitte telekad. Eriti kui need on paigutatud tihedalt üksteise kõrvale, või siis hoopiski püstiasendisse.
