Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Tahvelarvutit on e-lugerina kaval kasutada just mugavusest. Foto: Scanpix

Nüüdisaegne kultuur voogab. Ehk teisisõnu, kasutab voogesitust. Kõigepealt jõudsid Maarjamaale Spotify, Apple Music ja teised muusika voogesitajad. Sellest aastast saame, nagu suurem osa tsiviliseeritud maailmast, kasutada filmide ja seriaalide vaatamiseks Netflixi. Kõik need teenused pakuvad kasutajatele meelelahutust ilma igasuguste mahupiiranguteta. Ning kõike seda mõistagi mõistliku kuutasu eest. Oli ainult aja küsimus, millal muusika ja filmidega liituvad ka raamatud.

[conclusion]

Nii on juba mõnda aega ka Eestis saadaval Fabula voogav e-raamatukogu teenus. “Ka” Eestis seetõttu, et Fabula üritab ennast samaaegselt sisse seada nii Eesti kui ka lähiriikide Soome ja Läti turgudel. Firma tutvustusest võib eeldada, et põhiliselt ongi tegu meie lõunanaabrite lätlaste ettevõtmisega.

Kuidas kasutada?

Fabula e-raamatukogu kasutamiseks on teil vaja kas iOS-i või Androidiga tahvelarvutit või telefoni. Kuigi üldiselt soovitaks kasutada tahvelarvutit tänu selle suuremale ekraanile, siis põhimõtteliselt võiks sobida ka mõni suuremaekraanilisem ja seega silmasõbralikum nuhvel. Ning kindlasti kulub ära ka krediitkaart, et maksta enam kui soodsat 6,99-eurost kuutasu.

Nii ei häiri kasutaja seadmest tulev ekraanivalgus lugeja ebakultuurseid voodikaaslasi, kes lugemisele magamist eelistavad.

Kui aga maksate mitme kuu eest korraga, siis väheneb see kasin summa veelgi. Ning nagu iga voogesitus, nii vajab ka Fabula internetiühendust.

uusmartsis

Fabula kasutamiseks tuleb rakendust avades luua konto. Kogu protsess on suhteliselt elementaarne ning eksimist siin karta pole. Küll aga õhutab Fabula kasutajat oma Fabula-kontot sisselogimisel siduma tema Facebooki-kontoga. Kas keegi seda teeb, on puhtalt maitseasi, põhimõtteliselt on loetavat võimalik sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Twitter) mugavalt jagada ka hiljem.

Samuti on võimalik muuta teksti paigutust ekraanil, kirjatüüpi ja suurust. Öösel lugemiseks on soovitav kasutada öörežiimi, st valget teksti mustal taustal. Nii ei häiri kasutaja seadmest tulev ekraanivalgus lugeja ebakultuurseid voodikaaslasi, kes lugemisele magamist eelistavad.

Raamatutes saab tekstilõike väga mugavalt kopeerida ning seda näiteks Facebookis või Twitteris teistelegi jagada. Lisaks võib tekstis erinevat värvi “markeriga” teksti ära märkida ning rakendus salvestab ja organiseerib need eraldi alalehele.

Nagu tavalistes e-lugerites, nii pakub ka Fabula võimalust tekstis erinevaid sõnu ära märkida ning otsida nende definitsiooni. Eestikeelsete sõnade defineerimine paraku erilist tulemust ei andnud, küll aga sujus asi paremini ingliskeelse kirjavaraga.

Sisu

screen322x572 (2)Nagu iga raamatu, nii ka raamatukogu puhul mängib kõige olulisemat rolli sisu. Siin on Fabulal põhjust nii uhkustamiseks kui ka häbenemiseks. Uhkust võib tunda Fabula keeleoskuse üle: lugemist on kokku viies kohalikus keeles – eesti, vene, inglise, soome ja läti. Raamatud on jaotatud mõistlikult eri rubriikide kaupa. Rubriikide arv ja teemad on eri keeltes erinevad, vastavalt saadaolevatele raamatutele.

Kokku oli eestikeelseid raamatuid üle 400, nii et lugemist peaks seal mõneks ajaks olema igale maitsele.

Raamatute valik aga paneb mind tõsiselt kukalt kratsima. Vähemalt eestikeelsete raamatute oma. Eriti veel Eesti enda kirjanike oma. Kui nimekirja alguses on Oskar Lutsu “Tagahoovis”, Enn Kippeli “Meelis” ja Eduard Bornhöhe “Tasuja”, siis vähemalt minu pani see küll kulmu kergitama.

Või ongi üheks Fabula sihtgrupiks põhikooliõpilased, kelle kirjavara hulka ülalmainitud teosed võiksid kuuluda? Viimase aja Eesti oma menukitest jäid silma ainult  Stig Rästa “Minu Kennedy” ja Jim Ashilevi “Kehade mets”. Küll aga rõõmustab, et vähemalt ulmekirjandus on esindatud omaette rubriigiga, mis on küll eklektiline ning mitte eriti mahukas, kuid fakt iseenesest on juba kiiduväärt. Eesti ilukirjanduse valik tundub siiski seisvat eeskätt kolmel suhteliselt väärikal vaalal – Enn Vetemaa, Teet Kallas ja Peeter Urm.

Kokku oli eestikeelseid raamatuid üle 400, nii et lugemist peaks seal mõneks ajaks olema igale maitsele. Mina isiklikult avastasin sealt näiteks paar ajalooraamatut, millest ühe, suhteliselt spetsiifilise, olin äsja endale võtnud kohalikust laenuraamatukogust. Vähemalt minu jaoks oli see väga hea näitaja.

Inglis- ja venekeelseid valikud võib iseloomustada sõnaga “klassikaline”. Valdavalt oli siin tegu kirjandusega, mille avaldamine autoriõiguste alla ei käi. Shakespeare, Jules Verne, H. G. Wells, Macchiavelli, Hugo ja muud lääne kirjanduse alussambad sobivad kindlasti inimesele, kes kirjandusega alles tutvust teeb, kuid edasijõudnule on kõik need juba läbi käidud etapp. Küll aga võib neist n-ö põhitekstidest abi olla näiteks keeleõppijatele.

Rakendus ise on lihtne ja intuitiivne (vähemalt katsetatud iOS-i oma) ning isegi täiesti elementaarse inglise keele oskusega peaks suurepäraselt hakkama saama.

Küll aga pakkus mõned väikesed üllatused venekeelne valik. Lisaks ajatutele Jessenini, Lermontovi ja Bloki värssidele leidsin ka mõned vähetuntud ning isegi elitaarsed autorid nagu Maksimilian Vološin ja Konstantin Vaginov. Tõsi, ka nemad kuuluvad Venemaa n-ö hõbedasse ajastusse või selle lähistele. Miskipärast oli vene keeles saadaval hämmastavalt rohkelt Sigmund Freudi teoseid.

Küll aga tundusid olevat palju, palju mahukamad, värskemad ja sisukamad Fabula läti- ja soomekeelsed valikud. Suure tõenäosusega on Eestis läti keele oskajaid napilt, kuid vähemalt põhjaeestlased, kes on sündinud ja kasvanud Soome TV mõjusfääris, peaksid sealt kindlasti midagi põnevat leidma.

E-raamatuid saab lugeda mugavalt nii nutitelefonist kui ka tahvelarvutist.
E-raamatuid saab lugeda mugavalt nii nutitelefonist kui ka tahvelarvutist.

Kokkuvõtteks

Voogesitusega muusika ja filmid on väga head kuumaksust hoolimata. Kuigi tasuline raamatulaenutus on Eestis veel lapsekingades, siis arvestades eestlaste põlvkondadeülest lugemislembust, võib see teenus ennast aja jooksul tõestada.

Arvestades Fabula mitmekeelsust ning sealse lugemisvaliku jätkuvat täienemist, võib loota teenuse pikemaajalisele püsimajäämisele.

Esmaoluline on siin kindlasti valik ja relevantsus, st saadaoleva kirjanduse hulk, ajakohasus ning populaarsus. Kuna näiteks enamik ingliskeelseid klassikuid on internetis nii ehk teisiti täiesti tasuta saadaval, siis nende hulga suurendamine teenuse jätkusuutlikkust ja menu kuigivõrd positiivselt ei mõjuta.

Inimesed tahavad lugeda värsket ja head kirjandust, mida ostetakse meelsasti ka raamatupoe lettidelt. Ning siin on Fabula eklektilisel valikul veel kuhjaga arenguruumi. Eestikeelses valikus annavad tooni pigem hitid, mille kõrghetk jääb aastakümnete taha.

Inglis- ja venekeelse valiku teoste menu hinnati juba sajandite eest. Mõistagi tuleb siinkohal arvestada, et teenusena on Fabula veel lapsekingades ning aja jooksul loodetavasti peaks nende raamatuvalik suurenema ning koostöö kirjastustega paranema. Kui nad muidugi Eesti turul edasi tahavad tegutseda. Arvestades aga Fabula mitmekeelsust ning nende lugemisvaliku jätkuvat täienemist, võib loota teenuse pikemaajalisele püsimajäämisele.

Rakendus ise on lihtne ja intuitiivne (vähemalt katsetatud iOS-i oma) ning isegi täiesti elementaarse inglise keele oskusega peaks suurepäraselt hakkama saama. Tänu soodsale hinnale ja huvipakkuvale ning kohati isegi üllatavale valikule (erinevate keelte kaupa) võiks lugemishuviline seda vähemalt kuu aega proovida.

Meeldivat lugemiselamust!

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi