Praktiline nõuanne!
Google otsingumootori pildiotsing. Foto: ekraanitõmmis

Piltide kasutamine internetis ja sotsiaalmeedias eeldab nõusolekut autorilt 0


Hiljuti avaldanud autorid

Hetkest, kui hakkame ise internetti sisu looma ja enda või teiste tehtud fotosid oma ideede ja mõtete illustreerimiseks kasutama, peaks teadma mõningaid üldisi põhimõtteid.

Meie ümber on iga päev palju võimalusi piltide vaatamiseks ja digitaalse meedia tarbimiseks. Pilte ning videoid jagatakse erinevates kanalites. Olgu selleks siis erinevad sotsiaalmeedia lehed ja äpid nagu Facebook ja Twitter, Youtube või lihtsalt popid blogilehed, kuhu aktiivselt sisu luuakse. Kuniks oleme kõigest sisu tarbija, on olukord lihtne.

Võime pilte vaadata, laikida või kommenteerida. Kui aga hakkame pilte ise avaldama, siis sellest hetkest kõik muutub.

Iga pilt on kaitstud autoriõigusega

Kui leiad internetiavarustest mõne vahva pildi, mida soovid oma blogipostituses või sotsiaalmeedias kasutada, peavad sul pildi kasutamiseks olema ka vastavad õigused.

Toon lihtsa näite. Sotsiaalmeedias levivad mõnikord postitused, kus on üles pandud mõne meie avaliku tegelase pilt, millele on trükitud postituse tegija enda kommentaar, mingi poliitiline mõte või mingisugune muu väide. Sellised postitused ei ole kooskõlas hea tava ja Eesti Vabariigi seadustega.

Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus enda kujutise ning era- ja perekonnaelu puutumatusele. Seega, selliste postituste tegijaid võib mingil hetkel ees oodata tülikas ja tüütu kohtutee. Lähim fotode loata kasutamise kohtuasi, mis meelde tuleb, on selle aasta märtsist, kui kohus mõistis rikkumiste eest ühelt Eesti suurelt erakonnalt ning sellega seotud mittetulundusühingult kokku välja kahjutasu summas 12 600 eurot.

Mida teha, kui soovid kasutada mõnd vahvat pilti, mis on netiavarustest leitud?

Kasutamise mõttes ei ole vahet, kas soovid pilte välja trükkida või kasutada oma blogipostituses/kodulehel. Selleks, et kõik oleks korrektne, on sul enne pildi kasutamist vaja selle autori nõusolekut.

Info foto autori kohta leiad tõenäoliselt samalt veebilehelt, kus on üles pandud sinule huvipakkuv pilt.

Küsida ei ole ju tegelikult keeruline.

Enamasti on autori kontakttelefon ja e-post lihtsasti leitavad. Kui küsid pildi kasutamiseks luba ja kirjeldad, milleks fotot kasutad, siis enamik fotograafe lubab oma töid kasutada, kui tood viite pildi teinud isikule ja tema veebilehele. Siis on kasu vastastikune. Fotograaf saab viite kodulehele ja sina võid pilti kasutada.

Mida teha, kui soovid kasutada fotot, mille kasutamise eest küsib foto autor tasu?

Sellisel juhul on valik tegelikult lihtne. Järele jääb vaid kaks võimalust.

Kui soovid pilti kasutada, tulebki tasuda foto eest autoritasu. Loomulikult on siis sinul kui ostjal õigus küsida ka vastavat arvet. Kui sa ei ole tasumisest huvitatud, on sul võimalik otsida mõni muu foto ja alustada kasutusloa küsimist uuesti.

Autoriõiguse seaduse järgi ei ole autorilt loa küsimist vaja vaid seaduses ette nähtud tingimustel. Üheks selliseks juhuks on teose kasutamine illustratsioonina õppe- või teaduslikel eesmärkidel. Ka sellisel juhul peab autori nimi kindlasti olema pildi juures välja toodud.

Ekraanitõmmis Wikipedia lehelt – Mona Lisa Leonard oda Vinci-lt.
Ekraanitõmmis Wikipedia lehelt – Mona Lisa Leonardo da Vincilt.

Mida teha, kui soovid leida pilti, mida saaks kohe kasutama hakata?

Võib ju olla olukordi, kus ei ole aega autorilt luba küsida või kui mingil põhjusel läbirääkimised lihtsalt ei suju.

Kui tead, millist pilti sul vaja läheb, siis kõige lihtsam ja kiirem võimalus on kasutada erinevaid pildipanku. Suurematel pildipankadel on hea valik fotosid ja kasutamise hinnad on kohe nähtavad.

Kui leiad pildipangast sobiva foto ja nõustud vastava kasutamislitsentsiga, võid pilti kohe kasutama hakata. Üheks hea pildivalikuga andmebaasiks, millelt olen ise vahel tasuta pilte otsinud, on näiteks Dreamstime.com. Seal olevaid tasuta pilte võid kasutada, kui tood viite foto autorile ja kasutatud pildipangale.

Sarnaseid lehti on teisigi ja kui tead mõnd head pildipanka, kus on hea tasuta fotode valik, võid sellest julgelt kommenteerides teada anda.

Ekraanitõmmis Dreamstime pildipanga tasuta piltide otsingust
Ekraanitõmmis Dreamstime´i pildipanga tasuta piltide otsingust

Kuidas käituda, kui leiad foto, mida soovid kasutada ja ei tea, kes on pildi autor?

Parim oleks selliseid pilte üldse mitte kasutada. Kui kasutamine on möödapääsmatu, oleks viisakas pildi juurde lisada vähemalt viide pildi allikale. Ka sellisel juhul pead olema valmis pildi eemaldama juhul, kui foto autor seda palub.

Mida peaks silmas pidama ise pilte internetti riputades?

Fotol väike maikuine panoraam Kuressaare vaikselt linnatänavalt
Fotol väike maikuine panoraam Kuressaare vaikselt linnatänavalt

Interneti puhul on lihtne mõelda nii, et kõik, mis on üles pandud internetti, on sisuliselt avalik info.

Mis korra netti on jõudnud, seda on sealt väga raske kui mitte võimatu eemaldada.

Seepärast peaks ise pilte postitustes ja sotsiaalmeedias kasutades olema pigem ettevaatlik. Hiljem on tehtud vigu keeruline parandada. Kuna tänaseks teemaks on internetis olevate piltide kasutamine, siis soovitaks kõigile, kes pilte üles laadivad, lisada juurde ka viide pildi autorile.

Nii saab kodanik, kes soovib ehk sinu pilti kasutada oma blogis, sinult ka korrektselt luba küsida. Kui soovid, et keegi sinu pilte ei kopeeriks, võid lisada piltide juurde vastava märke. Näiteks: “Piltide autoriõigused on kaitstud ja kasutamine ilma autori loata on keelatud.“

Siis ei ole mingisugust vaidluskohta ja kui keegi sellegipoolest ilma loata sinu pilte kasutab, saad seaduses ette nähtud korras nõuda piltide mahavõtmist ning vajadusel nõuda kahjutasu.

Kõigile neile, kes telefoni ja fotokaameraga vahetevahel pildistavad, teeb kindlasti rõõmu teadmine, et fotode autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ning veel 70 aastat pealegi.

Seega võid julgelt pildistada ja kauneid fotosid teha. Ja ühel päeval, kui keegi sulle e-kirja saadab ja mõnd pilti kasutada soovib, võib hea tahte märgiks sellise loa ka anda.


Autorist

Marko Palm

Marko Palm

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Autori teised artiklid

Kommentaarid