Uut arvutit ostes on soovitatav vastavalt vajadustele juurde valida ka lisavarustus, nagu näiteks klaviatuur ja hiir. Lauaarvuti ostjal on mõlemad küll kohe kaasas, kuid need ei pruugi vastata kasutaja vajadustele. Kui sul on tunne, et käsi väsib hiirt kasutades liiga kiiresti, siis siit saad täpsemad juhised, mida uut arvutihiirt valides silmas peaks pidama.

Arvutihiirte hinnad algavad mõnest eurost ning lõpevad mõnesajaga. Hinnavahe tingib materjal, funktsionaalsus ja täpsus. Odavamat hiirt ostes on kuulda valjemat hiireklõpsu ja nupud võivad pisut logiseda. Lisaks piirdub hiir ainult kahe nupuga ja heal juhul on nuppude vahel ka rullik. Järgnevalt annan mõned lihtsad näpunäited, mida võid uut hiirt otsides vaadata ning mõelda, kas need ka sinu kohta käivad.

Suurus ja ergonoomilisus

Vaieldamatult tähtsaim omadus hiirt valides on see, kuidas ta käe all tundub. Oluline on suurus ja see, kuidas ta inimese käega kokku sobib. Suurus on iga inimese jaoks erinev ehk seotud peopesa suurusega. Teiseks oluliseks aspektiks on see, kuidas sa hiirt liigutad ja kätt selle peal hoiad. Toon välja kolm viisi, kuidas inimesed hiirt kasutavad. Vastavalt sellele on ka tootjad hakanud erinevaid hiiri tootma.

Peopesaga ehk palm grip

Sellisel viisil hoiavad hiirt enamjaolt inimesed, kes kasutavad arvutit mängimiseks vähe ning surfavad lihtsalt internetis või teevad muid tavatoiminguid. Selle hoiaku puhul ei ole liigutused kõige täpsemad, sest terve peopesa reguleerib, kuhu kursor hetkel suunab. Mugavuse seisukohalt on sellisel viisil hoitavad hiired kõige mugavamad, kahjustades rannet vähem, kuna hiired on üldiselt suuremad ning nende tagaosas on “kühm”, mille peale käsi toetuda saab.

Küünishaare ehk claw grip

Küünis saab nime sellest, kuidas käsi hiire peal välja näeb. Ranne toetub hiire peale, aga näpud on konksus. Lisaks suudab kasutaja pöidlaga paremini suunata, kuhu hiir osutab. See on täpsem kui peopesaga liigutamine, kuid ka kurnavam. Sellised hiired on pikemad ja alt kitsenevate äärtega, et saaksid vajadusel hiire üles tõsta.

Näpuotstega ehk fingertip grip

Täielik vastand esimesele peopesaga kasutamisele. Näpuotstega saad kõige täpsema kasutuse, kuid kurnad rannet kõige rohkem. Sellised hiired on üldjuhul väiksemad ja lamedamad.

Iga inimene kasutab hiirt erinevalt ja need kolm on peamised viisid, kuidas hiirt ringi liigutatakse. Mõeldes oma kasutusharjumustele ning vajadustele, saad valida enda jaoks optimaalsema hiire.

Juhtmega ja juhtmevaba

Juhtmega hiirtel on võrreldes juhtmevabade hiirtega parem reageerimiskiirus, mis erineb keskmiselt kuni 8 ms. Vahe tuleb sisse juhtmevaba hiirt valides – kas Bluetooth või RF ehk raadiosagedusega ühendus. RF-ühendusega hiirtel on kaasas pisike vastuvõtja, mis tuleb ühendada arvuti USB pessa, et saada hiire ja arvuti vahele ühendus. Bluetooth-ühenduse puhul on vaja, et arvutil oleks Bluetooth sisse ehitatud. Kui seda ei ole, siis ei ole ka hiirega midagi peale hakata. Enamjaolt on Bluetooth-hiired kasutusel just sülearvutite puhul, kuna kaasaskandmise seisukohast on juhtmevaba hiir mugavam.

Lisanupud

Lisanupud ei ole ainult mängurite jaoks, vaid ka tavakasutajale. Näiteks Logitech M705 hiirel on vasakul küljel edasi ja tagasi nupud, millega saab hõlpsamalt veebibrauseris lehti vastavalt muuta. Paljudele hiirtele on lisatud ka niinimetatud kiirkerimise nupp, mida vajutades liigub rullik hiire keskosas ilma takistusteta. See hõlbustab ühtlasi pikemate tekstide kiiremat kerimist. Lisanuppudega hiirtel on tihti ka nn makronupud, millele saab “õpetada” erinevaid klahvikombinatsioone, nagu näiteks CTRL + C, mis ühe nupuvajutusega võimaldab kopeerida mistahes teksti või faili. Lisanuppude funktsioonides ei ole sisuliselt piirangut.

Täpsus

Hiirtel on erinev täpsus ehk kui teed täpsust nõudvat tööd Photoshopis või mängid mänge, siis on vajalik hiire võimalikult täpne liikumine. Võib-olla oled tähele pannud hiirt paremale-vasakule liigutades, et vahel jääb hiir ühe koha peale kinni ja pead seda veel liigutama, et jõuda punkti, kuhu tahtsid – siit tulebki välja hiire ebapiisav DPI (dots per inch – punkti tolli kohta), millega mõõdetakse hiire tundlikkust. Keskmisel kuni suurel hiirel on DPI üle 2000, mis annab sujuvama liikumise. Omadustes on alati kirjas hiire DPI, seega – kui oluline on hiire täpsus, siis tuleks jälgida seda numbrit. Odavamat hiirt ostes võib DPI olla ka 400 jne. Kasutama hakates vaata kindlasti arvutist järele, kui suure tundlikkuse peale hiir on seadistatud. Osal hiirtel on DPI tõstmiseks ja langetamiseks isegi eraldi nupp.

Meeles tasub hoida, et mida suurem on hiire DPI, seda suurem on ka energiakasutus.

Aku

Viimane, kuid kindlasti mitte vähetähtis omadus uue hiire valimisel on aku tüüp ja selle vastupidavus. Osa hiiri töötab AA-patareisid kasutades, teised sisseehitatud laetava akuga. Aku vastupidavus sõltub kasutusest. Uuemad hiired lülitavad ennast välja, kui need pole kasutusel, ja hoiavad sellega energiat kokku. Eelpool mainisin ka DPI mõju akule – kui parasjagu ei ole vaja teha täppistööd, siis võid aku säästmiseks hiire tundlikkuse väiksema peale seada.