Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Kaasaegse õpilase koolivarustusest ei puudu küll märkmik ja pliiats, kuid paljud õppematerjalid on juba pilveteenustes jagatavad. Foto: Unsplash

21. sajandi algus on muutuste aeg. Need lapsed, kes täna sünnivad, ei pea ilmselt mitte kunagi tegema autojuhilube ja ilmselt on mõnekümne aasta pärast igas kodus 3D-printer.

Mida lahedat koolides tehnika abil tehakse?

  • Peaaegu igas koolis tehakse arvutite abil uurimistöid ja muid „tavalisemaid“ tehnilisi vahendeid nõudvaid ülesandeid, nagu näiteks Powerpointid ja videod.
  • Mõnes koolis õpetatakse lapsi kodeerima – see tähendab tegelikult loogilist ja süsteemset mõtlemist, mis on vajalik nii tehnikaga kui ka tehnikata maailmas.
  • Peale selle saab koolis ja ka koolist väljas digitaalsete vahendite abiga aktiivselt, kaasatult ja ägedalt õppida. On koole, kus bioloogia tundides saadetakse lapsi näiteks välitöödele ülesandega telefonirakenduse abil otsida ja määrata erinevaid ravimtaimede liike.
  • Kehalise kasvatuse tunnis orienteerutakse looduses ja õpitakse seeläbi kaarti lugema. Selles tunnis saab rääkida ka igapäevasest liikumisharjumusest ja sellest, kuidas telefonirakendustega näiteks samme lugeda või muid tervislikke eluviise jälgida.
  • Internet on lahedaid ja arendavaid rakendusi täis. Põhimõtteliselt on olemas rakendus iga õppimisprotsessi põnevamaks muutmiseks, küll aga pole need kõik veel eestikeelsed.
  • Tean ühte õpetajat, kes jagab klassides tehtud lahedaid katseid ja meeleolukaid olukordi lapsevanematega pilveteenuste kaudu – niimoodi tekib lastevanematel kooli ja õppimisega mitteformaalsem suhe ja nad saavad koolielust rohkem ja igapäevasemalt infot kui laste enda jutud, vanemate koosolekud ja kodutööd.
  • Samas koolis lastakse õpilastel kasutada koolis olevat fototehnikat, et jäädvustada erinevaid üritusi ja ettevõtmisi. Nii saab kool endale head ja kvaliteetset pildimaterjali, mida kasutada ja õpilased uusi oskusi ja kogemusi fotograafiast ning pilditöötlusest.

Kohe kooliteed alustavad lapsed on seni üles kasvanud maailmas, kus internet on terve nende elu olnud kättesaadav mitte ainult arvutist, vaid ka telefonist ja seda kogu aeg – kaasaskantavalt.

Tehnoloogia ümbritseb meid nüüdseks igal pool ja sellega oskuslik toimetulemine pole ainult kasulik, vaid lausa vajalik.

Kui kõik muu meie ümber on juba nii tihedalt seotud elektroonikaga, siis klassiruumi sisenedes tekib vahel ikka tunne, nagu oleks ajas tagasi rännanud. Tehnika kasutamine klassiruumis mitte aga ainult ei hõlbusta õppimist, vaid on ka õpilastele põnev ja kaasav – terve nende ülejäänud elu on tehnika mõistliku kasutamisega seotud, seega peaks seda olema ka kool.

Elektroonika täiendab igapäevast elu

Tehnoloogia koolis ja ka igapäevaelus ei ole vastand “päris” suhtlemisele või aktiivsele ja liikuvale eluviisile. See on vahend, mis võimaldab meil mingeid tegevusi teha vahel efektiivsemalt, vahel põnevamalt ja vahel kiiremini.

Käekell, stopper ja märkmik olid kunagi kolm erinevat eset, mis olid inimesel kaasas, nüüd on need kõik telefonis koos saja muu rakendusega.

Samamoodi on ka koolis – kirjandite kirjutamise kõrval luuakse ka blogisid ja monteeritakse lühifilme, internetist saab kätte veel suurema koguse referaatideks vajalikku infot kui kohalikust raamatukogust. Elektroonika eesmärk pole kunagi olnud vastanduda muule maailmale, vaid seda täiendada ja täiustada.

Nutiharidus on Eestis veel kõikuva tasemega. Kui ühed lapsed valmistuvad koodimaailma vallutama, hoiavad teised käes alles oma esimest nutitelefoni. Kool saab nutiharidusele anda ühtlustava kvaliteedi. Foto: Unsplash
Nutiharidus on Eestis veel kõikuva tasemega. Kui osa lapsi valmistub koodimaailma vallutama, hoiavad teised käes alles oma esimest nutitelefoni. Kool saab nutiharidusele anda ühtlustava kvaliteedi. Foto: Unsplash

Igal pool kättesaadav internet annab meile lõpmatud võimalused ennast harida ja arendada, seda tuleb ära kasutada. Kõige olulisem oskus, mis tuleb kaasa tänapäevase tehnika tundmise ja selles maailmas orienteerumisega on oskus otsida – vahet pole, mida vaja, kuskil on selleks rakendus või lahendus.

Millal lastele tehnikat tutvustada?

Nutiseadmed sisaldavad hulga kasulikku teadmist ja võimaldavad nende omandamist mänglevalt.
Nutiseadmed sisaldavad palju kasulikke teadmisi ja võimaldavad nende omandamist mänglevalt.

Kui imikutele pole elektroonika näitamisest mingit tolku, siis eelkooliealised lapsed suudavad juba tehnikaga tutvudes meelde jätta, kuidas lihtsamad funktsioonid toimivad ja hakkavad ajapikku kogu süsteemi intuitiivselt mõistma.

Vajalik on see selleks, et hiljem hakata erinevate elektrooniliste vahendite abil õppima ja arenema. Lapsed uurivad hea meelega tahvlist oma lemmikloomaliikide kohta, kasutavad värvimisäppe ja lihtsamaid lugemise ja arvutamise rakendusi.

Kooli alguseks on enamikul lastel juba tehnika kasutamine käpas ja tuleb välja loomulikult. Muidugi tuleb jälgida, kui palju, kuidas ja mis eesmärkidel lapsed tehnikat kasutavad ning seada paika ka kindlad reeglid ning piirangud.

 Tehnika kasutamine ja laste õpetamine

Interneti levimise ja informatsiooni kättesaadavusega on loomulikult muutunud ka õpetaja roll – kuid see ei kao kuhugi. Lastel on vaja kedagi, kes õpetab neid informatsiooni otsima, olema allikakriitilised, aga ka loovad ja teistega (autoriõigustega) arvestavad.

Õpilaste infovoog tuleb tihti 80% ulatuses nutiseadmest, mille abil toimub ka tihe suhtlemine. Seega on õpetajatel ja lapsevanematel kasulik olla "osa sellest maailmast" ja tunda elutervet huvi.
Õpilaste infovoog tuleb tihti 80% ulatuses nutiseadmest, mille abil toimub ka tihe suhtlemine. Seega on õpetajatel ja lapsevanematel kasulik olla “osa sellest maailmast” ja tunda elutervet huvi.

Tehnika on ainult siis kasulik, kui seda kasutatakse oskusklikult ja eesmärgipäraselt. Tehnika kasutamine selle kasutamise pärast ei ole tulemuslik, õppeprotsess peab olema läbimõeldud, suunatud ja eesmärgistatud.

Küll aga on sama ka tehnika vältimisega – lihtsalt põhimõtte pärast tehnika kõrvalejätmine ja mittekasutamine ei ole ka tulemuslik ja võib olla vahel isegi kahjulik, sest samal ajal, kui üks laps õpib kodeerima, hoiab teine laps esimest korda telefoni käes.

ehk Piksel, "sest mulle väga pakub huvi just foto-illustreerimise ja muu sellisega seonduv digitehnoloogia", selgitab ta ise. "Ükskõik, mida sa leida tahad, selleks on kindlasti app olemas!" julgustab Piksel otsima ja leidma: "Oota, kohe googledan seda". "Micro-USB kaableid ei ole kunagi liiga palju!" soovitab ta ja ütleb, et hea telefonikaamera igapäevasteks ootamatuteks pildistamisteks on talle hädavajalik kaaslane. "Adobe Creative Cloud ilusate asjade tegemiseks; Wikipedia maailma tundmaõppimiseks ja ennast lugema unustamiseks," loetleb ta kasulikke diginippe. Piksli digiolevik algas esimeste arvutimängudega DOS-süsteemi ja diskettidega kuue aastaselt ja läks tõsisemaks 2000ndate keskpaigas esimese peegelkaamera ja Photoshopiga. "Tehnoloogia on elu lihtsamaks ja huvitavamaks tegemiseks väga hea, kui tead, mida, kuidas ja mis hetkel kasutada."

Kommentaarid