Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

OpenOffice.Org pakub alternatiivi MS Office`le


Kui siiani olen Digitargas kirjutanud Linuxist, siis nüüd hakkan sammhaaval kirja panema ka leide Microsoft Windowsile loodud vabavarast. Seekord räägin kontoritarkvarast.

ooo4.pngArvutimüüjad pakuvad tavaliselt uute arvutitega kaasa tarkvara, näiteks operatsioonisüsteemi, viirusetõrjet jne. Kontoritarkvarast on kõige tavalisem pakkumine Microsoft Office, mille programmid Word, Excel ja PowerPoint on enamikule arvutikasutajatest tuttavad ja igapäevasemalt kasutuses.

Microsoft Office’i ostmine nõuab lisaraha, hinnad algavad tuhandest kroonist. Selle raha võib aga investeerida mujale, kui laadida Internetist alla tarkvarapakett OpenOffice.org.

Ülesehitus sihilikult nagu Microsoftil
OpenOffice’i idee on anda kasutajatele võimalus dokumente nii luua, et inimene ei peaks ostma Microsofti (MS) tasulisi programme või saaks neist ilma probleemideta loobuda, kui neid juba kasutab.

Kuna valdav enamik maailma arvutikasutajatest on siiski tuttavad vaid Microsoft Office’i toodetega, on OpenOffice’i komplekti kuuluvad programmid Writer, Calc, Impress, Base, Draw ja Math loodud nõnda, et nad meenutaksid Microsoft Office’i programme.

Kahe paketi programmid näevadki sarnased välja, pakuvad ühetaolisi võimalusi ning neid saab pea täielikult omavahel ühildada. See tähendab, et kui salvestada fail MS Office’i automaatformaadis, oskab OpenOffice seda avada ja õigesti kuvada. Teistpidist võimalust kahjuks ei ole, kuid OpenOffice suudab tekstid, tabelid ja muu salvestada ka MS Office’i vormingus.

Microsofti uusim toode annab eelise OpenOffice`le
ooo111.JPG

Kui MS Office’i enne 2007. aastat loodud versioonid olid OpenOffice’iga väga sarnanesid, siis MS Office 2007 erineb disainilt ja kasutajasõbralikkuselt nii vanematest „vendadest“ kui konkurendist. Kuid paljud arvutikasutajad ei soovi MS’i uusimat versiooni kasutusele võtta, sest see on neile võõras – võõram kui OpenOffice.

Irooniline on seejuures, et MS 2007. aasta kontoritarkvara salvestab oma failid automaatselt vormingus, mida varasemad, näiteks Office 2003, avada ei suuda. OpenOffice seevastu saab sellega probleemideta hakkama.

Konkurents loob parema toote
Inimesed, kes OpenOffice’i välja töötasid, teadsid, et kasutajatele on sisse harjunud just Microsofti tooted. Toote levitamiseks pidid nad välja mõtlema midagi enamat, kui klooni. Üks näide lisaväärtuse loomisest on, et OpenOffice oskab faile salvestada ka PDF formaadis, mida läheb vaja, kui on tarvis trükivalmis digidokumente arvutite vahel jagada.

Microsofi ja OpenOffice tööd ei ühildu alati ideaalselt
Microsoft Office’i kasutajad on aga sunnitud dokumentide PDF-vormingusse ümbervormistamiseks muretsema spetsiaalse lisaprogrammi või kasutama mõnd internetilehekülge, mis seda teeks.

Siiski jääb OpenOffice teatud külgedes MS Office’ile alla. Näiteks on Microsofti tootesarjas kaasas suurem clipart. Lisaks on OpenOffice’i ja MS’i toodete ühildumine kohati vigane, mis tähendab, et ühega salvestatud dokumendid võivad teises erinevalt avaneda.

Kasutusel koduarvutitest riigiasutusteni välja
ooo2.jpgOpenOffice’it saavad tasuta kasutada kõik, kes soovivad ja näiteks Prantsumaal otsustas valitsus 2005. aastal, et ametnikkond hakkab 80 000 arvutis kasutama OpenOffice’it. Kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul vähenesid tarkvarakulutused umbes 30 miljonilt eurolt 200 tuhandele eurole.

Tasuta kontoritarkvara on üha rohkem levinud ka Eestis. OpenOffice’i kontoritarkvara kasutavad nii mõnedki ettevõtted ja mõned riigi rahastatud asutused. Ettevõtted säästavad tasuta tarkvaraga igal aastal kopsakaid summasid.

Teiseks OpenOffice’i plusspunktiks on, et nii programm ise kui ka õigekirjakontrollija on saadaval mitmekümnes, k.a. eesti keeles.

Kolmandaks tugevuseks on, et lisaks Windowsile saab OpenOffice’it paigaldada ka Linuxis, Macis ja Solarises.

Openoffice’i programmid ning millistest Microsoft Office’i tootest nende loomisel on eeskuju võetud:

ehk Digikala eeldab, et digitaalsed vidinad peavad tõstma elukvaliteeti ja aitama iga päev midagi paremini ning kiiremini teha. Olgu vidinatest abi kodus, tööl või treeningradadel. 12 aastasena hakkas ta sõprade juures arvutimänge mängima ja selle käigus sai ka nii mõndagi muud arvutitest selgeks õpitud. «Paar aastat hiljem oli esimene enda koduarvuti juba süsteemselt üles ehitatud ja pärast seda on mu digiahnus ainult kasvanud,» selgitab ta. Digividinate ja kõikvõimalike tarkvaradega tegeleb ta igapäevaselt ka praegu. Täna peab ta lahutamatuks elu osaks tarka telefoni, mis kõik vajalikud rakendused ja seadmed – näiteks e-post, tervisejälgijad, digiallkirjastamine ja navigatsiooniseade – üheks juhtmevabaks tervikuks kokku seob ja eraldiseisvaid vidinaid asendab. «Selles suhtes on nutitelefon uskumatu masin, et mul on sahtlites erinevaid seadmeid ja kaableid paari aastaga ikka kordades vähemaks jäänud,» pajatab Digikala õhinaga. «Digitargas jagangi oma parimaid kogemusi,» lisab ta. «Heade lahenduste kõrval on saadaval ka kohutavas koguses kesiseid ja nende kõigi läbitöötamist ei soovita küll kellelegi.»

Kommentaarid