Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.
Allikas: Shutterstock

Millised on võimalused nutiseadme lukustamiseks ning kui turvalised need on?

#andmekaitse #ekraanilukk #nutitelefon

Nutiseadmed on tänapäeval suure osa inimeste elu lahutamatuks osaks ning nutiseadmetes omakorda on suur osa kasutajate elust. Kontaktid, suhtlus, pildid jne. Kõik see on aga tegelikkuses paljuski delikaatne info, mis ei tohiks võõra inimese jaoks nähtav olla. Seetõttu kasutatakse nutiseadmete lukustamiseks erinevaid viise.

Missugused need on, kui turvalised ning milliste plusside ja miinustega, seda järgnevalt vaatamegi.

  • Libistamine – turvalisus puudub. Ekraani avamiseks sellel libistamine ei ole turvameede. Tegemist on lihtsalt ekraani lukuga, vältimaks juhuslikke toiminguid, ning seda varianti ei soovitaks küll kellelgi kasutada. Tolereeritav on see ainult juhtudel, kus seade ei sisalda tõepoolest mingisugust tundlikku infot ja sellele peaks igal ajal erinevad isikud ligi pääsema.
  • Muster – turvalisuse nõrk kuni keskmine tase. Muster on soodsama hinnaklassi Android-seadmetel küllaltki levinud lukustusviis. Tegemist on tegelikult kiire ja mugava viisiga ekraan lukust lahti saada. Kuid meeles tasuks pidada, et seda on küllaltki kerge kõrvalt vaadates meelde jätta. Samuti on mõnikord määrdunud ekraani pealt võimalik aimata, mis liigutusi selle avamiseks tehtud on. Seega on “muster” küll parem kui mitte midagi, kuid sellest leidub siiski turvalisemaid viise.
  • PIN-kood – keskmine kuni kõrge turvalisuse tase. PIN-koodi on ekraani lukust lahti saamiseks tegelikult väga mugav kasutada ning, olenevalt küll PIN-i pikkusest, käib selle sisestamine küllalt kiiresti. Turvalisus sõltubki siin muidugi koodi pikkusest ja keerukusest. Näiteks PIN-i 0000 pole kuigi keeruline ära arvata.  Samuti määrab turvalisuse see, kui kõrvalseisjatele nähtavalt ja kiirelt või aeglaselt kasutaja seda sisestab. Siiski peetakse PIN-i üldiselt turvalisemaks kui “mustrit”.
  • Parool – turvalisuse kõrge tase. Parool on juba arvestav nutiseadme turvameede ning kui see on piisavalt tugev (pikk, sisaldab erisümboleid, numbreid), siis on selle äraarvamine ikka tõeliselt keeruline. Miinuseks on siin küll see, et pikka parooli on äärmiselt tülikas sisestada ning kuna enamik kasutajaid näpib oma nutiseadet pidevalt, siis ei viitsi keegi iga väikese aja tagant telefoni avamiseks seda jälle sisse toksida. Seetõttu ongi parool tavaliselt järgnevate turvameetmete nii-öelda tagavaravariant, mille sisestamist nõutakse peale seadme taaskäivitamist või muu turvameetme mitmekordsel sisestamise ebaõnnestumisel.
  • Sõrmejälg – väga turvaline. Sõrmejälg on keskmise ja kallima hinnaklassi nutiseadmetel praegu väga levinud ja suurt kasutust leidev turvameede. Uuematel telefonidel käib selle sisestamine kiirelt ja mugavalt. Piisab vaid hetkeks sõrme õigele kohale asetamisest ja ongi telefon kasutusvalmis. Selle meetodi miinuseks võib aga lugeda olukordi, kus sõrmejälje lugemine ei toimi. Näiteks juhul, kui käed on märjad või niisked. Samuti ei loe lugeja näpujälge määrdunud või vigastada saanud sõrmelt. Teinekord piisab ka sellest, kui käed lihtsalt külmast karedaks muutuvad. Samuti tasub meeles pidada, et sõrmejäljelugeja ise on palju õrnem ning vigastustele ja kriimudele vastuvõtlikum kui telefoni klaas või korpus. Kriimud lugejal aga pärsivad omakorda selle tööd.
  • Näotuvastus – selle meetodi turvalisuse kohta tahaks öelda nii ja naa. Tootjad ise ütlevad, et see on väga turvaline, kuid testijad on siiski välja toonud, et mõnikord tehnoloogia eksib ning avab seadme kasutaja fotot või lähisugulase nägu nähes. Samuti tuleks siin miinusena välja tuua see, et tehnoloogia ei toimi väga hästi hämaras. Iseenesest on tegemist siiski mugava ja küllaltki kiire viisiga telefoni lahti lukustamiseks. Seega saab näotuvastus tõenäoliselt lähitulevikus küllaltki populaarseks, piisab ju vaid telefoni vaatamisest, et lukk deaktiveeruks.
  • Silmaiiris – väga turvaline. Silmaiiris on olemuselt sarnane sõrmejäljega, olles igal inimesel erineva mustriga ja seega põhimõtteliselt jäljendamatu. Kuid erinevalt sõrmejäljest ei nõua see tehnoloogia füüsilist kontakti. Küll aga tahaks öelda, et praegu see funktsionaalsus seadmete avamiseks küll toimib, kuid on siiski pigem aeglane ja nõuab mõningast pühendumust. Nimelt peab telefoni selle avamiseks silmadele külalt lähedale viima ning iga kord ei toimi avamine siis ka. Samuti on probleeme näiteks hämaras, prille kandes ja läätsedega. Lisaks kurdavad mõned selle tehnoloogia kasutajad, et skannimine paneb neil silmad valutama.
  • Smart Lock – keskmise turvalisusega. Android pakub oma seadmetele lisaks tavalistele ekraani avamise viisidele ka pigem mugavusfunktsiooni alla kuuluvaid variante telefoni kiireks kasutamiseks. See tähendab, et kord juba mingil muul viisil avatud telefon ei lukustu, kui arvab, et on turvalises olekus või keskkonnas. Selleks on mitmeid  variante. Näiteks liikumise tuvastamine, mis tähendab, et olukorras, kus tuvastatakse aparaadi kehal kandmine, on seade pärast esimest avamist kasutatav. Seda siis niikaua, kuni püsib liikumises, ehk eeldatavalt kasutaja käes. Lisaks saab Android-seadmetele määrata usaldusväärsed asukohad ehk paigad, kus seade on lihtsalt avatav ja kasutatav. Veel pakutakse Smart Locki funktsionaalsuse all usaldusväärsete lisaseadmete tuvastamist. See tähendab, et telefon on ilma täiendava paroolita avatav seni, kuni seotud lisaseade (nt nutikell) on läheduses.

Seega, kokkuvõttes on erinevaid viise oma nutiseadme turvamiseks tegelikult üllatavalt palju. Oluline on neist endale sobiv leida ja ilmtingimata vähemalt mingit varianti kasutada.

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi