MSI GS66 Stealth – diskreetne, kuid muljetavaldav mängur

#mänguarvutid #MSI #sülearvuti

Sissejuhatuseks pean ütlema, et teadlased on kindaks teinud, et arvutimängud muudavad mängijaid õnnelikumaks. Õnn aga peaks olema inimõigus ja inimene võiks olla õnnelik igal pool, mitte ainult kodus oma lauaarvuti taga. Selleks, et inimene oleks rõõmus kõikjal, kuhu ta sattuda võib, ongi loodud mänguvõimekusega sülearvutid. Ja mänguvõimekuse all ei pea ma silmas solitaire’I või midagi temaga samasse paketti kuuluvat. Mäng on see, kus inimesed liiguvad ja juhtub igasuguseid asju.

 

MSI GS66 Stealt sülearvutis võib samuti juhtuda igasuguseid asju väga sujuvalt ja FullHD-resolutsiooniga. Ning kõike seda suurepärasel 300 Hz-isel ekraanil. Aga vaatame allpool, millised padrunid on MSI lipulaeval salves ning millised neist on paukpadrunid.

 

Pakend

Kui teater algab puhvetist, siis MSI GS66 algab vaieldamatult pakendist. Arvutini jõudmine oli omaette protsess, mis tõstis juba ennatlikult ootused kõrgele. Esmalt tuli avada paksust pakendipapist karp, milles oli omakorda kaks märgatavalt peenema viimistlusega karpi – üks arvuti ja teine laadimisjuhtmete jaoks. Avades musta arvutikarbi, selgus, et arvuti on veel eraldi mustas tekstiilist kotis. Materjal polnud küll paraku siid või samet, aga oli selge viide sellele, et MSI positsioneerib seda arvutit kui preemium-klassi oma.

 

Välimus

Miskipärast arvavad paljud mänguriarvutite tootjad, et mänguriarvuti juures on ülioluline ‘äge’ ja silmatorkav välimus. Well, MSI mõtleb õnneks teisiti ning GS66 näeb välja oma nimele (stealth – varjatud ing k) vastavalt üsna soliidne. Isegi firma logo on kujundatud nö mustana mustal taustal. Alumiiniumkorpus oma äärmuseni kandilise disainiga ainult lisab stiili. Ehkki ümbris on meeldivalt mattmust, siis ometi kogub see isuga sõrmejälgi. Õnneks tuleb süleriga kaasa klaviatuuri kattev kena must lapp, millega on lihtne kestale kogunenud sõrmejälgi maha nühkida.

 

 

MSI on püüdnud maksimaalset võimekust suruda minimaalsetesse mõõtmetesse ja kaalu ning mingis osas on nad sellega suurepäraselt hakkama saanud – hoolimata sellest, et arvuti on piisavalt suur, saab seda edukalt hallata-liigutada ka ühe käega.

Välimuse alla käib kindlasti ka taustavalgusega klaviatuur. Kus üldise taustavalguse seas tuuakse erivärvilise valgusega välja igale mängurile tuttav tähekombinatsioon. WASD-ER. Tõsi küll, ma ei ole kunagi aru saanud mänguritest, kellel on virtuaallahingus mahti oma klaviatuuri silmitseda, aga ilmselt on viga minu aeglasevõitu reaktsioonis. Igatahes on klaviatuurivalgustus piisavalt maitsekas ja silma ei riiva.

Koostekvaliteet on väga hea, kuid vähemalt minu arvates jääb alla Apple legendaarsele kvaliteedile. Kindlasti ei anna see aga põhjust oma ostu hiljem kahetseda.

 

Ekraan

Ekraan on ilmselt MSI GS66 üks parimatest osadest. Ülimalt kiire ekraan ei tekita võrgumängudes surmavat läägi, vaid reageerib momentaalselt. FullHD ekraanitihedus on aga… nojah, FullHD resolutsioon, mis ei ole 5K või isegi 4K resolutsioon. Kahjuks. Samas aga on pilt piisavalt terav ja ere ning kiirematempolistes mängudes pole pildi graafiline detailsus kõige olulisem.

 

Klaviatuur

Klahvid on suhteliselt kiire ja pisut pehme käiguga. Taaskord meenuvad Apple sülerite klaviatuurid, kuid antud mudelil on need pisut ‘kleepuvamad’.


Minule isiklikult klaviatuur väga meeldis kasvõi niisama kirjutamiseks. Võrgumängude meistrivõistlusel võib kasutaja aga soovida endale veidi kiirema käiguga klahve.

 

Heli

Arvutit esimesel kohtumisel avades olin meeldivalt üllatunud avastades klaviatuuriosal asetsevate kõlarite juurest Dynaudio firma nime. Dynaudio on melomaanide ja heligurmaanide seas tuntud oma tipptasemel helikvaliteediga kõlarite poolest. Paraku aga tundus, et MSI on lihtsalt Dynaudiole maksnud nende kaubamärgi kasutamise eest. Heli pole küll halb, kuid tipptasemest jääb see küll üsna kaugele. Ning kui juba mängimiseks läheb, siis soovitan kindlasti hoopis klapid pähe panna, sest mänguhoos muutub arvuti enda tööprotsess liigagi häälekaks ning kipub enda alla matma teisi helisid ümbruses. Samas arvutist muusikat kuulates puudus sellel ka piisava helitugevuse juures häiriv plärin, mis on tihti omane odavatele sülearvutitele.

 

Temperatuur

Pigistades sellises koguses arvutivõimsust võimalikult väikesesse korpusesse ei jäta tagajärjed tulemata. Masin läheb mänguhoos üsna kiiresti ebameeldivalt kuumaks ja süles seda rüperaali sellises olukorras kuigi kaua ei hoia. Arvan, et samas on see tegelikult üsna normaalne nähtus meie tehnika kaasaegse taseme juures. Aga jah, kui on vaja näiteks arvutil toitu soojas hoida või midagi muud soojendada, siis pole midagi muud, kui mõni arvutis asuv mäng sisse lülitada. Heal juhul saab ehk isegi mune praadida. Piirdudes aga ainult veebilehitseja või kontoritarkvaraga, pole probleeme ei müra ega temperatuuriga.

 

Tempo

Mis mulle mänguriklassi arvutite juures meeldib on see, et ei pea triviaalsete protsesside järel ootama. Arvuti lülitub sisse loetud sekunditega ja juba see on suur ajavõit igapäevastes rutiinides. Sa ei pea olema isegi mängur, et juba sellepärast seda arvutit armastada.

 

Jõudlus

MSI GS66 kuulub jõudluselt kindlasti rüperaalide paremikku. Tegu on sedavõrd toimeka masinaga, et seda võib lisaks mänguritele soojalt soovitada ka näiteks videotöötluse jaoks, kui mängimise kõrvalt aega üle peaks jääma. MSI GS66 saab suhteliselt sujuvalt hakkama kõigi kaasaegsete mängudega. Tõsi küll, seda protsessi saadab teatav ‘mootorimürin’ ja kuumus, kuid kõige olulisem on ju ikkagi tulemus.

 

Ühenduvus

Erinevalt Apple’I kuulsatest MacBookidest pole MSI GS66-el sisenditest puudu – kolm USB 3.0, kaks USB-C-d, HDMI ja LAN-ühendus. Puudu ei tule millestki, arvutile saab taha ühendada nii täismõõdus klaviatuuri, hiire ja ühendada kaabli abil internetiga ilma mingeid lisakulutusi tegemata.

 

Aku

Aku puhul mul paraku võrdlusmoment puudub. Kuna ise mängisin valdavalt kaabli otsas ja põhjalikumaks testimiseks jäi testiperiood napiks, siis oma seisukohta ma siin avaldama ei hakka. Samas aga erinevaid autoriteete kuulates-vaadates on need suhteliselt ühtsel arvamisel, et tegu on üsnagi keskpärase tulemusega. Mitte midagi halba, aga samas ka mitte midagi silmapaistvat. Kuldne kesktee ühesõnaga.

 

Hiir

Arvuti hiirepadi on pikk ja kitsas nagu lambakeel. Kitsusest hoolimata on sellel piisavalt ruumi liikumiseks ning mina isiklikult jäin sellega täitsa rahule. Sellel saab vajutada põhimõtteliselt igas punktis. Tõsi küll, hiirepadja reaktsioon pole nii taktiilne ja meeldiv kui näiteks MacBookidel, kuid kõvemaks nurinaks puudub igasugune põhjus.

 

MSI Dragon Center

Nagu igale kvaliteetsele mänguriarvutile omane, on ka MSI GS66 varustatud spetsiaalse tarkvaraga, mis aitab üsna intuitiivselt mänguril arvuti sätteid hallata sõltuvalt oma eesmärkidest. Sellise intuitiivse kasutajaliidesega rakendus võiks olla igas süle- või lauaarvutis.

 

Kokkuvõtteks

MSI GS66 on vaieldamatult võimekas arvuti üsna kompaktsel kujul. Paraku on sellel võimekusel ka oma hind – antud juhul on selleks müra ja kuumus. Vähemalt mängides on mõlemad need möödapääsmatud. Samas aga aitavad müra ära hoida kõrvaklapid ning põletushaavadest aitab hoiduda, kui hoiad mängides sülerit laual, mitte süles ning mina mõtleksin isegi mingile spetsiaalsele sülearvutit jahutavale alusele. Esimeste muljete järgi soetaksin sellise arvuti ka endale, kui ma harrastaksin rohkem sülerites mängimist. Samas aga ei teeks ma ise sellist sammu ilma konkurentidega tutvumata ja hinna-kvaliteedi suhet võrdlemata.

 

 

 

ehk Digitaat on digitaalsete lugude pajataja. "Nimi on vastavuses minu vanusega, pikaajaliste kogemustega erisuguse digikraamiga ning sooviga ning oskustega pajatada lugusid" muigab ta. Ta usub, et hea tehnika peab kohanema inimesega, mitte vastupidi ehk intuitiivsus ennekõige – olgu siis tegu kasutajaliidese või disainiga. "Less is more," ütleb ta – efektiivsus ja säästlikkus on elementaarsed nii visuaalselt kui ka teostuslikult, st masin/aparaat võiks teha väiksema ressursiga enamat. Samuti soovitab ta, et töötavat asja parandada ei maksa. Oma argielus ei saa Digitaat üle ega ümber wifist ja 4G andmesidest, nutitelefonist iPhone ega ka digifotograafiast: "Ehk siis hetkel Sony RX100 II," loetleb ta kasulikke ja vajalikke tehnoloogiaid. "Kuigi olevikust ei saa rääkida minevikus, siis minu jaoks algas digimaailma avastamine ilmselt hetkest, kui müüsin maha oma HTC Desire HD ja soetasin omale esimese 5-tollise ekraaniga nutitelefoni Dell Streak 5. See oli moment, kus ma n-ö tavatarbija rollist siirdusin friigi-digimaailma," meenutab ta. "Igasugust tarkust on hea levitada," näeb ta endal olulist rolli. "Digitarkus on aga kaasaegne tarkuse vorm, millest paljud minu eakaaslased kipuvad ilma jääma. Teisi aidata ongi hea."

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi