Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Mis on Vikipeedia ja kuidas seda kasutada?


Wikipedia ehk eestikeeli Vikipeedia on Internetis leiduv digitaalne vaba entsoklüpeedia kõigile. Oluline erinevus kõikide teiste entsoklüpeediate juures on see, et Vikipeediat saab igaüks ise täiendada. Uurime lähemalt!

Wikipedia.org
VikipeediaVikipeedia sai alguse 2001 aasta alguses Jimmy Wales’i ja Larry Sanger’i eestvedamisel, kasvades välja Nupedia projektist. Viimane pidi saama vabaks entsoklüpeediaks, mille artiklite autoriteks ja moderaatoriteks olid eksperdid. Paraku see projekt sumbus kuid edasi arendatati just Wiki osa.

Kogu Vikipeedia töövalmiduse taga seisab Wikimedia Sihtasutus, mis on mittetulundusühing. Nende hallata on 300 serverit Ameerikas, 26 Euroopas ja 23 Aasias. Serverite tarkvara on mõistagi vabavaraline Linux

Vikipeedia pole asjata arvestatav infokogu. Nimelt levib entsoklüpeedia 262 keeles, seejuures 24 keeles leidub artikleid üle 100 tuhande. Kokku haldab Viki ligi 13 miljonit artiklit ning umbes poole külastatavusest haarab endale Viki inglisekeelne osa. Eesti keeles on artikleid üle 64 tuhande. 

Vaba igas mõttes igaühele
GNU logoÜks Vikipeedia peamisi populaarsuse põhjuseid on tema põhinemine GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsil. See litsents pakub lühidalt kokku võttes igaühele õiguse teksti, dokumente ja muud säärast muuta ja vabalt kasutada. Seejuures on oluline märkida teksti päritolu ja võimaldada ka edasist muutmist teiste poolt.

Nii ongi Vikipeediat võimalik igaühel muuta. Kuigi ennast kuskil registreerima ei pea, oleks see siiski soovitav. Nii on võimalik luua endast usaldatav eeskuju. Lisaks tuleb omalt poolt teksti lisades või muutes arvestada Vikipeedia oluliste põhimõtete ja ka tungivate soovitustega.

Põhimõtted ja neutraalsus
Vale!Vikipeedia julgustab igaühte omalt poolt kaasa kirjutama. Seejuures kutsutakse üles neutraalsele arutelule, andmete kontrollimisele ja põhjenduste lisamisele teksti muutmiseks. Kindlasti peab artiklisse lisatavatel andmetel olema usaldusväärne allikas. 

Ilma mingisuguste allikatega teksti võib moderaator artiklist eemaldada. Viki tuletab ka meelde, et kuigi igaühel on oma arvamus, ei ole see veel piisav põhjendus teise inimese poolt kirjutatu eemaldamiseks. Just arutelu ja põhjenduste teel loodetakse leida ühine keel ja loodetavasti ka objektiivne vastus.

Natuke vastuolulisena tundub põhimõte, mis soovitab unustada igasugused reeglid. Kui sa tunned, et artiklist on olulist informatsiooni puudu, palutakse viimane kindlasti lisada. Kui keegi peaks aga teatama, et selle teema käsitlemiseks on mingid omad väljakujunenud formaalsused, siis soovitatakse seda inimest ka kuulata. 

Kasutamine
WikipediaVikipeedia näeb küllalt omapärane välja ning esmasel külastamisel tundub kogu entsoklüpeedia natuke keeruline. Ehkki info otsimine on kerge, siis info lisamine nii väga lihtne enam ei ole. Kuid natuke õpihimu peaks selle puuduse likvideerima. 

Üheks segadusse ajavaks elemendiks on üüratu infotulv, niiet ei tea, kustkohast pihta hakata. Kui aga vähegi huvi on, soovitan alustada esilehelt ja klikata ennast Uuele kasutajale mõeldud leheküljele. Sealt saab samm-sammult ennast Viki keskkonnaga kurssi viia. 

Ka kirjutamine Vikipeedias ei ole päris lihtne teksti kirjutamine. Selleks, et kirja vähegi formaatida, peab juurde lisama spetsiaalseid tähemärke ehk koodi. Sellest annab hea ülevaate Spikker. Kirjakoodi harjutamiseks on loodud Liivakast.

Laiem kui ainult entsoklüpeedia
Viki sõsaradWikipedia poolt loodud info haldamise vahendid (tarkvaralised ja riistvaralised lahendused) on vabalt kasutatavad igaühe poolt. Samal baasil on ju loodud ka Digitarga enda Viki. Mahu poolest on need muidugi võrreldamatud, kuid just lahendus on oluline.

Lisaks entsoklüpeediatele on Viki sõsarprojektidest ka Eestis kasutusel näiteks:

Julget pealehakkamist ja kindlat õpihimulist meelt!

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid