Mida aeg edasi, seda keerulisemaks osutub telefoni kasutamine. Seda enam, et helistamine ei pruugi olla esmapilgul telefoni meenutava aparaadi esmaseks ülesandekski. Mida ja miks nimetatakse nutitelefonideks ja milles seisneb nende omapära?

Digitark on telefonide koha pealt mitu korda juttu teinud. Üheks oluliseks teemaks on ka PDA, millest kirjutas Mart artiklis “Mis on pihuarvutid ja mida need teha võimaldavad?“. Lisaks tasub lugeda artiklit “Mis on Android ja kus seda kasutatakse?

Hägused piirid erinevate seadmete vahel
PDANagu aru võib saada, on telefon, pihuarvuti ehk PDA ja nutitelefon (smartphone) omavahel suhteliselt tihedalt seotud. Annan siinkohal mõned tunnused, mis aitavad aru saada nende kolme eesmärkidest:

 

  • Mobiili kõige tähtsam ülesanne on ilmselgelt võimaldada kõnesid.
  • PDA on mõeldud asendama sülearvutit (või vähemalt osa selle funktsionaalsusest)
  • Nutitelefoni eesmärk on olla paindlik mobiiltelefon, millesse on võimalik rakendusi lisada

Mida aeg edasi, seda enam ilmub nö hübriide, milles on olemas kõigi kolme seadme tunnused. Aga lähme ajas natuke tagasi ja vaatame, milline on olnud nutitelefoni areng.

Ajalugu
IBM SimonEsimene nutitelefon ilmus juba aastal 1992 IBM’i poolt, nimeks Simon. Tookordne tehnikaime sisaldas iga tavalise tänapäevase mobiili võimalusi: kalender, kalkulaator, märkmed, e-mail ja ka mängud. Seejuures oli kasutusel puutetundlik ekraan, mis aastal 1993 müügile saabudes oli piisavalt erakordne.

Mõned aastad hiljem sai alguse Nokia kommunikaatorite sari. Esimene linnuke sellest sarjast, Nokia 9000, oli tegelikult kokku kombineeritud Nokia enimmüüdud mobiiltelefonist ja HP pihuarvutist. Nokia 9210 seevastu aga sai esimeseks Nokia avatud operatsioonisüsteemiga nutitelefoniks, millel oli värviline ekraan.

Mõistagi ei jäänud konkurendid magama ja aastal 1997 ilmus Ericsson’i GS88, mis aga turule ei tulnudki. Seevastu aastal 2000 ilmus Ericsson’ilt R380, millel oli puutetundlik ekraan ning mis kasutas esimesena Symbian’i operatsioonisüsteemi.

Uuest aastatuhandest alates muutus nutitelefonide areng oluliselt kiiremaks, tipnedes Apple iPhone’i ilmumisega aastal 2007. iPhone’i peetakse nutitelefoni kontseptsiooni massidesse viijaks, kuigi tegemist on väga kalli aparaadiga. Ka viimane neljas iPhone’i versioon on ehe nutitelefoni esindaja.

Apple iPhone
iPhone 4iPhone on üks ilmekamaid nutitelefonide näiteid, millest ei saa üle ega ümber. Ilmunud aastal 2007 sisaldas iPhone endas nii puutetundlikku ekraani, kaamerat, meediamängijat (heli ja video), interneti kasutamise võimalust ja lisandunud on ka WiFi ning GPS. Kasutusel on operatsioonisüsteem iOS.

Tõeliseks nutitelefoniks tegi iPhone’i aga rakenduste allalaadimise võimalus. Seda sai teha läbi Apple App Store’i ehk Apple enda poolt kontrollitud ja lubatud rakendused. Kuigi paljud rakendused on saadaval tasuta, on siiski suur osa neist saadaval vaid tasu eest.

Millised võiksid sellised rakendused olla ja mida nendega teha saab, võib ülevaate saada artiklist “iPhone’i 9 kõige kasulikumat rakendust

Nutitelefoni omapära
NutitelefonNutitelefoni eesmärk on kasutajale pakkuda erinevaid võimalusi vastavalt viimase vajadustele. Lisaks sellele on nutitelefoni tundma õppimine tavaliselt oluliselt lihtsam näiteks pihuarvuti kasutajaliidesest ja samal ajal natuke keerulisem tavalise mobiiltelefoni omast.

Kui rääkida seadmete suurustest, siis on võiks nutitelefoni asetada pihuarvuti ja mobiiltelefoni keskele. Kuna pihuarvuti on siiski mõeldud pakkuma täit funktsionaalsust asendamaks sülearvuti võimalusi, vajab viimane ka rohkem jõudlust ning võimalusel suuremat ekraani. Nutitelefonid püüavad aga jääda kergemaks ja ka natuke väiksemaks kui seda on pihuarvutid. Samas võib väiksema ekraaniga kasutusmugavus langeda.

Kõige paremini tulevad pihuarvuti ja nutitelefoni vahed välja siis, kui sa oled enda vajadused selgeks teinud. Kui on vaja sülearvuti asendajat tekstidokumentide lugemiseks ja koostamiseks, e-kirjade saatmiseks ja lugemiseks, on mõistlikum valida pihuarvuti (millega saab ka helistada).

Kui aga soovid keskmisest võimekamat telefoni (internetis käimiseks, meelelahutuseks, e-kirjade lugemiseks jne), tuleb kindlasti kõne alla sobiva nutitelefoni ostmine. Seejuures tasub pilku peal hoida ka nutitelefonide arvustustel erinevates tehnikaväljaannetes.

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid