Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Viimasel ajal on sülearvutiturul toimunud omapärased muutused. Sülearvutid on muutunud võimsamaks, asendamaks lauaarvutit. Ja sülearvutid on muutunud ka väiksemaks ja kergemaks, saades nimetuse netbook. Tutvume siis selle uue liigiga natuke lähemalt ka.

Uus liik
LoomineVanasti oli arvutite vallas kahte liiki arvuteid – lauaarvuti ning sülearvuti. Lauaarvuti mõelduna kas kodukasutajale või tõelisele mängurile, kes vajab suuri võimsusi. Sülearvuti seevastu oli mõeldud ennekõike ärikasutajale, kelle tööd mobiilsus tublisti võis lihtsustada.

Üks on selge – äriga tegelev inimene kasutab siiani meeleldi vastupidavaid sülearvuteid. Kuid nüüd valmistatakse sülearvuteid ka multimeediakeskuseks koju, igapäevaseks kasutamiseks. Tegemist on küllaltki suurte ning sülearvuti maailmas kesklassi arvutitega, millega on võimalik peaaegu kõike natuke teha.

Kui Asus tõi turule esimese netbook’i, Asus Eee PC, hakati mõistma kasutajate tõelisi vajadusi. Nimelt soovivad paljud arvutit kasutada vaid Internetis käimiseks, mõne tekstidokumendi kirjutamiseks, muusika kuulamiseks ja ehk isegi filmide vaatamiseks. Ning sülearvuti ei pea selleks olema 3 kilone.

Netbook ehk mobiilne Interneti arvuti
NetbookNetbook’i esimene ülesanne on kasutajale pakkuda Internetti. Seda peamiselt WiFi-ühendust kasutades (kuid enamasti on võimlik ka võrgujuhtme kasutamine). Teine äärmiselt tähtis osa on netbook’i hind, mis soovitatavalt ei ületa 6000 krooni (sest selle raha eest saab juba “päris” sülearvuti).

Netbook’i iseloomustavad ka teised näitajad – pikk aku kestus, väike sülearvuti suurus, väikse (ligikaudu 10Gb) välkmälu kasutamine (leidub ka tavalise kõvakettaga isendeid) ning tavaliselt ei leia nendelt arvutitelt ka CD-DVD lugejat. Üldjuhul on netbook’id ka suhteliselt väikese võimsusega, mis võib isegi filmide vaatamise keeruliseks teha (FullHD filmid).

Eriliselt suurt rõhku on pandud just erinevate juhtmevaba ühenduste peale. Eelpool mainitud Wifi, enamasti leiab nendelt arvutitelt ka Bluetooth ühenduse. Eestit silmas pidades on paljudel netbook’idel ka mobiilinterneti kasutamise võimalus ehk 3G ühendus sisse ehitatud.

Kõik see kokku teeb netbook’ist kerge ja meeldiva kaaslase reisil, tudengil loengus või lihtsalt kaasaskantav vahend kusiganes Internetis käimiseks. Asjatundja jaoks on tegemist omamoodi mänguasjaga, millega töö tegemine ei ole küll välistatud, ent raskendatud.

Asus Eee PC
Asus Eee PCVaatame siis lähemalt, milline nägi välja arvuti, mis viis netbook’ile iseloomulikud jooned massidesse. Asus tõi arvuti (Eee seeria 700) turule 2007 oktoobris ning aasta lõpuks müüdi juba üle 300 000 arvuti. See on äärmiselt märkimisväärne tulemus kolme kuu kohta.

Esimese Eee PC süda oli Intel Celeron M’i protsessor, mis töötas 630MHz peal. Tänaseks on kasutusel märksa energiasäästlikum kuid kiirem Intel Atom protsessor, mis jookseb 1,66GHz peal (Eee seeria 1000)

Ekraan suurusega 7 tolli 800×480 resolutsiooni juures vajab tänapäeva mõttes juba luupi. 7 tolli teeb ligikaudu 18 cm ekraani diagonaaliks! Nüüd on olukord juba natuke helgem – 10 tolli (diagonaal 25 cm) resolutsiooniga 1024×600 pikslit.

700 seeria Eee-l oli, nagu ennist mainitud, välkmälu ehk SSD (solid-state drive), mille suurus jäi 2 ja 4GB vahele. Leidus ka 8GB mälumahuga arvuteid. Välkmälu aga “kulub” kiiresti ning kallimad 1000 seeria Eee-d kasutavad ka tavalist kõvaketast, enamasti 80-160GB suurusega.

Muutmälu suurus oli ja on siiani suhteline. Esimesese 700 seeria arvutite mälumaht oli enamasti siiski 512MB. Erinevatel andmetel saab Eee muutmälu suurendada kuni 4GB-ni (mõned seeriad kuni 2GB ja 700 seeria eelinstalleeritud Linux’iga masin kuni 1GB).

Tarkvarast rääkides, nii väikese võimsusega minisülearvuti kasutas alguses Linux’i kärbitud versiooni. Sellest piisas, et käia Internetis, vaadata filme või kirjutada paar kirjatükki. Uued 1000 seeria Eee-d võib varsti aga ka juba Windows 7-ga osta. Ning Asus jätkab oma arvuti arendamist hoolega.

Ülevaate erinevatest minisülearvutitest saab ka Wikipedia.org’ist.

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Kommentaarid