Mis on IP aadress ja miks on vaja selle uut versiooni IPv6? II osa 0


Hiljuti avaldanud autorid

Eelmine nädal rääkisin lähemalt IP aadressist. Täna aga vaatame üle, mida kujutab endast IP protokolli versioon 6.

Eelmist posti, milles on laiemalt selgitatud IP aadressi olemus, saad lugeda siit: Mis on IP-aadress ja miks on vaja selle uut versiooni IPv6? I osa

Paar lisaselgitust
ProtokollEelmine kord jäi selgitamata IP (Internet Protocol), mis eestikeeli tähendab ülemaailmse võrgustiku eeskirju. Digitarga Viki võtab selle ülesande kenasti enda kanda, ent lisan ka omalt poolt hiljem mõned selgitused.

Kindlasti tekkis paljudel küsimus, mis juhtus IP versiooniga 5? See konkreetne versioon Interneti reeglistikust arendati 70 aastate lõpus, koodnimetusega The Internet Stream Protocol. See oli mõeldud peamiselt heli ja video paremaks ülekandmiseks võrgus. Siiani puudub IPv5 avalikust kasutusest.

aasta 2013Rääkides prognoosidest, millal võiks IPv4 aadressid otsa saada, annab hea ülevaate see lehekülg. Olgu öeldud, et meid huvitab enim RIR (Regionaalsed Interneti Registrid) aadresside otsasaamine. Ja selleks ajalimiidiks on seatud ligikaudu 2012 aasta viimane kvartal.

Üks on selge: 3 aasta pärast peavad kõik uued võrku lülitatavad seadmed olema võimelised kasutama IPv6 aadresse. Kahjuks on IP versioonid piisavalt erinevad, seda juba põhimõtteliselt. Seega vanad seadmed tuleb varustada kas “tõlkega” või välja vahetada. Osadel juhtudel on võimalik ka tarkvarauuendus.

IPv6
Veelkord – IP ehk Internet Protocol määrab ära IP aadressi. Minnes uue IP versiooni juurde, uuendati ka IP aadressi kuju, ehkki olemus jäi samaks. Järgnevalt mõned erisused.

32 bitti asemel koosneb IPv6 tervelt 128 bitist ehk neli korda pikemast nullide ja ühtede jadast (nö arvutikeeles). Seega on IPv6 võimalike kombinatsioonide arv 2ˇ128 ehk ligi 340 undetsiljonit ehk arv milles on 38 kohta! Seda suurust pole võimalik hoomatavalt kirjeldada.

Heksasüsteem
KiirusLisaks on 6 versioonis kasutusel heksadetsimaalne ehk kuuteistkümmendsüsteem. Siinkohal võib asjast puudutatud inimeste seas tekkida palju nurinat – heksasüsteem on absoluutselt kasutajavaenulik. Kuidas oleks meelde jätta näiteks selline kombinatsioon: 2001:db8:85a3::8a2e:370:7334?

Samas pole olukord eriti roosilisem kahendsüsteemis (teisendatud eelmisest näitest): 8193.3512.34211.35374.880.29492.
Võrreldes näiteks tüüpilise IPv4 aadressiga kohalikus võrgus (192.168.0.124), on tegu täieliku monstrumiga.

Nii otsustatigi, et kuna 128 bitine aadress on meeldejätmiseks niiehknaa liiga pikk, võib seda vabalt kuueteistkümmendsüsteemis esitada. Miks? Sest heksasüsteemist kahendsüsteemi on matemaatiliselt lihtsam teisendada ja seega kiirem arvutamisviis. Selline proosaline põhjendus.

Lihtsustatud ning laiendatav
ÜlesehitusTeine peamine erinevus, miks kaks IP versiooni omavahel hästi läbi ei saa, on ülesehituslik. Eelmises postis mainisin, et infokillud liiguvad võrgus pakettidena. Viimasel on ka kindel ülesehitus, mida tuleb arvestada näiteks ruutereid luues. Paketil on mitmeid erinevaid osi, tähtsaim neist on päis (header)

Nimelt on paketi päis erinev – sealt on eemaldatud üleliigne informatsioon, mis käis kaasas Ipv4-ga. See lubab pakette kiiremini läbi töötada. Paketi erinevatel omadustel on nüüd omaette sektsioon.

Lihtsamaks on tehtud ka automaatse IP aadressi sättimine. Ipv4 aadress anti spetsiaalselt selleks ette nähtud programmi poolt. IPv6 oskab seda teha ilma lisaprogrammita, ehk võrku lülitatud seadmed suudavad omavahel ise suhtlema hakata.

IPv6 pakett on laiendatav erinevate lisaomaduste jaoks – erinevaid valikuid piirab vaid infokillu enda ehk paketi suurus. Mõistagi on erinevusi veel, kuid nende kirjeldamine kipub minema liiga tehniliseks.

DNS ehk Domain Name Server
Eelmises postis lubasin selgitada ka DNS-i ideed. Asi on lihtne – DNS „tõlgib“ IP-aadressi mõneks konkreetseks nimetuseks. Näiteks minnes viki.digitark.ee aadressile, ühendab DNS meid tegelikult masinaga, mille aadressiks on 194.126.124.136.

Niisiis on IPv6-ga oodata mõningast Interneti andmevahetuskiiruse tõusu. Lisaks toetab uus protokoll paremini ka erineva voogedastuse vorme. Kuid enne tuleb ära oodata erinevate tootjate võrguühendust jagavad seadmed ning alles siis saame teha asiseid järeldusi.


Autorist

Sander Hüüs

Sander Hüüs

Kirjutan väga erinevatel teemadel, peamiselt programmidest (nii arvutitele kui telefonidele), tarkvaramaailma uudistest ning internetiteenustest. Kõige olulisemaks pean kirjutamisel lihtsust ja ülevaatlikkust, et teksti oleks mõnus lugeda.

Autori teised artiklid

Kommentaarid