android.pngKindlasti on paljud Digitarga lugejad viimasel ajal kuulnud nutitelefonide puhul sellisest mõistest nagu Android. Millega täpsemalt tegu on, sellest järgnevas artiklis pisut lähemalt räägingi.

Lihtsustatult öeldes on Android tegelikult nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem. Umbes nii, nagu seda on teada tuntud Windows Mobile või Nokia seadmetes laialt levinud Symbian. Pisut eriliseks teeb sellesama Androidi aga see, et tegu on väga omapärase ninng hetkel kõige kiiremini leviva nutitelefonide operatsioonisüsteemiga. Seda viimast ka põhjusega.

Android sündis alternatiivide vajadusest
Kuid kõigepealt pisut ajaloost. Androidi operatsioonisüsteemi hakkas algselt välja töötama väikeettevõte nimega Android Inc. Asja mõte oli luua Windowsile ja Symbianile Linuxil põhinev konkurent. Sarnane mõte oli samaaegselt ka internetihiiul Google, kes soovis nutitelefonide kasvaval turul end kuidagiviisi kinnistada ja oma teenustega mobiilsetesse seadmetesse jõuda. Nii viiski üks asi teiseni ja varsti jõutigi kokkuleppele ning Android Inc. sai Google omaks.

Siit alates võis arendustöö täie hooga jätkuda ning turule paisati ka erinevat informatsiooni peatselt ilmuvast uuest operatsioonisüsteemist. Loomulikult kaasati ka erinevaid tootjaid, kes samuti soovisid midagi näiteks aeglasevõitu Windowsi kõrvale, et müüginumbreid kasvatada. Samuti mõlkus kõigil meeles soov lõpuks ometi iPhone’ga kasutajasõbralikkuselt võrdväärsete seadme loomine.

android2.pngEsimesed Androidi kasutajad – HTC ja SonyEricsson
Nii ilmuski turule esimene versioon uuest mobiiltelefonide operatsioonisüsteemist, kandes nime Android 1.5 ehk Cupcake. Antud väljalase osutus väga populaarseks ning pakkus mobiilikasutajatele palju uuenduslikku kasutajasõbralikus keskkonnas. Eestis on vast üheks tuntumaks seda Androidi versiooni kasutavaks aparaadiks HTC Hero. Hiljem on ilmunud veel Android 1.6 Donut (näit. SonyEricsson Xperia X10) ja 2.0/2.1 Eclair (HTC Desire).

Mida Androidiga seadmed õigupoolest oskavad?
Iseenesest pea kõike, mida teisedki turul olevad nutitelefonid ja seda tänuväärt stabiilses võtmes. Nimelt ei kipu Android seadmed suurt kokku jooksma ja toimetavad erinevate ülesannetega küllaltki kiiresti, seda eriti võrreldes näiteks Windows Mobile`ga. Loomulikult sõltub seadme kiirus ka suuresti temas pesitseva protsessori võimsusest, kehtib ju siingi reegel kiirem on parem. Samuti võib ka Android platvormile lisada lugematul hulgal rakendusi, et oma seadet veelgi paremaks ning käepäraemaks muuta.

Silmas tasub aga pidada, et üldiselt kipuvad rakendused neist väljudes taustale siiski käima jääma, ning nii seadet pikapeale aeglasemaks muutma. Ka võib üllatuslik kokkujooksmine just nimelt mõnest juurde lisatud rakendusest tingitud olla.

Paindlikkus seadme enda vajadustele vastavaks tegemisel
Seega on “Task Manageri

Mina kirjutan peamiselt nutitelefonidest ja nendega seonduvast (rakendused, hooldamine). Samuti annan ülevaateid arvutitest ja nende lisaseadmetest – kuidas oma seadmete eest hoolitseda ja mismoodi valikut teha.

Kommentaarid