Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Milliseid operatsioonisüsteeme kasutatakse mobiiltelefonides?


opsusteemid.jpgTelefoni ostma minnes võid lisainfot uurides leida, et telefonis on kasutusel Symbian, Android, Bada või midagi muud, mis kõlab veelgi eksootilisemalt. Tegemist on erinevate telefoni operatsioonisüsteemidega (OS), millele on antud vastavad nimed. Nagu arvutitel kasutatakse näiteks Windows, Linux või Mac OS operatsioonisüsteeme, nii on ka paljudes nutitelefonides olemas erineval tarkvaral põhinevad ja just mobiilsete seadmete jaoks mõeldud operatsioonisüsteemid. Need tarkvarad hoolitsevad seadmete igapäevase toimimise eest ja neist sõltub, kuidas, mida ja mismoodi teha saad.

Milline on hea mobiilne OS?
•    Meeldejäävast nimest tähtsam on tarkvara probleemidevaba toimimine. Nii nagu tehnika ja tarkvaraga ikka, võib telefoni kasutadeski ette tulla vahel hangumisi ja muid tarkvaralisi tõrkeid. Pigem on need erandlikud juhtumid, mida hea mobiilse operatsioonisüsteemi tegijad on üritanud igati vältida.
•    Oluline on veel lisavõimaluste tugi, nagu Bluetooth,WiFi ja GPS. Kas need mobiiltelefonile füüsiliselt lisatakse, sõltub juba telefoni tootjast.

•    Igapäevatoimetusteks vajalikud programmijupid (kalender, äratuskell, veebibrauser, e-posti lugeja) on üldjuhul mobiiltelefoni operatsioonisüsteemiga koos kohe olemas.
•    Kasutusmugavus on see, millele üha rohkem on hakatud tähelepanu pöörama. Pole ka ime, sest ilmselt on just mugavus ja lihtsus ühed nendest omadustest, mis näiteks Apple iPhone telefoni nii populaarseks ja kasutajate seas hinnatuks on teinud. Ka teised tootjad on teinud suuri pingutusi mugava ja lihtsa kasutuskogemuse loomiseks.

•    Lisaks töökindlusele, peab nutitelefoni omanik hea mobiilse operatsioonisüsteemi märgiks veel visuaalselt ilusat, samal ajal lihtsalt käsitletavat kasutajaliidest.
•    Hea kaasaegne operatsioonisüsteem ühildub vähese vaevaga populaarsemate sotsiaalvõrgustikega, lastes sul olla kursis oma sõprade ja tuttavate tegemistega.

Symbian tarkvara
Symbian tarkvara on meile tuntud rohkem Nokia telefonide juurest, kuigi kasutanud on seda ka SonyEricsson, Samsung, Motorola ja teisedki. Esimene avatud Symbianiga varustatud Nokia jõudis müüki 2001. aastal, Nokia 9210 kommunikaatori näol. Operatsioonisüsteemiks oli sellel telefonil Symbian OS 6.0 ja üheks uueks omaduseks oli Bluetooth juhtmevaba ühenduse tugi.

Symbiani tarkvara ise on tehtud just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud paremaks tarkvara ise ja telefonid, mis Symbiani kasutavad. Tarkvara arengut suunab Symbian Foundation nimeline kogukond ja seda alates 2008. aastast. Saada on olnud nutitelefone, kus operatsioonisüsteemiks peal Symbian S60, S80, S90 ja UIQ versioonid.

symbian.bmpNeist esimene, Symbian S60 on osutunud kõige populaarsemaks ja jätkusuutlikumaks ja olnud eri versioonidena kasutuses alates Nokia 7650-st kuni 5230 XpressMusic-u ja N96-ni. Hiljutisem Symbian S60 5th Edition tarkvara on teise nimega tuntud ka kui Symbian^1. Seda kasutavad meil müüdavatest telefonidest näiteks Nokiad 5230, 5530, 5800, N97 mini, X6 ja SonyEricsson Vivaz ja Vivaz Pro.

Symbiani on hakatud looma rakendusi
2010. aasta veebruarist on Symbian tarkvara ametlikult kättesaadav ja kasutatav avatud lähtekoodiga (allikas). Telefoni kasutajatele tähendab see muudatus seda, et telefonide tootjad saavad veelgi rohkem kohandada telefoni tarkvara isikupärasemaks, just selliseks nagu vaja läheb. Symbian-ile on juba tehtud ja tuleb tulevikus veelgi juurde palju erinevaid rakendusi.

Turuosa kahaneb
Pika ajalooga Symbian platvorm on kindlustanud nutitelefonides kasutamise osas üle 40%-lise turuosa. Wikipedia andmeil müüdi 2009. aastal Symbian sisuga nutikaid telefone üle 46%. 2010. aasta oli vähem edukam ja nt teise kvartali müügitulemused jäid 41%, kolmanda kvartali omad 36% lähedale.

Miks on hakanud populaarsus kahanema? Täpseid põhjuseid teavad vast need nutitelefonide kasutajad, kes on loobunud Symbian-iga varustatud telefoni ostmisest. Konkurents on tihe ja edukas olemiseks tuleb käia ajaga kaasas. Küllaltki uue Android OS kiire areng on suunanäitajaks ka „vanadele“ tegijatele.

Symbian^3 on samm edasi – kas õiges suunas?
Praegu juba on meie poelettidelt leitav, sinna äsja saabunud, uue Symbian^3 tarkvaraga Nokia N8. Telefon meelitab ostjaid põnevamalt kujundatud ja kiirema kasutajaliidesega, mis on veelgi lihtsamalt integreeritud populaarsemate sotsiaalvõrgustikega. Lisaks mitme näpuga puudutuse toele puuteekraanil, on olemas kõrglahutusega video taasesitamise võimalus.

Juba varasemalt oli Symbian-il mitme rakenduse samal ajal kasutamine (multitasking) võimalik, nüüd on lisatud ka visuaalne tegumihaldur, mis peaks andma parema ülevaate ja kontrolli taustal toimetavate rakenduste üle. Uue Symbian-i kohta on Youtube keskkonnas huvilistele tutvustav video. Kuidas uus tarkvara päriselus toime tuleb ja kui edukaks osutub? Seda saame ise lähematel kuudel kogeda, kui Symbian^3-ga nutitelefonid juba levinumad on.

Android tarkvara
android.bmpAndroid tarkvara on jõuliselt massideni jõudnud ja populaarne üle maailma. Areng on olnud kiire. 2005. aastast kuulub Android tarkvara Google-le. Peale Google Androidi ostu võis arvata, et peagi on sel suurel firmal plaanis teha ajalugu mobiiltelefonide valdkonnas. Android tarkvaraga telefoni näol on tegemist hästi toimiva ja interneti ning Google tasuta teenustega tihedalt integreeritud seadmega.

Android ise on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Lisaks kohe olemas olevatele võimalustele (Gmail™, YouTube™, Google Maps™, Google Talk™, Google Calendar™), saad lisada tasuta ja tasulisi rakendusi. Androidi jaoks oli 2010. aasta juulis olemas üle 100 000 rakenduse. Rakendusi saad soovi korral alla laadida otse telefonist läbi „Android Market“ nimelise rakenduse. Androidiga on võimalik mitme rakenduse samal ajal kasutamine (multitasking).

Android tarkvara levinuimad versioonid
•    Android 1.5 (Cupcake) – Bluetooth A2DP ja AVRCP tugi, piltide ja videote üleslaadimine Picasa ja Youtube veebikeskkonda otse telefonist. (Motorola i1, LG GW620).
•    Android 1.6 (Donut) – mitmed tarvaralised täiustused ja uute tehnoloogiate tugi. (HTC Tattoo, Samsung Galaxy i5700, HTC Magic,SonyEricsson X10 mini jt.).
•    Android 2.0/2.1 (Eclair)Microsoft Exchange ja Bluetooth 2.1 tugi, rohkem ekraani võimalikke resolutsioone, HTML5 tugi. Võimalus jagada faile Bluetooth ühenduse abil. (HTC Wildfire, Samsung Galaxy S, HTC Desire jt.).
•    Android 2.2 (Froyo) – üldised täiustused, parandatud jõudlust, USB tethering (saab kasutada USB kaabliga interneti modemina) ja WiFi hotspot (võimaldab telefonist teha interneti ruuteri), Adobe Flash 10.1 tugi. Lisatud Microsoft Exchange uusi võimalusi (täpsemalt loe siit). Võimalus salvestada rakendusi mälukaardile. (HTC Desire Z).

Iga telefonitootja teeb “oma” Androidi
Üks ja seesama Androidi versioon võib erinevate tootjate telefonides olla erinev välimuse ja funktsioonide poolest, sest lõplik tulemus sõltub ikkagi nutitelefoni tootja eesmärkidest ja võimalustest. Samamoodi peaksid olema tähelepanelik, kui soovid telefoni, millega teha videokõnesid. Enamik Android telefone seda veel ei toeta. Videokõnesid saad kasutada näiteks Samsung i9000 Galaxy S nutitelefoniga.

Kui sulle on oluline, et telefoni saaks kasutada arvuti küljes modemina, siis kindlasti täpsusta telefoni ostes üle, kas huvipakkuv telefon seda võimaldab. Kui ametlikult ei ole see võimalik, siis alates 1.6 versioonist, on see võimalik näiteks lisatarkvara „PdaNet“ kasutades. Sel juhul tuleb rakendus installeerida arvutisse ja telefoni ning pead oskama vajalikud seadistused ise ära teha.

Windows Mobile
Window Mobile OS on tehtud Microsofti poolt ja mõeldud kasutamiseks pihuarvutites või nutitelefonides. Välimuse ja loogika poolest on see tarkvara sarnane Windowsiga arvutis kasutatavaga. On olemas „Start“ menüü ja kaustasüsteem. Senini on olnud mobiilset Windows OSi ilma puutepliiatsita mõnevõrra keerulisem kasutada, sest kirjad ja ikoonid menüüs on tihti üpris väikesed.

winmobile.jpgPraegu müügil olevatel telefonidel on mõnel veel kasutusel Windows Mobile 6.5 operatsioonisüteem. Selle vahetab lähiajal välja uus Windows Mobile 7, mida saad palju mugavamalt ja kiiremini käsitleda. Microsoft on samuti lõpuks aru saanud, et lisaks funtsionaalsusele on mobiilsetes seadmetes tähtis kasutusmugavus.

Mobiilse Windows OSi üheks plussiks on kahtlemata hea ühildumine Windows tarkvaraga arvutitega. Saad kerge vaevaga sünkroniseerida kontakte „MS Outlook“ või „Address Book“ programmiga. Lisaks saad avada ja muuta erinevaid „MS Office“ failivormingus dokumente. Rakenduste lisamiseks on olemas Windows Marketplace. Sõprade ja tuttavatega ühenduses olemiseks on ka nutitelefoni lisatud „Windows Live Messenger“ rakendus.

Apple iOS
Võib vist õelda, et ei takista piirangud, ei takista hind, kui valmis on saanud üks applemobiil. Apple iPhone on võitnud oma kasutajaskonda suure hulga kasutajaid, kes peavad just seda telefoni kõige paremaks. Osade iPhone ostjate puhul on telefoni valikul otsustavaks ehk see, et nad on tõesti suured Apple toodete fännid. Kuid üheks peamiseks põhjuseks, miks seda telefoni väga hinnatakse, on just selle telefoni operatsioonisüsteem.

Mitte küll ainult süsteem ise, vaid pigem see, kui töökindel, mugav ja lihtne on seda igapäevaselt kasutada. Nagu iga uus asi, vajab ka iPhone menüü alguses uuele kasutajale mõningast harjumisaega. Uue iOS tarkvara plusside ja iPhone 4 kohta leiad lisainfot siit.

iTunes´i suur roll kasutamisel
itunes.bmpiPhone kasutades on tähtsal kohal iTunes rakendus. Selle programmi läbi saad telefonist või arvutist telefoni alla laadida uusi rakendusi ja helinaid. Arvutis saad iTunes abil hallata oma muusikakogu ja teha telefonist varukoopiaid, uuendada telefoni tarkvara. IPhone uuendades on hea, et tihti on uue telefoni operatsioonisüsteemi versiooni tulemisega, võimalik see alla laadida ja paigaldada ka vanematele iPhone mudelitele. Nii võib isegi paar aastat vana telefon saada juurde mõne uue lisaväärtuse või vajaliku tarkvaraparanduse.

Alustamisel kõige keerukam kasutajakonto loomine
iTunes programmi kasutama hakates, pead rakenduste allalaadimiseks tegema endale kasutajakonto. Just see on üks tegevusi, mis alguses võib olla uuele kasutajale keeruline ja kujuneda mõnevõrra tülikaks. Lihtsam on siis, kui sul on olemas krediitkaart, mille andmeid iTunes uue konto tegemisel just enne konto aktiveerimist küsib. Kui sul krediitkaarti ei ole, võib tekkida mõneks ajaks abituse ja kerge ärrituse tunne.

Tegelikult saad liituda iTunes programmiga ilma krediitkaardita, aga see võimalus on pigem raskesti leitav. Selleks et ilma krediitkaardita kasutajakonto luua, peaksid liitumisprotsessi alustama iTunes App Store alampunktist, üritades alla laadida mõnd tasuta pakutavat programmikest või mängu. Peale seda, pakub iTunes sulle võimaluse luua uus konto ja saad valida, et liitud ilma krediitkaardita. Kui konto olemas, pääsed ligi ühele paremini varustatud e-poele, kus on olemas üle 300 000 rakenduse.

Kahjuks ei ole veel iTunes veebipood eestipõhine. See tähendab seda, et Eestiga seotud kontoga muusikat osta soovivatele inimestele on see raskendatud. Hiljuti tegi USA  suursaadik Eestis Steve Jobsile ettepaneku eestipõhise iTunes veebipoe loomiseks. Loodetavasti võetakse seda soovitust kuulda.

Bada OS
bada.bmpBada operatsioonisüsteem on arendatud Samsungi poolt. Sõna „bada“ tähendab korea keeles merd või ookeani. Mõeldud kasutamiseks nutitelefonides. Tänaseni on Eestis müügil olnud ainult üks Bada OS-ga telefon – Samsung S8500 Wave. Selle telefoni menüü on kiire ja loogiline. Otseteed ja programmid on paigutatud menüüs mitmele menüülehele. Sarnaselt iPhone-ga saad vasakule või paremale näputõmbega liikuda menüülehtede vahel.

Telefon toetab kuni 10 avaekraani, mida saad vidinatega sobivaks sättida. Avaekraanil ülalt alla suunas näpuga tirides avaneb menüü, kus saad lihtsalt sisse välja lülida WiFi, Bbluetooth ühendused ja muuta heliprofiili hääletu asendisse. Bada OS võimaldab kasutada mitut rakendust korraga ehk  „multitasking“ tugi on olemas.

Toimetavaid rakendusi näed tegumihaldurist. Sinna pääsed menüü nuppu pikalt all hoides. Vajadusel saad sealt miinusmärgil toksides mittevajalikud programmid sulgeda. Veebilehitsejal on Flash tugi ilusasti olemas. Mitme näpuga zoom tugi on OS-is olemas. Lisarakendused leiad Samsung Apps lehel. Neid ei ole veel väga palju, kokku umbes paarikümne ringis. Muu poolest meenutab Bada OS kasutamise kogemus teisi puuteekraaniga Samsung telefone.

Maemo
maemo.jpgMaemo on Nokia „Maemo Devices“ grupi poolt arendatav operatsioonisüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites. Põhineb avatud lähtekoodil.

Telefonidest on Maemo OS peal Nokia N900-l, mis on nüüdseks juba mõnda aega müügil olnud. Maemoga N900-l on flash toega veebilehitseja olemas. Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OS-il edaspidi läheb.

Brew Mobile
brew.bmpBrew OS jõudis meile esimesena HTC Smart-is kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud Brew jaoks kohandatud HTC Sense UI (user interface) kasutajaliidest. Välimuselt meenutab HTC Sense UI-ga Brew teisi sama kasutajaliidesega HTC telefone näiteks nagu HTC Tattoo.

Menüüdes liikumine on piisavalt kiire ja mugav. Muidu viisaka OS-i üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust. Lisainfot Brew kohta leiad siit.

MeeGo
meego.jpg2010. aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo. Tegemist taaskord avatud lähtekoodiga tarkvaraga. MeeGo takvaras on väidetavalt ära kasutatud Maemo ja Moblin (Intel-i mobiilne Linux) OS-ide plussid. Kuidas see OS telefonides toimetab, saame teda alles 2011. aasta jooksul.

Võrdlev tabel
Toon allpool väikese kokkuvõtva tabeli, kus võrdlen käesolevas artiklis teemaks olnud mobiilseid operatsioonisüsteeme. MeeGo on välja jäetud, sest ei ole veel nutitelefonides kasutuses. Operatsioonisüsteemi tugi ei eelda, et see funktsioon on olemas kõigis selle OS-iga telefonides. Kõik sõltub sellest, millise nutitelefoni tootja on teinud (sõltub, kas on riistvaraline tugi olemas või on mõni tarkvara funktioon keelatud).

vordlev-tabel.JPG 

ehk Välk usub, et kui ta oleks digitaalne, siis oleks ta nende sõnade kirjutamise ajaga juba arvatavasti paar tiiru mööda informatsiooni kiirteed ümber Maa kihutanud. «Vaadaksin digimaailmast meie käegakatsutavat analoogasjade maailma ja otsiksin neid siduskohti, kuidas võtta mõlemast maailmast maksimumi,» seletab ta ja julgustab: «Avades ukse digimaailma, lood uusi võimalusi.» Avatavate digivõimaluste uste taga peituvat kasulikkust võib hea vaistu korral tajuda mehe sõnul koheselt, kuid selle mõistmiseks võib kuluda ka aastaid. «Nii või teisiti, ajaga tasub kaasas käia. Ja mis võiks olla selleks parem, kui jagada kogetud uusi kogemusi Digitarga lugejatega.» Tema tutvumine digiajastuiga ei alanud üldsegi lihtsalt, kuid oli asjade igati loogiline käik, usub ta ise tagasi vaadates. «Aasta siis oli 2000, kui läbi loetud Windowsi kasutusjuhendi nurka viskasin. Juba peatselt ostsin poest hinnaliste kroonide eest tol ajal interneti ühenduse loomiseks vajalikke Atlase kaarte. See interneti kasutamise aeg oli ju loetud. Teinekord sai internetti ühenduva modemi karjeid padjaga summutatud, sest õhtusel ajal oli maja vaikne. Seda, et aeglane internetiühendus katkes, tuli ühe õhtu jooksul ikka vahest rohkem kui üks korda ette. Püsiühendused tulid hiljem – ka praegu meie mõistes «aeglane» internet on tolle aja kiirustega võrreldes ilmselt kümneid kordi parem.» Hea meelega kirjutab ta neist asjadest, millest digimaailmas meile igapäevaselt kasu on. «Nii leian uutest asjadest kirjutades pea alati midagi uut ja põnevat, mida ka mul endal tulevikus hea teada on.»

Kommentaarid