Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Milliseid IT- ja salvestuslahendusi oma ettevõttes kasutada?

#andmed #IT

Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil kirjutab, et kuna pidevalt lisandub turule erinevaid võimalusi oma ettevõtte IT- ja salvestuslahenduste kasutuselevõtuks, nõuab sobivaima koosluse leidmine üha hoolikamat eeltööd ning professionaalset nõustamist.

 

Erinevate IT-lahenduste tootjatelt on viimasel ajal kaunis tihti kuulda retoorikat, nagu suunduks klassikaline jagatud salvestusvõrk koos andmesalvestiga ajaloo prügikasti. Samas soetavad ettevõtted endiselt sellist tehnoloogiat, kuna see on väga töökindel. Tõsi, selle lahenduse kuluefektiivne ülalpidamine nõuab üksjagu kompetentset tiimi.

Kõik ettevõtted, kes haldavad ise oma IT-masinat ega osta seda teenusena sisse, on varem või hiljem dilemma ees, et kui päevakorda kerkib tehnoloogia elukaare seisukohast uuenduskuuri tegemine, siis mille kasuks otsustada: kas jätkata vanaviisi või vaadata moodsamate tehnoloogiate poole.

 

Iga uue tehnoloogia tulekuga kaasnevad omad head ja vead

 

Uue tehnoloogia positiivseks omaduseks on kahtlemata selle võime skaleeruda. Paraku skaleeruvad koos sellega riskid: igasugune laiendamine kasvatab riske, sest üldjuhul on kõik andmed hajutatud laiali üle terve keskkonna. Seetõttu tekib küsimus, kas alati võib olla kindel, et kõik algoritmid töötavad nii nagu tootja poolt ette nähtud.

Tänapäeval on turul saada korralik hulk tarkvarapõhiseid IT-taristu lahendusi, kuhu võib liigitada terve rea erinevaid võimalusi. On selleks siis hyperconverged infrastructure (HCI) ehk ülilõimitud taristu või softaware defined storage (SDS) ehk tarkvarapõhine andmesalvestus. Või siis sootuks midagi muud. Need lahendused on saadaval juba mõnda aega ning selle valdkonna tegijaid lisandub pidevalt.

Näiteks Telia on siiani katsetanud väga erinevaid lahendusi ning teeb seda ka edaspidi. Sellel on kaks peamist eesmärki – moderniseerida ja lihtsustada omaenda andmekeskuste taristut ning töötada välja kliendispetsiifilisi lahendusi.

Selle töö käigus oleme jõudnud arusaamiseni, et paljude tootjate esialgu õilsana tundunud plaan pakkuda tarkvarapõhiste lahenduste loomisel tõeline vabadust riistvara kihist on osutunud hiljem erinevatel põhjustel tupikteeks.

Ilmnenud on erinevad põhjused, kas siis soov hammustada pirukast suurem tükk või siis soov siduda klient enda lahenduste külge. Samuti võimetus või soovi puudumine pakkuda tuge oma lahendustele erinevate riistvaraplatvormide korral.

Sellistel puhkudel on tulemused väga erinevad ning klient võib leida end ootamatult valiku ees, kas maksta tootja küsitavat hinda või hoopis visata kõik senine üle parda ja minna üle mõnele järgmisele tehnoloogiale.

 

Alati leidub lahendus

 

Oluline on siiski teada, et igaks olukorraks on olemas sobiv lahendus ning alati ei saa väita, nagu oleks vana ja töökindel lahendus halb ning uus ja moodne hea. Küll saab valiku tegemisel määravaks, mis on ettevõttel täna olemas ja mida on võimalik edasi kasutada. Eriti kehtib see olemasolevate tarkvaralitsentside kohta: olgu selleks siis hüperviisor või haldusvahendid, küsimus on selles, kas seda saab edasi kasutada ning kuidas tootja litsentsipoliitika toetab uut tüüpi lahendust. Siin võib tekkida olukord, kus riistvara hinnas saavutatud sääst võib kaasa tuua täiendava vajaduse tarkvaralitsentside järele, mis kogu plaanitud kasu elimineerib.

Lisaks võib oluliselt erineda riistvara hind. Näitena võib siin tuua tarkvaralise andmesalvestuse ehk SDS-i, kus täiendava salvestusmahu lisamine toob kaasa täiendava ehitusploki uue serveri näol, mis sisaldab lisaks kõvaketastele ka mälu, protsessorit ja muud sarnast. Võiks ju eeldada, et kõvaketas – sõltumata sellest, kas ta on serveris või andmesalvestis – on suurusjärgult samas hinnaklassis. Tegelikkuses on serverisse paigaldatav ketas märgatavalt soodsam, samuti on võimalus kasutada nn kodukasutaja kettaid, mis muudab lahenduse hinna veelgi soodsamaks. Nüüd muutubki oluliseks, kuidas on lahenduse tööks vajalik tarkvara litsentseeritud ehk vaadata tuleb tervikpilti.

Üldiselt tundub, et tarkvarapõhised lahendused sobivad rohkem sellistele ettevõtetele, kelle äriprotsessid vajavad pidevat IT ümberkorraldamist.

Selline kooslus võib anda olulist säästu ehk kehtib põhimõte: moodne aeg, moodsad ettevõtted, agiilne äri. Siia alla võib liigitada näiteks teistele ettevõtetele IT-teenuseid osutavad teenusepakkujad – kliente võib summaarselt olla palju ja pidevalt vajatakse ümberkorraldusi.

Traditsioonilisemalt tegutsev äri – näiteks tootmisettevõte – ei pruugi aga esmajärjekorras vajada kõike uue tehnoloogia võimaldatavat ning sellisel juhul ei ole kasutamata jäävate võimaluste eest maksmine ka otstarbekas.

Telial on hulgaliselt kogemusi tarkvarapõhiste infralahendustega ning meil on olemas ka uus, moodne ja võimas laborikeskkond, kus erinevad lahendused on töös ja katsetamisel. See võimaldab koos kliendiga läbi mängida erinevaid kliendispetsiifilisi kasutusjuhtumeid – ikka selleks, et tegu oleks rätsepaülikonna, mitte tavalise poetootega. Seepärast oleme alati valmis oma kogemusi jagama ja klientidega kaasa mõtlema.

 

ehk Digitark R@igo usub, et kuna (digi)tehnoloogia pakub täna võimalust efektiivsemalt tööd teha, mõnusamalt meelt lahutada ja mugavamalt oma igapäevatoimetusi ajada kui kunagi varem, oleks patt seda mitte kasutada. «Elada suudaksin ka ilma nendeta, aga kõige enam tunneksin puudust ilmselt internetist, nutitelefonist ja nutiTV-st,» usub R@igo, kes soetas oma esimese PC kusagil aastatuhande vahetuse paiku. «Sest see muudab meie elu mugavamaks ja põnevamaks,» jagab ta oma digitarkust julgelt ja hea meelega ka teistega.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi