Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

personaliseeritud tvDigitargas on nutiTVst, uutest teleritehnoloogiatest ja muust kodukeskkonda muutvast päris palju juttu. Paneme aga korraks tööle fantaasia ja mõtiskleme televisiooni tuleviku teemal, mis polegi nii kauge ja käegakatsumatu.

Vali oma lemmik 1,3 miljoni kanali hulgast

Kui kümne aasta pärast Eesti rahvaarv veel samal tasemel püsib, on meil televisioonikanaleid umbes 1,3 miljoni ringis. Seda ülekantud tähenduses, sest kanali mõiste on sootuks teisenenud. Televisiooniteenuse pakkuja arvestab üha rohkem iga inimese isiklikku maitset ning peatselt võimaldab tehisintellekt pakkuda vaid Sinu eelistuste põhjal kokkupandud programmi.

Tehisintellekti algoritmid analüüsivad mitte ainult Sinu telerivaatamise eelistusi, vaid teavad ka üldisemalt, missugune inimene Sa oled, mis Sulle meeldib, kuidas Sa oma kohvi jood ja mida elus tähtsaks pead. Lühidalt teeb televisioon ära vaevarikka töö just Sind huvitava filmi või seriaali otsimisel sadade omalaadsete seast, pakkudes seda ilma küsimata – arvates ära Sinu mõtted, enne kui Sa neid isegi päris lõpuni mõelda suudad, rääkimata välja ütlemisest.

Nišisarjad igale maitsele

youtube-channelDokumentaalsari Poola kellasseppadest või kokasaade sülekoertele – pole olemas halba televisiooni, on vaid kitsam vaatajaskond. Kui tundub, et nutiTV filmi- või kanalivalikus on selliseid, mille publikut peab otsima tikutulega, siis tulevikus on pisikese ja isikupärase vaatajaskonnaga saateid või filme üha rohkem.

Kuna televisiooni tehisintellektil põhinev soovitussüsteem oskab üles leida ka väikese auditooriumi, annab see lisaks rohkem vabadust loojatele, kes seni publiku puudumisel oma mõtteid teostada pole saanud. Juurde tekib rohkelt kasutajate endi loodud sisu (sarnaselt tänase päeva YouTube’ile) – 7-aastane lahe tüüp võib teha miljoneid klikke genereeriva sarja, mille vaatajaskond on üle kogu planeedi. Igasugused piirid interneti ja mobiili, IPTV ja kaabel-TV vahel hajuvad.

Nutitelerid muutuvad standardiks

2014. aastal müüakse umbes 100 miljonit internetiühendusega telerit ja kolmandik maailma elanikkonnast pääseb ligi kiirele internetile. Võib ennustada, et kümne aasta pärast on nutikad telerid praktiliselt igas kodus. Võitlus käib tehnoloogiamaailma gigantide (Apple, Google, Samsung, Sony jt) vahel, kes kõik tahaksid hõivata esikohta inimeste elutoas.

Ilmselt on kümne aasta pärast uuemad telerid joonlaua kujuga, projitseerides pilti vastavalt vajadusele kas seinale või õhku keset tuba – kui seda peaks võimaldama hologrammtehnoloogia.

oculus-rift

Tõenäoliselt areneb kõvasti edasi ka virtuaalse reaalsuse tehnoloogia (tänane Oculus Rift), mis võimaldab Sul liikuda paikadesse, kus sa pole käinud, osaleda filmides, milles tahaksid kaasa mängida, olla kasvõi sarjade peaosas ja tunda ennast ise kangelasena. Ilmselt tekib juurde võimalusi filme nautida ise osi valides, nii et pärast hea kangelase rolli on võimalik soovi korral ka kärbsena debüüt teha.

Igasugused juhtmed ja nähtavad seadmed muutuvad järjest pisemaks ning esteetiliselt nauditavamaks.

Reklaamid surevad välja?

reklaamivaba?See rõõmustab vaatajaid ehk kõige rohkem – suure tõenäosusega on traditsiooniline telereklaam 10 aasta pärast minevik. Televisiooni ärimudelid on muutumas ja kliendid, kes maksavad tellimuse eest, võimaldavad telekanalitel ja teleteenuse pakkujatel ellu jääda ilma reklaami ostvate ettevõteteta.

Teisalt on hoopis võimalik, et reklaamid liiguvad suurema personaliseerituse suunas. Sama tehnoloogia, mis võimaldab igaühele sobivaid saateid välja valida, võib abiks olla igaühe jaoks põnevaimate pakkumiste väljasõelumisel. Mida täpsemini reklaam on sihitud, seda vähem on vaja seda näidata.

Sihik võib olla ka väga karm – esimene põgus signaal alateadvuse piirimail võimendatakse mõne minuti jooksul sinu tajuvälja nii mõjusalt, et soovid varsti juba ise reklaamitud toote või teenuse kohta rohkem teada ning tõenäoliselt jõuad ka ostuni.

Sisu on endiselt kuningas

sisu on kuningasSisu jääb määravaks ka 10 aasta pärast. Kedagi aga ei huvita, kui kerge või raske on sisupakkujal seda vaatajateni toimetada. Võidavad need, kes sellega hakkama saavad ja kõik lihtsaks, kergeks ja kättesaadavaks teevad.

Sealjuures ei kehti mööndused territooriumile või keelele, a la “Eesti on lihtsalt nii väike koht ja siia ei tasu tulla”. Kogu audiovisuaalne sisu peab olema kõigile kättesaadav – mugavalt, mõistliku hinnaga, mistahes seadmes.

Autor: Toomas Luhats, Elioni hankejuht

ehk Rainu, Digitarga pere pesamuna soetas oma esimese 465 Microlinki arvuti siis, kui oli alles 15 ja Eestis laiatarbe personaalarvutitest veel vaid unistati – alles esimesed katsejänesed suutsid ja soovisid sellise koletisega nagu koduarvuti toona tegeleda. Ei läinud aga aastatki, kui Rainu leidis üles ka telefoniliini ja ühendas arvuti dial-up-ühendusega algelisse internetti. Nii see digitarklus hoo sisse sai, aga õpib ja katsetab ta läbi argikogemuste ja töö digitarkusi muidugi senini.

Kommentaarid