Jätkates Digitarga kasutamist oled teadlik küpsiste kasutamisest.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aitab lihtsustada ja tõhustada ettevõtete tööd, eelduseks on infosüsteemide kättesaadavus volitatud isikutele ning andmete säilimine korrektsena ja konfidentsiaalsena. Aeg-ajalt võib kuulda juhtumitest, kui viirused on vallutanud arvutisüsteemid ja serverid, räägitakse lunarahanõuetest krüpteeritud andmete eest ja kliendiandmete leketest. Et rünnaku ohvriks sattumine ei muutuks õnnemänguks, tasub järgida lihtsaid ja kulutõhusaid meetmeid infosüsteemide turvamiseks. Selgitame, millistel puhkudel aitab pahavaratõrje kasutajaseadmetel ja mille vastu aitab kontori tulemüür.


Infovara tuleb kaitsta eri tasanditel: andmekogudes, kasutajaseadmetel ja andmevõrkudes. Minimaalselt tuleb andmekogu tasemel tagada turvaline ühiskasutus ja regulaarne varundamine. Kasutajaseadmetel on kohustuslik paroolitud ekraanilukk, viirusekaitse ja püsimälu krüpteerimine. Andmevõrkude turvamiseks on vajalik tulemüür. Tihti tekib küsimus, miks on vajalik kontori tulemüür, kui lõppseadmetel on olemas pahavaratõrje tarkvara? Vastus on lihtne: tulemüür laseb kontrollida erinevate nutiseadmete internetikäitumist, tõkestab internetist tulevaid kahtlasi päringuid, ei lase pahavaral aktiveeruda ja levida ning lisaks võimaldab kasutada turvalist kaugtööd.

Loe äri turvalisuse kohta lähemalt. 

 

Tulemüür

 

Lihtsustatult öeldes analüüsib tulemüür avalikust võrgust sissetulevat ja kontori sisevõrgust väljaminevat andmeliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest.

Uue põlvkonna tulemüürid aitavad lahendada korraga mitmeid infoturve vajadusi

  • Anda ülevaade kontorivõrgus toimuvast, mis on väga oluline infosüsteemide turvamiseks. Paraku enamik ettevõtetest ei tea, mida võrgus olevad nutiseadmed teevad, kellega suhtlevad ja mida internetist alla tõmbavad. Tulemüür aga tekitab seadme tegevusest logi, millega tutvudes saab teada, kas näiteks oleks vaja kehtestada tugevam kaitse.
  • Hoida ära sissetung maailma internetist. Selleks palkame nii-öelda „väravavahi“, kes ei ava ust avalikust internetist tulevatele seirepäringutele. Nende massilised sissetungikatsed otsivad lahtiseid tagauksi, koormavad üle võrguseadmeid ja langetavad välisühenduse kiirust.
  • Peatada väljuva kommunikatsiooni volitamata katseid. Nutiseadmed otsivad pidevalt interneti ligipääsu ja tulemüür täidab „tolliametniku“ rolli, mis ei lase ühelt poolt pahavaral levida ning teisalt seadmetest väärtuslikke andmeid välja viia. Eelkõige tuleb keelata kahtlased päringud seest-välja: õngitsemisekatsed, Trooja hobuste ja krüptoviiruste katsed võtta ühendust kuritegeliku kontrollikeskusega, kust hiljem võib tulla rünnaku käsk tagaukse avamiseks ja/või andmete lekitamiseks, krüpteerimiseks, hävitamiseks. Kui lunavara ei saa ühendust omanikuga, siis rünnak ebaõnnestub. Lihtsate reeglitega saab tõkestada ka ettevõtte andmete lekitamist üle avaliku võrgu.
  • Tagada turvaline ja paindlik kaugtöö. Kaugtöö võimaldamine töötajatele on kasvanud viimase aastakümne jooksul väga hoogsalt. Selle suurimateks väljakutseteks on korraldada ladus kommunikatsioon, säilitada produktiivsus ning kasutada kaugtööd toetavaid tehnoloogilisi lahendusi. Põhilised märksõnad tehnoloogiale on hästi toimiv internetiühendus ja turvalisus. Siin tulebki appi tulemüür, mis tagab, et ettevõtte andmed ja rakendused oleksid ligipääsetavad vaid volitatud isikutele.
  • Luua kaitstud tunnelid andmevahetamiseks. Ettevõtte infosüsteemi ühendamiseks üle avaliku interneti partneri andmevõrgu või pilvekeskusega kasutatakse püsivaid krüpteeritud tunneleid, mille sisu on varjatud. Tunnelite seadistamine ja haldus eeldab kompetentse ning enamik ettevõtteid kasutab usaldusväärsete teenusepakkujate teenuseid. Teenusepakkuja, kes lisaks internetiühendusele pakub ka hallatud tulemüüriteenust, saab tagada tervikvastutuse, mis on infosüsteemide tõrgete lahendamiseks kriitilise tähtsusega, näiteks Telia tulemüüriteenus. 

Oluline on meeles pidada, et tulemüür ei asenda pahavarakaitset kasutajaseadmel. Pahavara levib andmekandjate ja lisaseadmete ühendamisel üle erinevate portide ja kaablite ning traadivabalt WiFi, sinihamba, infrapuna- ja isegi helilainetel.

Viirusetõrje

 

Viirusetõrjetarkvara hoiab ära, tuvastab ja eemaldab arvutisüsteemist igasuguse pahavara, nagu näiteks ussviiruseid ja Trooja hobuse nuhktarkvara.

Viirusetõrje eesmärgid on:

  • kontrollida arvutis olevaid faile, avastada pahavara nagu viirused, ussid ja Troojad ning anda neist märku;
  • kaitsta arvutisüsteemi viirusesse nakatumise eest;
  • hoida arvutist eemal viirused ja turvaaugud, mille kaudu saab koguda andmeid, kasutada arvuti ressursse teadmata eesmärkidel või käivitada omaniku teadmata arvuti lisaseadmeid, näiteks veebikaamerat.

Telia Viirusekaitse teenusega saad ettevõttes võtta kasutusele maailmas tunnustatud ESET Endpoint Antivirus äriklassi viirusekaitse tarkvara, mis hoiab eemal soovimatu veebiliikluse ja alles kõik olulise. Kindlustunde saad siis, kui täidad elementaarseid nõudeid infosüsteemide turvamiseks: kui ettevõtte andmed on varundatud, kasutajaseadmed kaitstud viirusetõrje tarkvaraga ja kontorivõrk eraldatud internetist tulemüüriga.

 

Vaata veel: Kuidas hoida oma äri turvalisena?

 

ehk Gerka soovitab kõigile: «Ära näpi tehnikat, mida ei tunne.» Ja julgustab samas kõiki saama digitargemaks, sest tehnikat, mis väärib näppimist ja lausa kasutamist, tuleb iga päev uksest ja aknast juurde. «Pole mõtet jalgratast leiutada, kui on olemas inimesed, kellelt abipalumine on oluliselt kiirem tee sihtmärgini jõuda. Mulle ei meeldi kulutada oma aega katsetuste ja proovimiste peale, ideaalis sooviksin ilmselt kõike lennult osata :-),» arutleb ta digitarkluse tagamaade ja olulisuse üle. «Mida vähem tarkvarauuendusi, seda lihtsam on elu. Kõige enam ärritab, kui telefonis või meiliprogrammis tekivad uuendused iseenesest, sest need leiavad aset tavaliselt kõige kiiremal hetkel ning ma pean oma rutiinist välja tulema ja katsetamistega tegelema hakkama,» itsitab ta. Ajaviiteks soovitab ta lugeda Ljapunovi 1954. aasta raamatut «Võitlus kiiruse eest» (ja soovitab samas väga «punaseid» kohti mõõduka huumoriga võtta). «Kuid see ei tähenda, et ma ise tahaksin füüsikalisi ja keemilisi katseid teha ning juhtmeid ühendada. Restart aitab 99% juhtudest hädast välja,» jagab ta kogemustepõhist julgustust. Oluliseks tehnoloogiaks enda ümber peab ta rüperaali ja internetti, mis on vajalikud nii tema töös kui ka suhtlemises sõprade ja perega. «Muide, ilma nutitelefonita saab täiesti elada – hetkel on mu telefon olnud nädal aega remondis ning harjutan näppu vana nuppudega Nokiaga. See on isegi omamoodi kasulik: bussipeatuses on aega inimesi jälgida, poeskäigud lähevad kiiremini ning juuksuris on mahti ajakirju lugeda. Kõik on hästi, kuid telefoniarve on tõenäoliselt meeletu, sest enamik pisemaid teateid ja jutuajamisi olen harjunud Viberi teel tasuta korda ajama.» Igasugused äpid meeldivad talle üldse väga, sest need on ta enda sõnul just temasuguse veidi kärsitu inimese jaoks tehtud – lihtsalt käsitletavad, kiirelt omandatavad ja elu kergendavad. «Mulle meeldivad veel igasugused toredad elektroonilised ja tehnilised «vidinaid», alates kiivri sidesüsteemist ja sõidukite GPS-seadmetest kuni selleni, et tänapäeval saab otse telekaekraanil netis surfata ning nutitelefoniga netivõrku «ehitada»,» loetleb ta oma nutielu rohkeid ja uhkeid võimalusi.

Kommentaarid

Tutvun toodetega
Lugesid loo läbi, võta nüüd hetk ja sirvi seotud tooteid või pane kinni ja naudi surfamist edasi